Ashýdy emdeý joldary
Ashý – yza, keıis, renish, arazdyq túrinde kórinis beretin adam minezi men kóńil-kúıiniń jaǵdaıy. Ózine áser etken qolaısyz nárselerge jaýap retinde ashýly, yzaly, kekti, qaharly túrde kórinedi. Ashýlaný – adamnyń kórkem minez qulqyn qurtyp, densaýlyǵyna zııan keltiredi. Ashýdyń, denedegi eń úlken zııany júrek pen búırekterge keledi. Óıtkeni ashý denedegi qan aınalym júıesiniń aýytqýyna aparady. Qan tamyrlarynyń tarylýyna sebep bolady jáne qannyń erkin aınalýyna múmkindik bermeıdi. Sol sebepti júregi aýrý adamdarǵa ashýlanbaýǵa keńes beriledi. Sondaı-aq adam ashýlanǵan kezde qannyń quramyndaǵy qant mólsheri artady. Adamnyń sanasyn ıgere almaýynyń sebebi de qan aınalymynyń nasharlaýynan bolady. Súıikti paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Naǵyz kúshti, balýan, qaharman - bárin jeńgen adam emes. Ashýlanǵan kezde nápsine ıe bolyp, ashýyn jeńe bilgen adam naǵyz balýan», – degen.
Iıa, adam ashýlanǵan kezinde shaıtannyń qolyndaǵy oıynshyqqa, onyń tutqynyna aınalady. Shaıtan ony op-ońaı kúná isteýge ıtermeleıdi. Bir kisi paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip: «Ýa, Rasýlalla! Maǵan bir nasıhat aıtyńyzshy, sony ustaný arqyly qutylaıyn», - dedi. Sonda paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ashýlanba!» - dep buıyrady. Biraz ýaqyttan keıin álgi adam taǵy da nasıhat suraıdy. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) taǵy da: «Ashýlanba!» – deıdi. Bul adam qansha ret nasıhat berýin surasa da, ár suraǵanynda paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) oǵan: «Ashýlanba!» – dep aıtady.
Isa (ǵ.s.) ıahýdılerdiń qasynan ótip bara jatqanynda ıahýdıler oǵan jaman sózder aıtady. Isa (ǵ.s.) olarǵa jyly sózdermen jaýap qaıtarady. Qasyndaǵylar: «Iahýdıler saǵan jamandyq jasap jatyr, al sen bolsań jaqsy sózder aıtýdasyń», – degende, Isa (ǵ.s.): «Ár adam óziniń boıyndaǵy baryn beredi», – degen eken.
Ashýdyń emdeý joldaryn qarastyrmas buryn oǵan aparatyn sebepterdi aıtyp ketken jón bolar.
BIRINShI SEBEP: TÁKÁPPARLYQ.
Adam boıynda tákápparlyq ár túrli jaǵdaılarda beleń alady. Alla Taǵala mundaı qylyqqa qatań túrde tyıym salǵan: «Jer betinde alshań basyp júrme, rasynda sen jerdi tese de almaısyń, bıik taýlarmen de teńese almaısyń»[1].
Basqa bir aıatta: «Shyndyǵynda Ol (Alla) tákapparlardy unatpaıdy»,[2] – delinedi
Tákápparlyqtyń túrlerine keler bolsaq, bir adamdar óziniń pikirimen oıymen tákápparlanady. Óziniń pikirin ǵana durys sanap, usyný arqyly basqa adamdardyń pikirlerin negizsiz qylyp tastaıdy. Bul óz kezeginde basqa adamdardyń oǵan degen narazylyǵyn, ashýyn týdyrady. Endi bir adamdar óziniń shyqqan tegimen tákápparlanady. Taǵy bir adamdar óziniń baılyǵymen kıgen kıimi, mingen kóligimen massattanyp tákápparlanady. Demek, tákápparlyq – ashýdyń týýyna aparatyn negizgi sebepterdiń biri.
EKINShI SEBEP: SÓZ TALASTYRÝ.
Keıbir adamdar bir zatty dáleldeý maqsatynda sóz talastyrady. Eger qarsylas jaq istiń aqıqatyna jetýdi dittese – onda bul is quptarlyq is eger aqıqat maqsat bolmasa, sóz talastyrýdy toqtatý qajet.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) hadısinde: «Kimde-kim ilim alǵanda, ǵalymdarmen básekelesý úshin, bilimsizdermen sóz talastyrý úshin, adamdardyń júzderin ózine qaratý úshin jasaıtyn bolsa, Alla ony tozaqqa kirgizedi»[3], – degen.
Basqa bir hadıste: «Óziniki durys bolsa da sóz talastyrýyn toqtatsa, jánnat ishinde oryn alýyna kepil bolamyn, ázildepbolsyn ótirik aıtpasa oǵan jánnattyń ortasynan oryn alýyna kepilmin, al eger kimniń minezi durystalsa jánnattyńtórinen oryn alýyna kepil bolamyn»[4], – degen.
Adammen orynsyz sóz talastyrý adamnyń ashýlanýyna aparatyn jaıttardan.
ÚShINShI SEBEP: ORYNSYZ ÁZILDEÝ
Ǵulama ál-Farabı: «Sóz tapqyrlyq – jaqsy adamshylyq qasıet jáne munyń ózi ázildi ornymen paıdalanǵanda bolatyn nárse» deý arqyly ornymen aıtylǵan ázildiń kisi boıyndaǵy izgi qasıetterdiń birine jatatyndyǵyn meńzeıdi. Ázil óz mólsherinde, ıaǵnı, tamaqqa qosylǵan tuz kólemindeı bolǵanda ǵana áńgimeniń dámin keltirmek. Artyq aıtylǵan jaǵdaıda, tuzy kóp tamaq sekildi jaramsyz bolyp qalýy múmkin. Birde Paıǵambar (s.ǵ.s.) joldasynyń aıaq kıimin tyǵyp qoıǵan adamdy kóredi. Al, ol kisi aıaq kıimdi izdep, ábigerge túsedi. Sonda Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Kim musylmannyń úreıin ushyrsa, Qııamette Alla onyńúreıin ushyrady», «Musylmannyń musylmandy qorqytýyna tyıym salynǵan»[5], – degen. Budan alar tujyrym ıslamda orynsyz ázildeý onyń sheńberin bile almaý ashý, yzanyń tutanýyna aparýy múmkin.
TÓRTINShI SEBEP: TILDIK LASTYǴY
Alla Taǵalanyń adam balasyna bergen erekshe nyǵmetteriniń biri – til. Til arqyly adam ımanǵa kelip, kálımá sháhádát aıtyp, musylman bolsa sol til arqyly onyń lastyǵy sebepti kúnáǵa batady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) múbarak hadısinde: «Kimde-kim Allaǵa jáne aqyret kúnine ıman keltirgen bolsa, onda qaıyrly sóz aıtsyn ıakı úndemesin»,[6] – degen.
Sol sebepti bireýdiń ashýyna tımes úshin ár musylmanǵa eki eli aýyzǵa tórt eli qaqpaq qoıǵan abzal.
Alla aýrýdy jaratyp qana qoımaı onyń emin de jaratqan. Ashýdy emdeý joldaryna keler bolsaq:
BIRINShI: ShAITANǴA ISTIǴAZA[7] AITÝ.
Alla Taǵala Quran Kárimde: «Al, endi seni shaıtannan bir túlen túrtse, sonda Allaǵa sıyn. Óıtkeni, Ol ár nársenitolyq estýshi, bilýshi»[8].
Shaıtan – adamnyń eń úlken jaýy. Sońy úlken ókinishke aparatyn aýyr kúnálarǵa ıtermeleýge qaýqarly. Sondyqtan da adam ómir boıy óziniń eń zulym jaýy shaıtanmen kúresip ótedi.
Súleıman ıbn Sardtan kelgen hadıste: Paıǵambarymyzben (s.ǵ.s.) otyr edim eki adam birin-biri balaǵattaı bastady. sol kezde biriniń beti qyzaryp, moıyn tamyrlary isinip ketti. Paıǵambarymyz (s..ǵ.s.) aıtty: «Men bir sóz bilem eger sony aıtsa, ashýytarqar edi ol sóz «Aǵýzý bılláhı mınashshaıtanır radjım»[9].
EKINShI: ORYN AÝYSTYRÝ.
Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) Ábý Zardan (r.a.) kelgen hadısinde bylaı deıdi: «Eger senderdiń biriń ashýlansańdar – tik tursa,otyrsyn, eger ashý ketpese jantaısyn»[10].
Adamnyń denesiniń qozǵalýy, ıilýi ashýdyń tez tarqaýyna jol ashady. Ashýlanǵan kezde otyryp turý – quptarlyq áreket.
ÚShINShI: SÓZ TALASTYRÝDY TOQTATÝ NEMESE ÚNDEMEÝ.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) múbarak hadısinde: «Eger senderdiń biriń ashýlansańdar úndemesin»[11].
Kez kelgen adam basqa adam tarapynan sóz arqyly ártúrli joldarmen shabýyl jasalsa, adam nápsisi oǵan dál solaı nemese odan da asyryp qaıtarǵandy qalap turady. Biraq bul máseleni sheshýdiń joly emes. Óıtkeni, sóz talastyrý árdaıym eki jaqqa da sátsiz aıaqtalady.
TÓRTINShI: DÁRET ALÝ NEMESE JÝYNÝ.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) múbarak hadısinde aıtty: «Shyn máninde ashý ol shaıtannan, al shaıtan bolsa, ottan jaratylǵan, otty sý óshiredi. Eger sizderdiń bireýleriń ashýlansa dáret alsyn»[12].
Ashýlanǵan kezde adamnyń júrek qaǵysy jıilep, dene qyzýy kóteriledi. Bul protsesti tejeý úshin tez arada dáret alyp nemese jýynǵan abzal.
BESINShI: AShÝYN USTAI BILGEN ADAMǴA ALLANYŃ BERETIN SYIYN ESKE ALÝ.
Ashýyn erkine baǵyndyryp ustaı bilgen adam úshin Alla Taǵalanyń berer syıy mol:
1) Allanyń mahabbaty násip bolady. Alla Taǵala Quran Kárimde: «Olar – keńshilikte, tarshylyqta Alla jolynda mal sarp qylǵandar. Sondaı-aq, olar ashýlaryn jeńýshiler, adamdardy keshirim etýshiler. Alla (T.) jaqsylyq isteýshilerdi súıedi»[13].
Quran aıatyndaǵy jaqsylyq isteýshiler ıaǵnı ıhsan amal jasaǵandar dindegi eń joǵarǵy dáreje - Jánnatqa kirýine sebep bolady. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) Ábý Dárdadan (r.a.) kelgen hadısinde: Ashýlanba saǵan jánnat násip bolady»,[14] – dedi.
2) Allanyń ashýynan qutylady. Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) bir sahaba meni Allanyń ashýyna aparmaıtyn nárse ne degende: «Ashýlanba», – dep jaýap bergen. Ashý ústinde adam balasy Alladan ózgeden panasy joq adamdarǵa zulymdyq jasap qoıýy múmkin. Sodan alys bolǵany abzal.
3) Imany kúsheıedi. Ataqty hadısterdiń birinde: «Kimde-kim Allanyń rızalyǵy úshin ashýyn tyıatyn bolsa, onyń ishin ımanmentoltyrady», – degen hadıs bar.
ALTYNShY: ALLANY KÓP ESKE ALÝ.
Alla Taǵala Quran Kárimde: «Sondaı ıman keltirgender, Allany eske alý arqyly kóńilderi jaı tapqandar. Esterińdebolsyn, Allany eske alýmen júrekter ornyǵady»[15].
Iaǵnı, adam balasy Alladan keshirim surap, eske alý, keshirim suraý arqyly júregi tynyshtalyp, ashýy tarqaıdy.
JETINShI: PAIǴAMBAR (S.Ǵ.S.) ÓSIETIN ORYNDAǴAN MUSYLMANDARDAN BOLADY.
Ábý Hýraıradan (r.a.) jetken hadıste paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) bir adam kelip, maǵan ósıet aıtynyńyzshy dep ótinish qyldy. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) birneshe márte: «Ashýlanba, ashýlanba», – dep jaýap berdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ashýlanba degen ósıetiniń astarynda sabyrlyq, parasattylyq, ashýdy ustaı bilý, kórkem minez jáne basqa da izgi sıpattar jasyrynyp turǵandaı.
SEGIZINShI: AShÝLANÝDYŃ ZARDABYNA MÁN BERÝ
Ashýlanýdyń sońynda týdyratyn qatty ókiný sezimin, kek qaıtarýdyń jamandyǵyn jáne ońaılyqpen ketpeıtin aýyr nátıjeler keltiretindigin oılaý. Iaǵnı, ashýlanǵan nárseniń bir qıyndyq ekendigin qabyl etsek, sabyr etý kerek, munyń qıyndyǵyn arttyryp basqa qıyndyqtarǵa jol ashpaý kerek. Qol qanǵa bylǵanýy múmkin, túrmege túsýi múmkin, otbasy tarap ketýi múmkin nemese t.b. úlken zııandarǵa ushyraýy múmkin. Bir qıyndyqqa sabyr etpeý arqyly dúnıe men aqyreti buzylýy múmkin.
Joǵarydaǵy nasıhattar men nusqaýlarǵa súıene otyryp, ashýymyzdy aqylymyzǵa jeńdire bilseq, naǵyz musylmandyq kórkem minezdi pash etken bolamyz. Alla bizderdi sabyrlylardan qyla gór!
Hamzat Qajymuratuly
[1] «Isra» súresi, 37-aıat.
[2] «Nahyl» súresi, 23-aıat.
[3] Tırmızı.
[4] Ábý Dáýd.
[5] Ábý Dáýd.
[6] Buharı.
[7] Aǵýzý bılláhı mınashshaıtonır rajım dep aıtý.
[8] «Fýssılát» súresi, 36-aıat.
[9] Buharı.
[10] Ábý Dáýd.
[11] Ahmad.
[12] Ahmad.
[13] «Álı Imran» súresi, 134-aıat.
[14] Mýslım.
[15] «Raǵd» súresi 28-aıat.