AT TERGEÝ DÁSTÚRI

07 maýsym 2024 1773 0
Оqý rejımi

        Úıdegi kelinim:

        - ata, qazaq halqynyń at tergeý dástúri degen ne? Onyń qandaı máni bar? Tek kelinderge qaratylǵan dástúr me?- dep surady.

     Men qýana bylaı jaýap qaıyrdym…

          Kelin syny- at tergeý

      Qazaq halqynyń at tergý  dástúrin kelinder atqarady. Bul kelinderdiń úlkenge kórsetken úlken ónegeli  qurmetti bolyp sanalady jáne keliniń ıbaly, ımandy, arly, aqyldy, kórgendi, bilimdi kelin ekenin  kórsetedi. Keliniń tekti jerden shyqqany, jón-josyndy biletini  sol at tergeý dástúrin tolyq atqarýynan ańǵarylady. Bul dástúrde kelinderge ata-ene, qaıyn jurt, týystar men aýyl adamdarymen qarym-qatynasta erekshe qurmet kórsetýdi talap etedi.

            At tergeý dástúri degen ne?

      At tergeý - qazaq kelinderiniń qaıyn jurtyndaǵy úlkenderge jáne týystarǵa olardyń esimderin atamaı, erekshe ataý qoıý dástúrin- “At tergeý” dep ataıdy. Bul dástúr kelinniń ata-enege, qaıyn jurtqa qurmetin bildiredi. Ádette kelin óz qaıyn jurtyndaǵy úlken-kishi, er-áıel, qyz-jigitterdiń atyn tike atamaı, olarǵa laıyqty jarasymdy at qoıyp tergep, basqasha janama ataýlarmen ataıdy. Bul kelinder atqaratyn óte ónegeli dástúr.

             At tergeý qalaı júzege asady?

       At tergeý – qazaqtyń eski ádet-ǵurpy boıynsha kelin bolyp túsken qyz kúıeýiniń týys-týǵandarynyń atyn týrasynan atamaı, oǵan laıyqty at, jarasymdy esim taýyp qoıady. Mysaly Aıýbaı bolsa – Qorqytbaı dep, Qasqyrbaı bolsa – Ulyma, Túlkibaı bolsa – Qýlyqbaı, Qaıraqbaı bolsa – Janyma, Qozybaı bolsa – Mańyrama, Tyshqanbaı bolsa – Qapteser dep ataǵan. Qazaq kelinderiniń ıba saqtap, uıala jasqanyp, ózderine janaı qoıǵan atyn, esimin «at tergeý» dep ataǵan

       At tergeý kezinde kelinniń árbir otbasy múshesine jeke beogen ataýynan, kelinniń tapqyrlyǵy, sóıleý mádenıeti jáne otbasylyq qarym-qatynastarǵa, bilimdiligi men saqtaǵan ıbally is-áreketi  synalady.       

        Mysaly:

        Kelin ata-enesine "ata", "áje" dep, qaıyn aǵalary men ápkelerine "aǵa", "ápke" nemese "quda", "qudaǵı" dep ataıdy.

       Eger esimin aıtý qajet bolǵan jaǵdaıda, kelin sol adamǵa laıyqty sıpattama beredi. Úlkendi  "Aqsaqal", "Jezdem", "Qaınaǵa" , “Taý ata”,  “Kishi apa”t.b.ataýlar taýyp ataıdy.

      Al jasy qurdas ne kishilerge  qatysty da sıpattamalar qoldanýy múmkin, mysaly, "Kishkene bala", "Qara qyz", "Aq kelin" ,

“Erkem” ,”Sylqymym”t.b. ataýlarmen atasa, onda ol kelindi ádepti kelin-ádemi kelin dep baǵalaıdy.

      Eger, ol kelin qaıyn jaqtaǵy týystaryna jarasymdy at taýyp aıta almaı, aýzyna kelgen ataýmen atasa, ne attaryn tikke aıtyp shaqyrsa, ol kelin synaqtan ótpeı

“Kórensiz kelin”, “Ádepsiz kelin-uıatsyz kelin” atmlyp búkil aýyldyń úlkenderinen syn estıdi.

               At tergeýdiń mańyzy

       At tergeý dástúri birneshe mańyzdy fýnktsııalardy atqarady:

      1. Qurmet kórsetý:

      Kelinniń qaıyn jurtqa qurmetpen qaraýy.

      2. Ádeptilik:

      Kelinniń óz ortasynda ádepti, sypaıy bolýyn qamtamasyz etedi.

     3. Otbasy baılanysyn nyǵaıtý:

     Otbasyndaǵy qarym-qatynastardy jaqsartýǵa, berik jáne syılastyqqa negizdelgen baılanystardy qalyptastyrýǵa kómektesedi.

     4. Tárbıelik máni:

     Bul dástúr arqyly jas urpaqty úlkenderdi syılaýǵa, ádeptilikke, mádenıetke tárbıeleıdi.

             At tergeý týraly ańyz

        Qazaqta «at tergeý» týraly mynadaı ańyz bar. Ertede Aıýbaı, Qasqyrbaı, Qaıraqbaı, Qozybaı, Pyshaqbaı, Qamshybaı, Ertisbaı degen aǵaıyndy jeti adam ómir súrgen desedi. Olar bir kúni úlken úıge jınalyp, áńgime dúken quryp otyrsa, aýyl ıtteri ózen jaqqa qarap úrip, dúrkireı jóneledi. Sonda esik jaqta úı jumysymen kúıbeńdep júrgen kishi kelinine tórde otyrǵan Aıýbaı:

       – Balam, kelinjan, ıtter nege órekpip qoıa berdi? Ne bolyp jatyr eken, dalaǵa baryp qarap kelshi, – depti.

      Kelin dalaǵa shyǵyp qarasa, bir qozyny qasqyr endi ǵana tamaqtaǵaly jatyr eken. Sonda sasqalaqtaǵan kelin úıge qaıta júgirip kelipti de:

       – Qorqytbaı aǵa, sarqyramanyń bergi jaǵynda, syldyramanyń arǵy jaǵynda mańyramany ulyma jańa ǵana tamaqtaǵaly jatyr, bilemeni, súıkemege súıkep-súıkep jiberińiz de, mańyramany baýyzdaı qoıyńyzshy, aram qatyp qalyp júrmesin, – depti.

      Mine, osyndaǵy kelinniń tapqyrlyǵynda, sheshendiginde shek joq. Bárin týrasynan atamaı, janamalaı bildirgen bilimdi kelindi, bir ýaqytta ǵana bárin aıtyp, bárin salt boıynsha jetkizip úlgergen kelindi “Úlgili” , “Ónegnli” kelin dep atap ketipti.

                      QORYTYNDY

       At tergeý dástúri qazaq halqynyń áleýmettik jáne mádenı ómiriniń ajyramas bóligi bolyp tabylady. Bul dástúr kelinderdiń otbasyndaǵy ornyn aıqyndap, olardyń úlkenderge degen qurmetin kórsetedi. Sonymen qatar, bul mynaý jahandasyý dáýirinde, qazaq halqynyń baı mádenı murasy men ulttyq qundylyqtaryn urpaqtan urpaqqa jetkizýdiń birden-bir joly bolyp tabylady.

        Bolat BOPAIULY

Pіkіrler Kіrý