AÝYR HÁL ALDYNDA JATQAN ADAMǴA NE JASALADY
Jan tapsyrǵaly jatqan adamdy búıirinie jatqyzyp, júzin kubylaǵa burý - súnnet. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyn salaýaty men sálemi bolsyn) Madınaǵa kelgen kezde, Barr ıbn Marýr de-gen kisi jaıly surady. Sahabalar (r.a): «Ol dúnıeden ótti. Dúnıe-múlkiniń úshten birin sizge berýdi jáne jan tásilim eterde júzin kubylaǵa qaratýdy ósıet etti», - dep jaýap berdi. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyn salaýaty men sálemi bolsyn): «Onda ol Islamdy tańdapty. Dúnıe-múlkiniń úshten birin balasyna qaıtardym» degen.
Hanafı mazabynyń máshhúr enbekteriniń biri Býrnanýddın El-Marǵınanıdiń «ál-Hıdaıa» kitabynda bylaı delinedi: «Ólim halinde jatqan kisi qabirdegi jaǵdaıyna uqsatylyp oń búıirimen qubylaǵa qaratyp jatqyzylady. Óıtkeni ol sol hálge bet aldy».
Maýlana Nızamnyn «ál-Álamgırııa» pátýalarynda: «Jan tásilim hálindegi kisi on búıiri men júzi qubyla tarapyna qaratylyp jatqyzylady. Bul - súnnet», - delingen.
«Ál-Bahr ar-Raıkta» da: «Jan tásilim hálindegi kisi oń búıiri kubyla tarapyna qaraıtyndaı qısaıtyńqyrap jatqyzylyp, júzi qubylaǵa qaratylady. Sebebi ol - ǵıbrat etilgen súnnet. Ony oryndaý qıyn bolsa, onda aıaǵyn qubylaǵa baǵyttap, shalqalaı jatqyzyp,basyn kóterińkirep, júzi qubylaǵa qaratylady»-delingen.
Eger bul da naýqasqa qıynshylyk týdyratyn bolsa, onda sol kúıinde qaldyrýǵa ruqsat. Degenmen,qoǵamda hál ústindegi adamdy shalqasynan jatqyzý ádeti qalyptasqan.
Talqın jasatý amaly.
Jan tapsyraıyn dep jatqan adamǵa «Láá ıláhá ıllallah» kálımasyn aıtqyzý úshin qasynda sháháda kálımasyn (kýálik sózi) qaıtalap turý mýstahab amalǵa jatady. Sebebi, Ábý Saǵıd ál-Hýdrıden (r.a.) jetken rıýaıatta Paıǵambarymyz (oǵan Allanyn salaýaty men sálemi bolsyn) bylaı degen:
«Ólim satinde jatkan kisilerińe «La ıláhá ıllallany aıtqyzyńdar» (Múslim rıýaıaty). Joǵarydaǵy mátinnen baıqaǵanymyzdaı, ólim hálindegi kisige kálıma shahadatty aıtqyzý - s ú n n e t. Muny sharıǵatta talqın dep ataıdy. Talqın sóziniń maǵynasy qaıtalatý, aıtqyzý, úıretý, oqytý.
«Lá ıláhá ıllallah» degennen soń dúnııaýı sóz sóılemese, oǵan atalmysh kálımany qaıtalatýdyń qajeti joq. Al eger kálımadan keıin dúnııaýı sóz sóılep qoısa, onda kálımany qaıta aıtýy úshin esine salǵan jón. Jan tapsyraıyn dep jatkan kisinin janynda bala-shaǵasy men eń jaqyn adamdary jáne dos-jarandarynyń qasynda bolýy mustahab. Qasynda turǵan kisilerdiń syrqatqa duǵa etýi- mustahab («Ál-Alamgırııa» pátýálary).
Haız (etekkir)nemese nıfas (áıelderde bosanǵannan keıingi keletin qan) jaǵdaıyndaǵy áıelder jáne júnip, ıaǵnı ǵusyl quıynýy tıis kisiler jan tapsyraıyn dep jatqan kisiniń janynda bolmaǵany jón («Ál-Bahr ar- Raık» kitaby). Ólim hálinde jatqan kisiniń qasyna hosh ıisti átirler qoıý - mustahab»,- degen.
Ólim aldyndaǵy kisiniń qasynda kálıma aıtyp otyrýdy qazaq tanymynda «ımanyn úıirý» dep ataıdy. Qalaı bolǵanda da pendenin sońǵy sózi kálıma sháhadat bolýy úlken baqyt
Toqashev Nurjan
Astana qalasy,
«Qamqor-sharapat»
salttyq qyzmet ortalyǵy,
«Ál Ǵanı» meshitiniń
naıb ımamy