Asa qaýipti tún!
Jatar aldynda ne isteıtindigimizdi bir eske túsireıikshi: e-maıl poshtamyzdy tekserý, áleýmettik jelilerdegi jazbalarǵa sońǵy ret qaraý, krem jaǵý, ınternetke kirý, dári-dármekterimizdi qabyldaý… Tizimge basqa da nárselerdi kóptep jazýǵa bolady. Biraq osy daǵdylarymyzǵa jańalaryn da qosýǵa bolady. Olar osydan 14 ǵasyr buryn Ǵalamǵa raqym jarshysy retinde kelgen Muhammed paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) maquldaǵan isteri. Aıtalyq, tósekke jatpaı turyp – dáret alý. «Iasın» jáne «Sájde» súresin oqý nemese tamaqtyń betin jabý osylardyń qataryndaǵy isterdiń keıbiri ǵana. Bulardy istep júrgende uıqym qashyp keter dep oılaýyńyz múmkin. Alaıda oǵan nebary 20-25 mınýt qana ketetinin ári onyń aqyretke jasalǵan salym ekenin eskergen durys.
Oba jaýatyn tún
Raqymdylyq jarshysy paıǵambar (s.ǵ.s.) tósekke bas qoıarda bısmıllany aıtyp baryp, esikti jabý kerektigin eskertken. Óıtkeni shaıtan bısmıllamen jabylǵan esikti asha almaıdy. Budan bólek, taqtaımen bolsa da bısmılla aıtyp sý nemese taǵam salynǵan ydystardyń betin jabýdy usynǵan. Ǵalym Ibn Hajar bir taqtaımen bolsa da ydystyń beti jabylýy kerektigin bylaı túsindirgen: «Menińshe, bundaǵy syr sol taqtaımen jabarda aıtylatyn bısmıllá sózinde jatyr. Betiniń taqtaımen jabylýy sol mezet bısmılla dep aıtylǵandyǵynyń belgisi. Beti jabyq bolǵanynan osyny túsingen shaıtandar álgi ydysqa jolamaıtyn bolady».
Basqa bir hadıste: «Jylyna bir tún bar, sol túnde oba jaýady. Eger beti ashyq taǵam nemese sý ydysyna dál kelse, álgi oba mindetti túrde oǵan da juǵady»,[1]– degen. Bul túnniń qaı tún ekendiginiń aıtylmaýy ydys betterin barlyq túnderde jaýyp júrýge mán berý kerektigin bildirýde. Buǵan qosa, beti ashyq ydysqa sát saıyn kózge kórinbeıtin shań men mıkrop túsetini de kúmánsiz.
Tisterimizdi tazalaıyq
Uıyqtamaı turyp tisterdi mısýakpen ıa shetkamen ysqylaý da – Ǵalamnyń maqtanyshy paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) súnneti. Ol kisi qaı kezde jatpasyn (turǵan keziniń ózinde de) mindetti túrde dáret almaı turyp áýeli tisin mısýakpen tazalaıtyn.
Dáret alaıyq
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) úmbetine dáret alyp baryp tósekke jatýǵa keńes bergen. Ári «Dáret alǵannan keıin jastyǵyna bas qoıyp, uıqysy kelgenge deıin Allany zikir etken adam túnniń qaı ýaqytynda oıanyp, Alladan dúnıe men aqyret jaqsylyǵyna qatysty ne surasa da, sol tilegeni mindetti túrde beriledi», – degen. Budan bólek, «Jatar kezde namaz úshin dáret alǵanyńdaı dáret al. Sodan keıin oń jaq búıirińmen jat jáne bylaı de: «Alla Taǵalam, ózimdi saǵan tásilim ettim, isterimdi ózińe amanattadym. Ózińe úmit artyp ári qorqa otyryp, Ózińe arqa súıedim. Ózińnen alystasam da qaıta ózińdi pana tutamyn. Allam, túsirgen kitabyńa jáne jibergen nábıińe ıman ettim». Eger sol túni ólip ketseń, ımanmen ólgen bolasyń. Uıyqtar aldynda aıtqan sońǵy sózderiń osylar bolsyn», – degen.
«Iasın» súresin oqıyq
Rasýlalla (s.ǵ.s.) jatpaı turyp, Quran kárimnen keıbir aıat pen súrelerdi oqıtyn. «Baqara» súresiniń bastapqy bet jáne sońǵy úsh aıaty (Ámanar rasýlý), Aıatýl kýrsı, «Iasın», «Sájde», «Múlik» pen «Kafırýn» súrelerin qyraǵat etetin.
Tósekti bir silkip, tazalaǵan durys
Ardaqty elshi (s.ǵ.s.) jamandyqtardyń aldyn alý úshin keıbir saqtyq sharalaryn jasap, solaı isteý kerektigin bildiretin. Aıtalyq, qaraýyl qoıylmaǵan tamda uıyqtaýǵa tyıym salyp, uıyqtamaı turyp áýeli úılerdegi ot pen jaryqty sóndirý kerektigin aıtqan. Jatyn orynǵa bir qarap, qandaı da bir zııandy jándiktiń bar-joǵyn baqylaýdy «Áldebiriń tósekke jatarda kıiminiń bir shetimen tósegin silkisin. Óıtkeni ózi turyp ketkennen keıin tósegine qandaı zııankestiń kirgenin bile almaıdy» dep eskertken.
Berdibek Másenov
