AR ilimi
Shákárim óz shyǵarmalarynda «ar bilimi» degen termındi qoldanǵan. Ol «ar» sózin «sovest» dep tárjimalaǵan. Ar degenimiz ne? Ol tek adamǵa ǵana qatysty túsinik. Mıhaıl Lermontov: «Adam isine qudaımen birge tóreshi bir nárse bar, ol – ar», – dep aıtqan. Abaı aýdarmasynda ol óleń bylaısha keltirilgen:
Meniń syrym, jigitter, emes ońaı,
Eshkimniń ortaǵy joq, júrsin bylaı!
Neni súıdim, dúnıede neden kúıdim,
Qazysy onyń – arym men bir-aq qudaı.
Fılosof Ǵarıfolla Esimniń aıtýynsha: «Arly adam – aldymen, qudaıyna qaraǵan, qudaı maquldamaıtyn iske barmaıtyn adam. Ar – ár adamnyń óz isiniń tóreshisi». «Qudaı quratyn «sotqa» deıin adam óziniń arynyń aldynda jaýap bermek», – deıdi.
Bizde «ar» sózine ǵylymı turǵydan qandaı anyqtama beriledi? «Shákárim» Entsıklopedııasynda A.Toqsambaeva: «Ar – adamgershilik sana, Etıka-fılosofııalyq kategorııa. Adamgershilik (adamshylyq, adamdyq) qazaq halqynda adam boıyndaǵy jaqsy qasıetterdiń jıyntyq maǵynasyn bildiretin uǵym-ólshem bolsa, Ar – onyń shyǵý tegi, bulaq bastaýy. Ardy adam boıyndaǵy jaqsy qısıetterdiń ólshemi, adamgershilik sanasy deýge negiz bar», – deıdi.
Ar – adamdyq sananyń negizi degendi «ar túzer adamnyń adamdyq sanasyn» degen óleń joldarymen Shákárim de aıtqan. Shákárimshe aıtqanda, ar ózine jaqyn, áli ara jigi ashylyp zerttelmegen uıat, ujdan uǵymdarymen birlikte.
Shákárim «Ashý men ynsap» atty óleńinde «ar» sózin birneshe ret qaıtalaǵan:
Bárine de qulaq sal,
Rahym, uıat, ar qaıda?
Jáne:
Kóp nadannan jasqanyp,
Sorlyń elge bas urǵan.
Rahym, Uıat, Arynyń,
Betin topyraq jasyrǵan.
Jáne de:
Daıyn qyldym bárin de,
- Saqtyq, Uıat, Rahym, Ar,
Ynsap degen káriń de.
Bul óleńde ar adam boıyndaǵy ashý-yzaǵa qarsy, ynsapqa jaqtas qasıet retinde kórinis tapqan.
Shákárim óleńderinde, aýdarmalarynda ar tazalyǵy, ımandylyq, adamgershilik máselelerin jıi kóteredi. Onyń shyǵarmalarynda óziniń ishki tabıǵatyna, kózqarasyna sáıkes keletin jáne sol ıdeıasyn jetkizýge laıyq detaldar men sıýjettik Elementter tapqanda ǵana sol týyndyny jazýǵa boı urady.
Ar qaıda? Rahym qaıda? Ádep qaıda?
Byt-shyt bop nege júrmiz árbir saıda?
Kóz jumyp, «kóppen kórgen uly toı» dep,
Beredi bul nadandyq kimge paıda?- deıdi qazaqqa Shákárim.
«Aqyldy sol - nysap pen ar saqtaıdy,
Arsyz sol - aramdyqpen jan saqtaıdy.
Adal sol - taza eńbekpen kúnin kórip,
Jany úshin adamshylyq ar satpaıdy».
Jáne:
«Sabyr, saqtyq, oı, talap bolmaǵan jan,
Anyq tómen bolmaı ma haıýannan.
Ynsap, rahym, ar, uıat tabylmasa,
Ólgen artyq dúnıeni bylǵaǵannan», – degen shýmaqtar da Shákárimniń ar ǵylymyna dálel bolarlyq óleń joldary.
Shákárim ar túzeıtin ǵylym jaǵynda. Ol «ar bilimin» jaqtaıdy. Sonyń aty ozǵanyn qalaıdy. Onyń «Taza aqyl», «aq júrek» degeni jaı bir qysyr keńes emes, adamgershilik fılosofııasynan taraıdy. Izgilik, ádilettilik bar iste basty bolýǵa kerek. «Myltyq bılep turǵanda, ádilet joq» degen qunarly pikirge keledi. «Jıyrmasynshy ǵasyrdyń adamynan, Anyq taza bir eldi kórmeı óttim» deıtini de sondyqtan.
Shákárim óleńderin uqyptap oqyp qaraǵanymyzda, tek «ar» uǵymyna qatysty tustarynyń ózi óte mol ekenine kóz jetkizemiz:
... Aram oımen ar satyp úzip-julmaq.
... Arsyz aram, asyǵys aılakerlik,
Munyń bári shaıtannyń dosy bolmaq.
... Qudaı kesher, Alla dep kúná qylmaq,
Ar ketirip, ant iship, jan satylmaq.
... Ynsap, uıat, ar, raqym, sabyr, saqtyq,
Talapqa alty túrli noqta taqtyq.
Altaýynyń ishinde ynsap ádil,
Ózgesiniń tizginin soǵan ustattyq.
... Ar demek - adamshylyq namys degen,
Aryń ketpes jaǵyńa qarys degen.
... Ar, nysappen is qylyp, azap tartyp,
Aq jolynda óledi birtalaı jan.
... Ar, nysaptyń paıdasyn jan sezedi,
Ólgen soń báıge alaryn bilip tur jan.
... Armanym baılyq, mansap, maqtan emes -
Ary zor, ata uly emes, adam uly.
... Aqtan bezgen ary joq óńkeı zalym.
... Ardan kúsip, aramnyń bireýi bol.
... Arlanbaı aryńdy da satasyń.
... Qany qyzyp qutyryp,
Ar-abyroıy umytylyp.
... Nadanǵa aramdyq ar ma?!
... Ar túzer adamnyń adamdyq sanasyn.
... Aq joldan aınymaı, ar saqta ony bil.
... Bári adamnyń birdeı aǵaryp,
Ary nápsini jeńse tazaryp.
... Sóz, minezi qubylsa,
Ar-ımany joq dep bil.
... Óner qylma ar satyp, jaldanbaqty.
... Adaspaısyń aqyldy arlyǵa erseń,
Jolaı kórme jylmaıy sopy kórseń.
Tapqyr, adal, aq nıet adamdardyń,
Aldanbaısyń artynan ere berseń.
... Arsyz, aram aılany tastasalyq,
Adal iske talappen bastasalyq.
... Bul elde adaldyq bar ma,
Nadanǵa aramdyq ar ma?
... Aram oıly aqyl dep, ardan kúsip.
... Aryń satpa, teriń sat, adaldy izde.
... Aryn satyp, eldi aldap.
... Aryńdy satyp aramǵa,
Adaldy qalaı alasyń?
... Ar bıleıtin zamanda nápsi ólip.
... Ál jetkenniń bárin jep,
Ardy jutqan jaraı ma?
... Alla súımek, ar súımek,
Uqtyrar adamdyqtyń shyn ekenin.
... Ar túzeıtin bir ǵylym tabylmasa,
Zulymdyqty jalǵanda ádil jeńbes.
... Jaınar kóńil, qaınar ómir,
Ar bilimi oqylsa.
... Adamdyq borysh ar úshin,
Barsha adamzat qamy úshin,
Sert bergem eńbek etem dep,
Aldaǵy atar tań úshin.
... Adamdyq boryshyń,
Halqyńa eńbek qyl.
Aq joldan aınymaı,
Ar saqta, ony bil.
... Urlyqpen elge jaǵyndym,
Ártúrli ataq taǵyndym,
Ar ketip, aıla jamyldym.
... Arǵa ıe basshynyń sońyna er,
Tań artynan haqıqat kún shyǵady.
... Ar jeńip shyǵady, aramnyń qarasyn.
Adal eńbek, aq júrek berer sheship,
Taza aqyl qosylsa, álemniń talasyn.
... Ynsap, rahym, ar, uıat, sabyr, saqtyq
- áýes bolar alty shart.
... Ynsap, rahym, ar, uıat tabylmasa,
Ólgen artyq dúnıeni bylǵaǵannan.
... Ar qaıda, aqyl qaıda, namys qaıda?
Óńkeı ıtke jalyndyń, tabys qaıda?
... Rahym, Uıat, Ar qaıda?
Qarýyńdy jıyp al,
Qur ashýdan ne paıda?
... Ádilet, meıirim, ar men nysap,
Aty bar, olar elde joq.
Mine, Shákárimniń murasyn bir sholyp shyqqanda «ar» sózine qatysty qanshama óleń joldary tabyldy.
Ar uǵymynyń mánin qarama-qarsy arsyzdyq uǵymyn qoldaný arqyly ashýǵa bolady. Ar – adam boıyndaǵy alǵashynda bar nárse. Ony jetildirip ósire túsý de, qurtyp, joǵaltyp alý da adamnyń taǵdyryna qatysty bolady. Adam boıyndaǵy jaqsy qasıetter arǵa kóleńke túsirmeýge umtylady.
Shákárimniń paıymdaýynsha, ómirdegi jaqsylyq ta, jamandyq ta jeke adamnyń boıyndaǵy arlylyq pen arsyzdyqtan, qasıet-kemshilikterden bastaý alady. Jáne kemshiliktiń úlken-kishisi bolmaıdy, onyń bári adamdyqtan aırylýǵa, ardan attaýǵa bastar jol.
Erinshekten salaqtyq,
Salaqtyqtan nadandyq,
Birinen-biri týady,
Joǵalar sóıtip adamdyq, – deıdi aqyn.
Shákárim «Úsh anyq» atty fılosofııalyq eńbeginde: «Bizshe adam ómirin túzeýge, barlyq adamdar tatý turýǵa negizgisi – adal eńbek, aq júrek, arly aqyl bolýǵa kerek. Dúnıede bul úsheýi ústem bolmaı, adam balasyna tynysh ómir súrýge múmkindik joq», – degen.
Sonymen, ar degenimiz ne? Qazirgi zamanǵy adamgershilik týraly túsinikti Etıka dep ataıdy. Nemese, moral. Osy ekeýi adamgershilik degen uǵymǵa sáıkes keledi. Biraq Abaıda da, Shákárimde de adamgershilik degen sóz joq, Abaı ony adamshylyq deıdi, Shákárim – adamshylyq, ar deıdi. Adamshylyqqa qatysty bilimdi Shákárim «ar ilimi» deıdi. «Ar ilimi» degen tirkes, túsinik – Shákárimniń jańalyǵy. Ǵarıfolla Esim aıtady: «Ar bilimi» uǵymynyń aýqymy keń. Ar bilimi adamnyń adamshylyǵynyń kemeldengen kezinde qalyptasa ma deımin. Meniń túsinigimshe, ar nıet arqyly kórinis beredi. Ádette, adamdardy aq nıetti, qara nıetti dep bólip jatamyz. Qara nıetti adamda ar bola ma? Kerisinshe, arsyzdyq solardan shyǵady. Aq nıetti adamdardyń ár isinde izgilik jatady. Arly adamdar – solar. Adamǵa bas ıip, qurmet bildirý de solarǵa tán. Ar bilimi bolsa – arlylyqty da, arsyzdyqty da zertteýi kerek», – deıdi.
Sonymen, ar ilimi degen – ar týraly bizdiń bilimimiz. Iaǵnı bilýge tıisti, bilýge mindetti nárseler.
Ǵarıfolla Esim osyny aıta kelip, Shákárimniń «ar bilimin» ózinshe taldaı kele ony «ar júıesi» dep ataıdy. Ony tómendegishe negizdeıdi: «Adamzat jaratylǵaly aldymen zattyq tabıǵatqa ıe bolǵan, ıaǵnı basqy maqsat – iship, jeý, qaryndy toıyndyrý. Muny fılosof ǵalym birinshi júıe – tán júıesi degen. Ekinshi bolyp jan júıesi aıtylady. Úshinshisi – adamnyń sanasy. Tórtinshi – nápsi júıesi, ol tek iship-jeý emes, artyna urpaq qaldyrý nıeti. Besinshi – kóńil júıesi, ıaǵnı kóńil azyǵyn izdeý. Altynshy júıe – rýh júıesi, ıaǵnı adamnyń rýhanı mádenıeti. Jetinshi júıe – ar júıesi, ol Jaratýshyǵa barar sońǵy baspaldaq».
Ǵarıfolla Esim ar júıesi degendi óz sózimen bylaısha túsindiredi: «Ar júıesi degende adamshylyq keńistigi aıtylady. Ar taza kúıinde kezdespeıdi, onyń kóriný formalary: uıat, namys, ujdan, ǵashyqtyq, dostyq, kisilik, jomarttyq, izgilik, parasattylyq, danalyq, talaptylyq, t.b. Ar degenimiz kóńil men rýhtyń sapalyq ólshemi nemese anyqtaýshysy deýge bolady». Biz avtordyń bul oıymen tolyq kelisemiz. Oryndy-aq.
Bul tujyrymdardy biz maquldaımyz jáne bolashaqta tereń zertteý, ómirge engizý qajettigin túsinemiz. Sóıte tura, adamgershilik pen ardy zertteıtin túsinikti «ar ilimi» dep ataýdy usyndyq. Sebebi ne? Sebebi, biz ar uǵymy bilim sheńberinen shyǵyp, ǵylym, tanym, din túsinikterimen astasyp ketetin uǵym dep tanımyz. Sondyqtan ony «ar ilimi» dep ataýdy laıyq sanaımyz.
Bizdiń túsinigimizshe ardyń oıanýy úshin bilimdi bolý az, adam aldymen kórgendi, tárbıeli bolýy kerek. Tanym-túsinigi mol adam arsyzdyqqa barmaıdy. Ardyń oıaýlyǵy – arǵa nuqsan keletin isti boldyrmaıdy. Ol úshin bilim az, kórgendilik, kóregendik kerek.
Ǵylym kózi – izdený, aǵartýshylyq. Ǵylym – búkil eldi sýsyndata alar shalqar kól, halyqty baılyqqa, baqytqa bóler taýsylmas ken, rýhanı derttiń bárin alastaıtyn, elge qýat, kúsh beretin dárý. Bilim alýdy ǵylymmen ushtastyra ıgerse, qazaq ta tarıh kóshinde ózgelermen teń dárejede bolashaqqa bet almaq, basqalarmen basy teńespek, básekeles bola almaq.
Ilim degende biz dinniń de ar ilimin qalyptastyrýda ózindik orny bar dep sanaımyz. «Din degenimiz – ǵylym men bilimniń anasy» degen Shákárim aqylman. Demek Shákárim din men ǵylym-bilimdi birtutas dúnıe, birge damýy tıis ilim dep qarastyrǵan.
Din joly – ıman joly, ımandylyq joly. Dinsiz adamnyń ardy attaýy, qııanatqa barýy ońaı. Óıtkeni, ol dinsizdiktiń nátıjesinde qudaıdan qorqý seziminen ada. Shákárim munyń maǵynasyn tereń túsingen ǵulama. Sondyqtan da óz óleńderinde: «Qııanaty bardyń ımany joq», – dep jazyp ketken.
Shákárim ilimi dep ataýymyz osy dálelderge negizdelgen. Shákárimniń 1912-jyly «Aıqap» gazetinde jarııalanǵan «Bilimdilerge bes saýal» degen eńbeginde ar ilimine qatysty, bilim men ǵylym jáne dinge qatysty saýalnamasy bar. Bes saýal mynaý:
1. Allanyń adamdy jaratqandaǵy maqsuty ne?
2. Adamǵa tirshiliktiń eń keregi ne úshin?
3. Adamǵa ólgen soń, meıli ne jónmen bolsyn, rahat-beınet (saýap-azap) bar ma?
4. Eń jaqsy adam ne qylǵan kisi?
5. Zaman ótken saıyn adamdardyń adamshylyǵy túzelip bar ma, buzylyp bara jatyr ma?
Shákárimniń bes saýaly bir sáttik oıdan týa salǵan asyǵys dúnıe emes. Bul saýaldar otyz jyldan astam Shákárimniń ishki dúnıesine tóńkeris jasap, ol onyń jaýabyn udaıy izdeýmen bolǵan. Ádilǵazy Qaıyrbekov «Shákárimtaný máseleleri» atty kóptomdyqtyń 6-tomynda «Shákárim hám Sábıt» degen maqalasynda Shákárimniń ózi óletin jyly Sábıt Muqanovqa óziniń kitaptary men qoljazbalaryn tanystyrýmen qatar, ózin mazalap júrgen ózekti saýaldardy, kózqarastaryn bylaı bildirgenin jazǵan: «Qyryqtan asa bergenimde: Jan ne? Din ne? Barsha álem qalaı jaralǵan, adamǵa jaratýshy jaǵynan ne óziniń ar, nysaby jaǵynan salynǵan mindet bar ma? Bolsa ol ne? Adamda tolyq erik bar ma? Jan adam ólgen soń joǵalatyn zat pa? Adam bul ómirde ne ǵylǵan jón? - degen sııaqty ylǵı dene sezimimen sezilmeı ish jaqqa: ádetine, dinine, nanǵanyna, qumaryna burylmaı oılaıtyn noqtasyz - taza aqylmen ǵana biletin ister týraly: din ǵalymy, ǵylym ǵalymy, oıshyl fılosoftardyń bul týraly jazǵan kitap, aıtqan sózderin ózimshe synǵa alyp, durysyn alyp, terisin tastap shyǵarǵan qorytyndylarym edi. Men: pálen paıǵambar, túgen professor aıtty degenge toqtap qalmaımyn. Óz aqylym qabyl almaǵandy kim aıtsa da teris kórem. Biraq aqyl qabyl alarlyq dálel aıtsa ol kim bolsa da bas uram. Izdegenim tamam adam paıdasy bolǵandyqtan, aqylym aıtqan haqıqatty aıtpaı tura almaımyn. Eriksizbin».
Osylaı deı kele Shákárim: «Jan syry», «Jaralys syryna» tiri kúnimde ne qarsy aıtylǵan dáleldi syndaryn, ne bilimdi oıshyldardyń qabyl alǵanyn bilip ólsem armansyz bolar edim» deıdi. Mundaı saýaldar bilimdilerge «Aıqapta» qoıylǵan saýaldardyń basqa bir qyry dese bolarlyq.
Bul saýaldary arqyly Shákárimniń aqyl-oıynyń keńdigin kóremiz, ekinshiden, osy saýaldardan Shákárimniń din, bilim men ǵylymdy birtutas dep qaraıtyndyǵy aıqyn. Mine, sondyqtan Shákárimniń ózi aıtqan «ar ǵylymy», fılosof Ǵarıfolla Esim túzetý engizgen «ar júıesi» túsinigin maquldaı kele ony «ar ilimi» dep ataýdy durys dep sanaımyz.
Bul saýaldarǵa Ǵarıfolla Esim Shákárimniń 150 jyldyq mereıtoıy aldynda shyǵarǵan «Danyshpan Shákárim» atty kitabynda alǵash ret jaýap tabýǵa tyrysady, tolǵamdar jasaıdy, oı tarqatady, pikir jarystyrady. Jazǵan taldaýlaryn jaýap demeıdi, «saýalǵa izdenis» deıdi. «Baıqap otyrsaq, adam balasynyń jaýapqa qanaǵattanǵan kezi bolmaǵan. Bári ýaqytsha. Suraqtyń jaýaby dál sátinde dáleldi bolǵanmen, kúnder óte, zaman oza kele sol dálel dálelsizdene bastap, adamnyń kúdik sezimin oıatyp, jańa jaýap izdeý bastalady», – deıdi. Demek, bul saýaldar máńgilik saýaldar, olar ǵasyrlar boıy bizdiń aldymyzdan shyǵyp, jańa-jańa túsiniktemeler berýdi talap etip turady.
Shákárimniń «Alty áńgime oqýǵa jaıyń bar ma...?» degen óleńi óz aýdarma jasaǵan alty áńgimege ańdatpa esebinde jazylǵan. Ol áńgimelerdiń úsheýi Lev Tolstoıdyń «Asarhıdon-LaElı», «Úsh saýal» jáne «Krez patsha», sonymen birge «Shyǵystyń júz áńgimesi» jınaǵynan alynǵan «Ujdan», «Qolshatyr buıryǵy», «Pan-Jı-Zan han». Óleńdi Shákárim ǵıbrattyq maqsatta jazǵan. Óleńde iri-iri adamdyq tanymdar atalǵan: úmit, bolashaq, adamzattyq, ar ilimi. Alty áńgimeniń mánine, ne aıtylǵanyna úńilýdi jas óspirim ǵalymdardan ótinish etken. Ǵıbrat al dep qana qoımaı, «jamannan jırenip, jaqsyǵa umtylýyna» úndeıdi. «Orys, qazaq – adamnyń biri birdeı, Eshkimdi alalama ony bilmeı, Kem-ketikke bolysý – ar mindeti, Halqyńa paıda tıgiz bosqa júrmeı». Shákárimniń «Ar ilimi» kontseptsııasynyń ıdeıasy bul shyǵarmasynda túpnegiz tirek retinde kórinis tapqan.
Ǵarıfolla Esim: «arlylyqqa qarama qaıshy uǵym arsyzdyqtyń eki túrin ataıdy, ol - pysyqtyq pen nadandyq. Shynynda, pysyqtyq - ıkemdilik, ol uıatty tıimdi turmys pen jaıly ómirge almastyrý nıetinen týyndaıdy, uıatsyzdyq - arsyzdyq. Pysyq adam ár isinen paıda izdeıdi, ózine tıimdi jaǵyn qýady. Sol úshin janyn jaldap, ar keshýge bar. Shyn arsyzdyq pysyqtyqqa tyrysýshydan týady. Al endi, nadandyqtyq arsyzdyq bolatyn sebebi ne? Nadan adam nadandyǵyn jasyrýǵa tyrysady, sol úshin umtylady, bireýi ǵylym jolyna túsedi, bireýleri bılikke ıe bolady. Sóıtip óz bolmysyn jasyryp, túrlenip otyrady. Sol arqyly ataq-dańqqa, kópshilikke jaǵý, unaý qabiletin ıelenedi. Biraq, nadandyq báribir kúnderdiń kúninde baıqalyp, tanylyp qalady» dep akademık-ǵalym nadandyqty arsyzdyqqa balaıdy.
Zaman shyndyǵynyń tereńine úńilgen aqynnyń azamattyq shyǵarmalarynyń negizgi usynar ıdeıasy zamandy túzeý boldy. «Men jetektep ólemin, Órge qaraı qazaqty» dep aldyna maqsat qoıǵan ol zamandy túzeýdi, eń aldymen adamdy túzeýden bastaý qajettigin aıtady. Zamandastarynyń boıyndaǵy túrli keselder, kesir minez, teris qylyqtar Shákárim synynyń nysanasyna aınaldy. Aqyn óz óleńderimen solarmen kúresedi.
Júregi taza adamdar,
Zulymdyqtan amandar,
Qııanatsyz nadandar,
Áýlıeden kem emes,- degen óleń joldaryn oqyp, arlylyqtyń qarsy beti sanalatyn nadandyqtyń ózi qııanatsyz bolsa, sol da jeterlik degen fılosofııalyq oı aıtady.
«Úsh anyqtyń» negizinde kelip ar ilimi qalyptasady. Ar ilimi - ol rýhanı tazarý joly.
«Úsh anyqta» ar uǵymy ujdan degen uǵymmen túsindiriledi: «Adamdaǵy ynsap, ádilet, meıirim - úsheýin qosyp aıtqanda, musylmansha ujdan degen uǵym týady», – deıdi. Sóıtedi de: «adamshylyq arym sony isteýdi unatady» degen «ujdanyń solaı qylǵandy unatady» degendik bolyp shyǵady» deıdi. Demek ujdan men ar teń túsinik. Shákárim ujdan, ıaǵnı ar týraly pikirin: «ujdan – jan tilegi» dep qorytyndylaıdy. Osy fılosofııalyq traktatta Shákárim: «Adam aqıqatty bas kózimen kórmeıdi, aqyl kózimen kóredi... Ólimnen soń bir túrli tirshilik bar. Eki ómirge de kerekti is - ujdan. Ujdan degenimiz ynsap, ádilet, meıirim», – deıdi.
Shákárim: «taza dene, tolyq minez oı isterin kerek qylady, sonyń qatty bir keregi - ujdan. Ony adam osy ómiri úshin ǵana kerek qylmaıdy, sońǵy ómir úshin de kerek qylady. Atym qalsyn, meni jaqsy kórsin, pálenshe sondaı taza degen úshin emes. ...Ujdannyń jan tilegi ekenine nanǵan adam ómirde istegen qııanatyna qatty ókinip, kúıip, istegen jaqsylyǵyna qýanyp ólse kerek. Olaı nanbaı, ujdandy qur ǵana kórinis úshin adamdyqqa laıyq dep uǵatyn kisige jaqsylyq pen qııanattyń kóp aıyrmasy bolmasa kerek. Oǵan búgingi ómirdiń aıla-ádisin tapsa bolǵany. ...Ujdan - ómirge birdeı kerek taıanysh. Buǵan nana almaǵan adamnyń júregin eshbir ǵylym, óner, eshbir zań-jol tazarta almaıdy», – deıdi.
Shákárimniń ar iliminiń maqsaty – ishki tazalyqqa jetý arqyly haqty tanýǵa jol ashý. Sondyqtan Shákárimniń ilimi barlyq adamzatty baqytqa jetkizýge baǵyttalǵan deımiz. Ol qazaq fılosofııasynyń oıyn erekshe beleske kótergen oıshyl.
Shákárim: «Qubylǵan álem jarysy, Aqyldy jannyń tabysy», – deıdi. «Aqyldy jannyń múlki – álem», – deıdi taǵy da. Sońǵy bir jol sóz erekshe toqtalýǵa turarlyq. Munda Shákárim: aqyldy jan ǵana álemdi múlik retinde tanı alady, ondaı jan dúnıege jaqyn turatyn basqa pendeler sekildi álemniń qubylmaly jarysynda jutylyp ketpeıdi, – dep tur. Álemdi múlik retinde sanaý úshin de qanshama aqyl-parasat kerek.
Arly adam degende halyq arasynda kimderdi aıtady? Boıynda uıat, qaırat, jiger, jaýapkershilik, kisilik, namys, talap, erlik sekildi asyl qasıetteri bar adamdy aıtady.
Shákárim qazaq qoǵamyn qalaı qurýdyń tujyrymdamasyn jasap ketken adam. Ony aldymen adamnyń jan dúnıesi taza, ary bıik bolýmen baılanystyrǵan.
Shákárim óz ómiri arqyly danalyqqa jetken tulǵa ekenin dáleldegen degdar jan. Danalyq dep arlylyqqa, aqyl men sabyrǵa, izgilikke negizdelgen qareketti aıtamyz. Danalyqtyń arnalary - izgi oı, izgi minez-qulyq jáne izgi is. Osy úsheýi de Shákárim boıynan tabylǵan, onyń tulǵasyn bıiktetip turady.
Shákárim fılosofııasy «Ózińdi tany, sonyń nátıjesinde adamdy tany» deýge keledi. Shákárim zertteýleri boıynsha adam bolmysy úsh bólikten turady: tán, rýh jáne jan. Tán tabıǵattyń negizgi Elementteri topyraq, sý, aýa, ot jáne Efırden turady, ol - materıaldyq bolmys. Rýhqa - sezim, oı-óris, aqyl-es, túısik jáne árkimniń ózindik «meni» jatady. Jan bolsa adam ómirin basqarýshy, qýat kózi, tirshilik bolmysy. Jan tanym-bilimge jáne rýhanı lázzatqa qushtar. Jannyń tolyǵýy tek rýhanı jolmen ǵana júzege asady. Rýhanı jetilgen adamnyń búkil bolmysy kemeldi keledi. Jan tándi tek rýh arqyly bıleıdi. Adamnyń materıaldyq bolmysyn jan men rýh bolmysy jeńip tursa, naǵyz jetilgen adam sodan shyǵady.
Aqıqat. «Adam aqıqatty bas kózimen kórmeıdi, aqyl kózimen kóredi. ...Ólimnen soń bir túrli tirshilik bar. Eki ómirge de kerekti is ujdan. Ujdan degenimiz - ynsap, ádilet, meıirim». Rasynda, aqıqatty taný ońaı emes. Shákárim aqıqatty taný jolyndaǵy eń negizgi kategorııalardy - aqyl men ujdandy bólip alyp taldaıdy. Ótirik aqıqattan alystatsa, shyndyq aqıqatqa jaqyndatady. Aqyly men ujdany úılesim tapqan adam ótirik aıtpaıdy, ondaı adam adassa, bilmestikten adasady. «Haqıqat jerde qalmaıdy, Jalǵanǵa satpas shynyńdy» degende fılosof aqyn aqıqatty ustanǵan adam shyndyq jolyn eshteńege aıyrbastamaıdy deıdi.
Aqyl adamnyń negizgi sıpaty, mańyzdy qasıeti. «Oıqumarlyqtyń ózi aqyl emes, ol onyń sholǵynshysy», – deıdi Shákárim. Aqylǵa qatysty qazaqta mynadaı uǵymdar aıtylady: aqyl, parasat, zeıin, danalyq, zerde, zerektik, paıym. Shákárim: «Aqyldan oıǵa syr tarap, Úmittiń shamy janǵan kún. Jar esirkep ber qarap, Nuryna júrek qanǵan kún», – deıdi. «Úsh anyqtaǵy»: «...barsha adam shamasyna qaraı, qaı biri ózi úshin, qaı biri taby úshin, qaı biri barsha adam úshin jaqsylyq baq izdeıdi. Aqyl qaraýynda adam tolyǵy barsha adamǵa baq izdegen bolady» degen sózderden aqyl qaraýyndaǵy adam tolyq adam sanalady dep túsinemiz. Osy eńbekte tirshilik týraly, jannyń máńgiligi, nemese, ólgen soń tiriletin jan joq degen eki joldy keń taldaýǵa bararda, saý aqyl uǵymyn da qoldanǵan: «Meniń oıymsha, osy eki joldyń qaısysy anyq ekenin tabý aqyly saý adamǵa qatty mindet. Nege deseń adamdy túpkilikti baqytqa jetkizbek bolsaq, bilip jaratýshy ıe bar, ólgen soń da bir túrli ómir bar degen joldyń shyn-ótirigin bilýimiz kerek. Eger shyn bolsa, sonyń da qamyn oılap, adamdardy túpkilikti baqytqa jetkizý úshin, eger ótirik bolsa, oǵan áýrelenbeı jalǵyz ǵana osy dúnıe qamyn qylý úshin, olaı bolsa bul ekeýin qalaı tekseremiz. Ony tekserýshiniń ár túrli dinder jaıynan árbir bilimdilerdiń sol týraly aıtqandarynan habary bolý kerek. Jáne qatty kerek bir sharty - óziniń tutqan dini, oqyǵan-uǵynǵany, qalyptanǵan ádeti, qumar isi bálendeı jaqsy kisi aıtty dep nanyp qalǵan sózine birjola baılanyp qalmaı, aqylyn ábden shyn bosatyp sol eki joldaǵylardyń jazǵan kitap, aıtqan sóz, qylǵan isteri hám olarǵa qarsy aıtqan sózderdiń bárin noqtasyz, naýqassyz saý aqylmen synaý kerek. ...Bul eki joldyń túbi qaıdan shyqqanyn tekserse, adamdardyń biz hám álemdegi barsha nárselerdiń qaıdan bar bolǵanyn, muny kim jaratqan degen oıynan shyqqan. Nege deseń, adamnyń aqyly ony oılamaı tura almaıdy jáne adam jańa bir nárseni kórse muny kim jasaǵan, bul nege kerek demeı qoımaıdy? Sondyqtan jaratýshyny izdep árkim ártúrli oı júrgizgen». Baıqap tursaq saý aqyl noqtasyz jáne naýqassyz bolýy tıis eken. Saý aqyl ǵana únemi qozǵalysta, izdeniste bolady delinedi. Shyǵarmanyń qorytyndysynda: «Barlyqtyń túp sebebi jaratýshynyń bilim, qudiret sheberliginde ólsheý joq» dep túıindeledi.
Shákárimniń Amerıka tarıhynan, ǵylymynan, ádebıetinen habary bolǵan. Ol «Úsh anyq» eńbeginde jáne Sábıt Muqanovqa jazǵan hattarynan aıqyn kórinedi. Onyń birinshisinde Amerıkadaǵy spırıtızm jaıynda aıtylsa, ekinshisinde «Amerıkanyń Bıcher Stoý degen áıeli jazǵan quldar turmysy jaıynan «Tom aǵaıdyń balagany» degenin qazaqshaǵa aýdarǵanym bar shyǵar» degeninen anyq kórinip tur. Sonymen birge Shákárimniń «Ana jyl ásker shyǵyp, ońnan-soldan...» degen óleńi tutastaı Amerıkada bolǵan bir oqıǵaǵa arnalǵan. Bul óleńniń negizgi ıdeıasy da Shákárimniń barlyq shyǵarmalaryndaǵydaı adamshylyq atty bıik qasıetke arnalǵan. Sol óleńdegi Ýolder Bendet degen keıipkerdiń atynan Shákárim mynadaı oı aıtady: «Eshkimdi alalamaı qara degen, Bárin de óz baýyrym dep sana degen», budan uly Abaıdyń: «Adamzattyń bárin súı baýyrym dep» degen fılosofııasyn tanımyz. Ýolder Bendettiń keme sýǵa ǵaryq bolǵan kezde, eń sońynda qutqarýshy qaıyqqa syımaı qalǵan áıelge óziniń qutqarýshy beldigin sheship berip, óziniń sýǵa ketýi - bireýdiń ómiri úshin óz ómirin syılaý kórinisi óleńdi oqý ústinde oılandyryp, tańdandyryp qana qoımaıdy, sol arqyly dúnıe, baılyq úshin qııanatqa barýdyń qajetsizdigi, álemde bolyp jatqan memleketteraralyq túrli talas-tartystar, otarshyldyq, kúshtiniń álsizge jasaıtyn álimjettigi, adamshylyqqa qarsy zulymdyq áreketterdiń eshbir opa bermeıtini tanylady. Adamshylyq jolynda bul keıipkerden árbir adam úlgi alsa, árkim óz boıynda jaqsylyqqa bastar qasıetterdi qalyptastyrýǵa tyryssa, jer betindegi adamzat balasy bir-birine qysylǵanda kómekke kelýge ázir tursa, meıirim men shapaǵat nury jaılasa, sonda zulymdyq ataýly aýyzdyqtalyp, qııanatsyzdyq, adamsúıgishtik áreketter kóbeıse, adamzat balasy sol arqyly ortaq baqytqa qol jetkizer edi dep armandaıdy.
Shákárimniń óz óleńderinde keıipkeriniń násiline, ulty men ulysyna qaramaı, barsha adam - adamzat balasy, olardyń bári teń, bárin birdeı kórýge tıispiz degen tyń ıdeologııa usynady. Biz Shákárimdi oqyp, tanyp-bilgen saıyn onyń bir ulttyń nemese bir memlekettiń deńgeıinde qalyp qoımaı, búkil adamzat balasynyń muń-muqtajyn ortaq másele retinde qarastyratynyn tereń túsinemiz. Ony zamandastary kezinde-aq ańǵarǵan. Sultanmahmut bir óleńinde bul qazaq basqalardan ózgeshe, onyń maqsuty bıik, alys, ol qazaqty jekelep, bólip aıtpaı, búkil adamzat muńyn qosa aıtady deıdi.
Shákárim «Aýrýsyz janǵa aıla joq...» degen óleńinde: «Aýrýsyz jandar - mısyzdar, Mısyzda aýrý bola ma?» deı kele «Mılyda oısyz kún bolmas, Aýyrmaı mıy tura ma», – dep túıindeıdi. Budan «aýrý» uǵymyn Shákárim «oı» uǵymy retinde paıdalanǵanyn túsinýge bolady. Demek, «aýrýsyz jan - oısyz jan». Jalpy, tuspaldap aıtý Shákárimde óte jıi kezdesedi: araq - aqyl, mastyq - oı, jar - haqıqat, jan - nápsi bolyp kete beredi.
Shákárim óleńderinde jıi kezdesetin sózderiniń bir parasyn alyp qaraǵannyń ózinde ar ilimi degen bir uǵymnyń qaýyzyna sııar júzdegen sózdi tabýǵa bolady: jan, tán, kóńil, rýh, ar, uıat, ujdan, aqyl, oı, sana, sezim, túısik, paryz, borysh, namys, jiger, qaırat, ynsap, qanaǵat, parasat, yndyn, nápsi, qaıyrym, rahym, meıirim, zalym, ádil, zulym, adal, alal, halal, abyroı, sabyr, talap, aram, haram, ótirik, shyn, dos, qas, tatý, araz, jaqyn, dushpan, is-áreket, eńbek.
Myrzageldi Kemeldiń
Eki tomdyq shyǵarmalar jınaǵynan
I-tom, 135-bet