Aýyzbirshilik altynnan da qymbat

Árdaıym el ishindegi bereke-birlik, aýyzbirshilik eń mańyzdy rólge ıe. Óıtkeni, jer betindegi ózara kelispeýshilik pen dúrdarazdyqtar belgili bir memlekettiń shańyraǵynyń shaıqalýyna, el irgesiniń sógilýine áserin tızibeı qoımaıtyn. Shúkir, táýilsizdikke qol jetkizip, kúni búginge deıin dostyǵymyz darhan, yntymaǵymyz yrysty bolyp otyr.

Tarıh adam balasyna myna shyndyqty anyq úıretti: ádilettilik tanytyp, birlik pen yntymaqtastyqta ómir súretin qoǵamdar árqashan myqty bolǵan. Olar álemge úlgi bolyp, arttarynan baı mádenıetter men órkenıetter qaldyrǵan. Al, birlik rýhyn ornata almaǵan qoǵamdar, tarıh sahnasynan az ýaqyttyń ishinde joıylyp, izderi de qalmaǵan. Sondyqtanda ata-babamyz: Birligi joq el tozady,

Birligi kúshti el ozady, - dep bekerge aıtpaǵan.

Jyl saıyn búkil álemnen násiline, tiline jáne  túr-túsine qaramaı, bes mıllıonǵa jýyq musylmandardyń birigip, Arafatta jınalýynda úlken maǵyna jatyr. Allanyń bizge buıyrǵan árbir buıryqtarynda aýyzbirshilik, tatýlyqty kórýimizge bolady. Rabbymyz Quranda: «Barlyǵyń Allanyń jibinen (kitaby men dinin) myqtap ustańdar. Bólinbeńder»[1], – deıdi.

Súıikti paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Men sizderge kópshilikpen birge bolýdy ósıet etemin. Bólinýden aýlaq bolyńyzdar...» – deıdi.

Sondyqtan, qoǵam ishinde oryn alýy múmkin búlik pen alaýyzdyqtyń aldyn alý men toqtatý árbir musylmannyń mindeti. Quran men hadıs bizderge osyny buıyrady. Qoǵamnyń birligi men yntymaǵy úshin ózimizge qatysty keıbir isten bas tartý ımannyń kemeldiginen bolmaq.

Elimizde qaýipti indetter, aýyrtpalyqtar oryn alyp jatqan myna jaǵdaıda úı ishinen úı tigip, túrli toptarǵa bólinip, búlik shyǵarý emes, kerisinshe qoǵamdaǵy yntymaq pen birlikti ustanýymyz qajet. Allanyń bizderge násip etken tynyshtyǵyn saqtap, qolymyzdaǵy altynnyń qadirin bileıik.

 Alla birligimizdi máńgi etsin!