ASPANNYŃ DA «ESIKTERI» BAR
Búkil ǵalamda tańǵalarlyq tártip pen úılesimdilik bar. Bul kemeldik ǵalamnyń basynan beri eshqashan buzylmaǵan.
Quran Kárimde aspan álemine jyndar men adamdar kirýlerine belgili tosqaýyl-bógetter bar ekeni aıtylǵan. Iaǵnı aspan álemi biz kórip turǵandaı ashyq keńistik emes, onyń arnaıy óziniń kiretin esikteri bolatyndyǵy Quran Kárimde bylaı baıandalǵan: «Eger olarǵa (perishtelerge) kókten bir esik ashatyn bolsaq, olar dereý joǵary shyqqanyn kórer ediń. Sonda olar (Quraısh taıpasy): «Rasynda, kózimiz baılandy. Bálkim biz sıqyrlanǵanbyz» desedi» («Hıjr» súresi, 14-aıat) jáne «Súr úrilgen kúni (qııamet kúni) top-top bolyp kelesińder. Sonda kókter setinep esikter paıda bolady» («Nábá» súresi, 19-aıat). Demek biz kórip júrgen aspan sonshalyqty ashyq emes. Ondaǵy esikterdiń barlyǵy Allanyń qalaýymen ashylyp-jabylady eken.
Keńes Odaǵynyń eki márte qaharmany atanǵan ýkraındyq ushqysh-ǵaryshker Pavel Popovıch baqılyq bolardan buryn Qazan qalasyndaǵy meshitterdiń birinde bolyp, meshit ımamymen suhbattasqan. Imam ushqyshqa kásibı turǵydan ǵarysh, aspan, juldyzdar sekildi Qurandaǵy qyzyqty habarlardy jetkizedi. Ushqysh bul habarlardy estigende bárinen de qatty qyzyqqany «Hıjr» súresiniń 13-15 aıattary boldy: «Sonda da olar oǵan (Quranǵa) senbeıdi. Rasynda burynǵylar da sóıtip ótken bolatyn. Eger biz olarǵa (kókke) kóterilý úshin aspan esikterin ashyp bersek te, olar mindetti túrde: «Bizdiń kózimiz buldyranǵan, al ózimiz sıqyrlanǵanbyz», - dep aıtar edi».
Tańdanǵan Popovıch: «Ǵalymdar dál osy aspan esikterin tabý úshin qansha esepteýler men qanshama jyldar jumsaǵanyn siz elestete alasyz ba?» - dedi. Imam bolsa: «Nege olaı? Aspan barshamyzǵa sheksiz, úlken jáne ashyq sekildi bolyp kórinedi», - deıdi. Ushqysh: «Bári siz oılaǵandaı ońaı emes! Barlyq ǵarysh kemeleri jer orbıtasynan sol bir ǵana esikten ushyp shyǵyp, dál sol esikten qaıta kiredi. Eger sekýndyna 11 shaqyrym jyldamdyqpen ushyp kele jatqan ǵarysh kemesi sol esikke dál túspese, ol janyp ketedi nemese ǵaryshqa laqtyrylyp jiberedi de, eshqashan qaıta orala almaıdy. Naqty esepteýler jasalyp, dál sol esikter tabylǵanǵa deıin birinshi de, ekinshi de jaǵdaılar oryn alǵan. Biraq buǵan kóptegen kúsh pen jyldar ketti», - dep jaýap bergen. Budan uǵatynymyz, aspannyń ózine tán arnaıy «esikteri» bar.
Alla Taǵala Qurandaǵy «Tarıq» súresiniń 11-12 aıattarynda: «Qaıtalaı jańbyrlatqan aspanǵa sert», - deıdi. Jańbyrdyń bir kezderi jerge tógilip, býlanǵan ylǵal kúıinde qaıta aspanǵa kóterilýi osyny meńzese kerek. Bul aıattardyń mánin biz tek HHI ǵasyrda túsine bastaǵandaımyz. Sıgnaldar joǵary kóterilip, Jerge qaıta oralǵan kezde ǵana uıaly baılanys ornatý múmkin bolady. Alfa, beta jáne gamma sáýlelený jaǵdaıynda da dál solaı. Olar bizdiń planetamyzǵa kirmeı, ǵalamshar keńistigine qaıtyp ketedi. Iaǵnı aspannyń qaıtarý qasıeti bar. Sondyqtan aspan esiginen ushqan ǵarysh kemesi dál sol esikten qaıta kirmese, ǵaryshqa qaıta laqtyrylady nemese órtenedi. Sondyqtan ǵaryshqa ushýdyń sátti ári qaýipsiz bolýy úshin dál esepteýler júrgizý qajet bolady.
Jer betinde jeti iri ǵarysh ortalyǵy bar. Olar ózimizdiń «Baıqońyr», AQSh-taǵy Kanaveral VVS bazasy, 14 myń qyzmetkeri bar «Kennedı ǵarysh ortalyǵy» (NASA), Frantsııadaǵy «Kýrý» (Eýropa ǵarysh agenttigi), Qytaıdaǵy «Tszıýtsıýan», Japonııadaǵy «TanEgasıma» ǵarysh ortalyǵy jáne halyqaralyq «Odısseı» teńiz starty. Bulardan bólek taǵy 17 kosmodrom bar. Olardyń barlyǵy da qazirgi ýaqytta jumys jasap tur.
Eger óz jerinde ǵaryshqa ushýǵa qolaıly keń jer men múmkindik bolsa, nege Reseı óz ǵarysh kemelerin Qazaqstandaǵy «Baıqońyrdan» ushyrýǵa májbúr? Eýropa elderiniń jaǵdaıy da dál osylaı, olar búginde «Frantsııa Gvıana» ǵarysh aılaǵyna júginýge májbúr bolyp otyr. Demek olarda ózderinde barlyq múmkindik bola tura onda aspan álemine kóteriletin «esik» joq.
Alla Qurandaǵy «Múlik» súresiniń 3-4 aıattarynda: «Ol sondaı Alla, jeti aspandy qabat-qabat jaratqan. Rahmannyń jaratýynda esh qatelik kóre almaısyń. Qaıta kóz sal. Eshbir aqaý kóre alasyń ba? Taǵy qaıtalap qara. Kóziń sharshap, talady», - deıdi.
Ateıstik kózqarasta bolǵan ǵalymdar Jaratýshynyń joq ekenin dáleldemek bolyp, 1986 jyly 28 qańtarda «Challenger» ǵarysh kemesin jasady. NASA ǵarysh agenttigi bul ǵarysh kemesin jasaý úshin óte kóp qarajat men uzaq jyldaryn sarp etti. Ataýy aıtyp turǵandaı, «Challenger» ǵarysh kemesin jasaýdaǵy maqsat Jaratýshyny «ashyq kúreske» shaqyrý edi. Nátıjesinde «Challenger» STS-51L ǵarysh kemesi ushýdyń 73-sekýndynda syrtqy janarmaı bagynyń jarylýy saldarynan qulap, barlyq 7 Ekıpaj múshesi opat boldy. Apat AQSh-tyń Florıda túbeginiń ortalyq bóliginiń jaǵalaýynda Atlant muhıtynyń ústinde oryn aldy. Jaratýshy aldynda adamzattyń dármensizdigi taǵy da dáleldengen edi. Tipti qumnyń kishkentaı túıiri Jaratýshynyń qudyretine mysal bola alady. Aqyn D.Rýmı: «Teńizdi bir tamshy sýdan, al kúndi eń kishkentaı bólshekten kórýge bolady. Alaıda rýhanı soqyrlyq tolyqsyǵan Aıdyń da jaryǵyn kórýge múmkindik bermeıdi», - degen eken.
Alla Taǵala Isra túni Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) paıǵambardy jeti kókke kóterip, óz quzyryna shaqyrǵany Islam tarıhynan belgili. Alla Taǵala Isra túni paıǵambardy nege Mekkeden emes ál-Aqsadan kóterdi? Ol úshin biz Islam álemine tanymal, fızıka ǵylymynyń doktory Alı Mansýr Kaıalı degen zamanaýı ǵalymnyń kózqarasyna júgineıik.
Quranda: «Jyndar bylaı deıdi: «Árıne, kókke qarmanǵanymyzda (kóterilgenimizde), onda qatal kúzetshiler men atylǵan jalyndaǵan juldyzdardy kórdik» («Jyn» súresi, 8-aıat), - delingen. Iaǵnı aspan kókterindegi arnaıy esikterdiń óziniń perishtelerden quralǵan kúzetshileri bolady. Bul jaıynda alǵash bolyp jyndar álemi bildi. Buǵan qatysty osy aıattaǵy «jalyndaǵan juldyzdar» degenimiz jerden joǵary shamamen 80 shaqyrymda ornalasady eken. Demek «jalyndy juldyzdar» jerden 80 shaqyrym bıiktikte bolsa, onda kúzetshi perishteler de sol aralyqta bolatynyn ańǵarýǵa bolady. Árıne anyǵy Allaǵa málim. Osy tusta «eger aspan esikterin perishteler arnaıy jalyndy ot tektes juldyzdarmen kúzetip, jyndardy kirgizbeı qorǵaıtyn bolsa, onda qalaısha adam ol keńistikten eshbir kedergisiz ótýi múmkin?» degen zańdy suraq týyndaıdy.
Árıne mundaı keńistikti Allanyń ǵana ruqsatymen kedergisiz kesip ótýge bolady. Bul jaıly «Fýssılat» súresiniń 53-aıatynda baıandalǵan: «Qurannyń shyn ekeni aıqyndalǵanǵa deıin álemdegi jáne ózderindegi belgilerimizdi dereý kórsetemiz. Rasynda Rabbyńnyń ár nársege kýá ekeni saǵan jetkilikti emes pe?». Demek aspan keńistigi belgili esiktermen jabylyp, olar perishtelermen kúzetiletinin bildik. Iaǵnı osyndaı esikter aspannyń belgili bir jerlerinde ǵana bolatynyna taǵy dálel.
Endi Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) jeti qabat kókke shyǵý máselesine keler bolsaq, onda Mekke qalasynan kókke shyǵý úshin qala ústinde aspanǵa kirer esik joq bolǵany. Sondyqtan bolar Alla Taǵala Paıǵambardy (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) Isra túni kókke kótererde Mekkeden Qudysta ornalasqan «ál-Aqsa» meshitine alyp keldi. Sebebi Qudysta aspan keńistigine kókke tikeleı shyǵatyn esik ornalasqan. Buǵan dálel retinde Alla Taǵala óz qalaýymen eki paıǵambardy da «ál-Aqsa» meshitinen kókke kótergenin ataýǵa bolady. Onyń biri Isa (ǵ.s.) paıǵambar bolsa, ekinshisi Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) paıǵambar. Al Isa (a.s.) paıǵambardyń kókke kóterilýi jaıly Quranda «Alla Taǵala ony (Isany) óz tarapyna kóterdi» delingen. Osy oraıda Isa (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) paıǵambar kókke kóteriler kezinde Qudysta bolǵany tarıhtan bilemiz. Buǵan qosa Mıǵraj oqıǵasynda baıandalǵandaı, Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) paıǵambar Isra túninde kókten qaıta «ál-Aqsa» meshitine túsip, Mekkege oralǵany belgili. Bul aspan keńistigine kirip-shyǵý tek arnaıy jerde, arnaıy esikter arqyly júzege asatynyn taǵy bir dáleli. Barlyq nárseni esh kemshiliksiz jaratqan Alla Taǵala netken uly edi!
Laýra ALMAHANOVA