Ata-ana tárbıesindegi 7 qatelik

1. Biz balalarǵa táýekelge barýǵa múmkindik bermeımiz

Biz qorshaǵan orta qaýipke toly zamanda ómir súremiz. Balalarymyzdyń ár qadamyna alańdap, olardan kóz jazyp qalamyz dep qorqyp, olardy barynsha álpeshteýge tyrysamyz. Eýropalyq psıhologtar anyqtaǵan eken: eger balalar dalada oınamasa, eger olar birde-bir ret tizesin jaraqattap almasa, onda eseıgende túrli fobııalarǵa jıi shaldyǵady.

Bala qulaýdyń qalypty jaǵdaı ekenin uǵyný úshin ol birneshe ret qulaýy kerek. Balalarynyń táýekelge barý múmkindiginen aıyra otyryp, ata-analar olardyń boıynda tákapparlyq, maqtanshaqtyq pen ózin-ózi baǵalamaýshylyq qasıetterin týdyrady. 

2. Tez arada kómekke asyǵamyz

Búgingi zamannyń jastary 30 jyl buryn ómir súrgen balalardyń boıyndaǵy keıbir qasıetterge ıe emes. Biz tez arada kómekke asyǵyp, balany qamqorlyǵymyzǵa alý arqyly oǵan óz betinshe qıyndyqty jeńýge múmkindik bermeımiz.

Erte me, kesh pe balalar olardy árdaıym bireý qutqaratynyna senip alady: «Eger men qatelesip ketsem nemese maqsatyma jetpesem, ata-anam máseleni tez arada sheship beredi» dep oılaıdy olar. Alaıda, shyn máninde eresekterdiń qarym-qatynas qurý álemi ózgeshe. Balalaryńyz eresek ómirge daıyn bolmaı shyǵýy múmkin. 

3. Biz olardy marapattaýǵa daıyn turamyz

Ózińdi asyra baǵalaý protsesi balalardy jappaı týý zamanynda bastaldy, al 1980 jyldan bastap mektepterge de jetti. «Ár qatysýshy kýbok alady» degen ereje balanyń ózin erekshe sezinýine múmkindik beredi. Biraq zamanaýı psıhologtardyń zertteýleri mundaı marapattaý ádisi kútpegen zardaptarǵa ushyratýy múmkin. Birshama ýaqyttan keıin bala, onymen tamsanatyn tek ata-anasy ekenin baıqaıdy. Basqalar ony erekshe dep tipti sanamaıdy. Sonda bala ata-anasynyń ádildigine kúmándana bastaıdy. Ol maqtaý estigenimen, shyn máninde oǵan kúmánmen qaraıdy.

Ýaqyt óte kele mundaı bala yńǵaısyz shynaıylyqty týdyrmas úshin ótirik isteýdi, aıtýdy asyra silteýdi bastaıdy. Óıtkeni ol qıyndyqtarmen betpe-bet kelýge beıim emes. 

4. Ózimizdi kináli sezingendikten erkeletemiz

Balańyz sizdi mınýt saıyn jaqsy kórýge mindetti emes. Oǵan ómirde kóptegen jaǵymsyz jaıttardy eńserýge týra keledi, al buǵan onyń erkeligi kedergi keltirýi múmkin. Sondyqtan olar óz qalaýlary men qajettilikteri úshin kúresýdi úırenýi úshin balalarǵa «joq» jáne «qazir emes» dep aıtyp otyryńyz. Eger otbasynda birneshe bala bolsa, ata-analar bir balany marapattap, ekinshisine nazar aýdarmaý durys emes dep sanaıdy. Alaıda, bárin árdaıym marapattap otyrý qıynǵa soǵady. Bala tabysqa óz kúshimen jáne ıgi isterimen jetýi kerek ekenin túsinsin.

Balalardy saıahatqa nemese saýda ortalyqtaryna aparyp, demaldyrý aldynda jaqsylap oılanyńyz. Eger qarym-qatynastaryńyz materıaldyq yntalandyrýǵa negizdelse, balalar ishki ıgilikti, shartsyz mahabbatty sezinbeıdi. 

5. Jas kezimizde jasaǵan qatelikterimizben bólispeımiz

Kez kelgen jasóspirim bir mezette erkindikti ańsap, eresektershe ómir súrýge talpynady. Al, ata-anasy oǵan mundaı múmkindikti berýi kerek. Biraq bul balaǵa kúmándi zattar men jaǵdaılarǵa qatysty baǵyt-baǵdar kórsetip, kómektespeý degendi bildirmeıdi. Balalaryńyzǵa olardyń jasynda jasaǵan qatelikterińiz jaıly aıtyp berińiz, biraq shylym shegý, ishimdik pen esirtki jaıly artyq nasıhattan aýlaq bolyńyz. Balalar jaǵymsyz jaıttarmen kezdesýge daıyn bolýy kerek jáne óz sheshimderine jaýap berýdi úırenýi kerek.

Osyǵan uqsas jaǵdaılarǵa ushyraǵanda qandaı sezimde bolǵan edińiz, mundaıǵa ne úshin bardyńyz jáne qandaı sabaq alǵanyńyz jaıly aıtyp berińiz. 

6. Intellekt pen daryndylyqty eresektikpen shatastyramyz

Keı jaǵdaıda ıntellekt balanyń eseıgendiginiń belgisi dep qabyldanyp jatady, osylaısha nátıjesinde ata-ana aqyldy balasynyń shynaıy álemge daıyndyǵyna kúmán keltirmeıdi. Biraq olaı emes. Keıbir kásibı sportshylar men Gollıvýdtyń jarqyn juldyzdary zor darynǵa ıe bolsa da, kópshilik daý-janjalǵa túsip qalyp jatady. Balańyz bar jaǵynan daryndy dep oılamańyz.

Balaǵa naqty erkindikti berýge bolatyn jáne óz-ózine jaýap berýge daıyn bolatyn sıqyrly «altyn ýaqyt» joq.

Biraq bir jaqsy ereje bar – sol jastaǵy basqa da balalardy baqylaý. Eger balańyzdyń qurdastary oǵan qaraǵanda derbes ekenin baıqasańyz, onda bálkim balańyzdy qursaýda ustap otyrǵan siz bolarsyz? 

7. Balamyzǵa úıretetin zattardy ózimiz jasamaımyz

Ata-ana retinde balamyzǵa tileıtin ómirdi ózimiz ustanýymyz kerek. Dál qazir biz – otbasymyzdyń basshysymyz, sondyqtan qorshaǵan ortada shynaıy bolýymyz kerek. Is-áreketterimizge abaı bolaıyq, tipti eń usaq nárselerge de mán bergen jón, óıtkeni sizdi balalaryńyz baqylap júr.

Eger siz erejelerdi ustanbaıtyn bolsańyz, onda balalaryńyz da ony ustanbaıdy. Balalaryńyzǵa bar yntańmen bireýge kómektesý degen qandaı ekenin kórsetińiz. Adamdar men ortańyzdy jaqsarta túsińiz, sonda balalaryńyz da sizden úlgi alatyn bolady.

bilim-all.kz