Ár býynǵa – bir sadaqa
Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) býyndarǵa qatysty birqatar hadıster aıtqan. Tipti, adam denesinde qansha býyn bolatyndyǵyn naqty bildirgen. Bir qyzyǵy, sol hadısterde kórsetilgen býyn sanyn qazirgi medıtsına dáleldep shyqty.
Býyn jaıynda aıtqan Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısteri mynalar:
«Ár adamnyń jaratylysynda 360 býyn bar. Olaı bolsa, Alla Taǵalany ulyqtasa, maqtaý aıtsa, lá ıláha ıllallah, súbhanallah dese, Qudaıdan keshirim tilese, el júretin joldan tas, tiken nemese súıek sekildi nárselerdi jol shetine alyp tastap otyrsa, ıa bolmasa jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan tyısa, osy jasaǵan jaqsylyqtarynyń barlyǵy 360-qa jetse, sol kúnniń keshine deıin tozaq otynan qorǵalady».
«Ár býyn úshin adam kún saıyn bir sadaqa boryshty. Eki adam arasynda ádil tórelik aıtý da – sadaqa, bireýge atyna miný úshin kómektesý nemese qorjynyn artysý da – sadaqa. Jaqsy, unamdy sóz aıtý da – sadaqa. Namazǵa bara jatqandaǵy ár adymy da – sadaqa. Adamǵa zııany tıetin nárselerdi joldan alyp tastaý da – sadaqa».
Taǵy bir hadısinde sáske ýaqytynda oqylǵan eki rákat namazdyń da sondaı shúkirshilikke jatatyndyǵy aıtylǵan.
Býharı men Múslımde rıýaıat etilgen osy úsh hadıs adamnyń anatomııalyq tulǵasyn ashýmen qatar, qulshylyq pen saýaptyń keń maǵynasyn da qamtıdy.
Eki bólek súıek arasyn jalǵaıtyn bólikti «býyn» deımiz. Býyndar tabıǵı túrde mynadaı toptarǵa bólinedi.
1. Qımyldaıtyn býyndar: tize, tirsek, ıyq, ortan jilik, aıaq-qoldyń bilegi men jilinshigi sekildi.
2. Az qımyldaıtyn nemese múldem qımyldamaıtyn býyndar: omyrtqa, qol-aıaqtyń taban men alaqan súıekteri, ıaǵnı:
A) aralaryn dáneker ulpa (tkan) jalǵaǵandar;
Á) aralaryn shemirshek ulpa jalǵaǵandar;
B) aralaryn súıek ulpa jalǵaǵandar.
Osy erekshelikterine qaraı anatomııa kitaptary men atlastaryn zerdelegenimizde, adam denesinde 360 býyn bar ekenin kóremiz (1-4 tizim). Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtqan bul san medıtsınalyq zertteýlermen de dál shyqqan. Paıǵambarymyzdyń ony naqty bildirýin qalaı túsindirýge bolady? Máıit ıakı adam qańqasy muqııat zerttelgen be, joq álde, bul paıǵambarlyq muǵjıza bolǵany ma?
Máıit pen jeke súıekterdi zertteý arqyly býyndardy anyqtaı almaıtyndyǵynyń dáleli mynaý:
Adamnyń bas súıeginde 90 qımylsyz býyn bolady. Alaıda, bul býyndar sanyn qańqadan bolmasa, ólikten anyqtaý múmkin emes. Al, qańqa kezinde anyqtaý úshin ol adam medıtsına ǵylymyn jaqsy biletin ári tájirıbeli bolýy tıis. Óıtkeni, medıtsınadan habary joq jaı adam bastaǵy bir-birimen astasyp, ııý-qııý bop jatqan býyndardy býyn dep te oılamaıdy. Quıymshaq súıegindegi býyndar shorlanǵan býyndarǵa jatady. Meıli ólik, meıli qańqa kúıinde qolǵa alǵan kúnniń ózinde medıtsınany jaqsy meńgermegen adamnyń bul býyndardy tanýy múmkin emes.
Keýde súıegi (sternum) 3 bólek súıekten quralady. Bulardyń bir býyny shemirshek, bir býyny súıekke aınalǵan býyn pishinin quraıdy. Súıekke aınalǵan býyndy bilý úshin de medıtsınanyń mamany bolý mindetti. Bul eki býyndy da ólik ıa bolmasa qańqa kúıinde ajyratý múmkin emes.
Bas súıektiń ortalyǵynda ornalasqan «Sfenoıd» (Sfenoid) dep atalatyn súıek, bólek-bólek 10 jup bas súıegimen býyndy quraıdy. Bul býyndar óte kúrdeli, beıneleri shym-shytyryq, retsiz pishinde kelgen.
Qýystarynda «Dıskas» (discus) dep atalatyn shemirshek tompaqtary bar keıbir býyndar da kezdesedi. Beti jaı ǵana súıek sekildi. Adam qaıtys bolyp, denesindegi jumsaq tinder shirip, qańqaǵa aınalǵanda, bular býyn emes sekildi kórinedi. Olardy qańqa kúıinde anyqtaý da sol sala mamandarynyń qyraǵylyǵyn qajet etedi. (Keýde súıegi – buǵana súıegi býyny, moıyn omyrtqanyń artqy jaǵyndaǵy býyn sekildi).
Basta ornalasqan kishigirim araldar sekildi «Os sýtýrarým» (os suturarum) dep atalatyn súıekterdi ólik kúıinde anyqtaý qıyn. Ony tek qańqa kezinde ǵana anyqtap, sanaýǵa bolady. Jilinshiktegi «Talýs» (talus) dep atalatyn súıek pen tobyq súıeginen (calcaneus) paıda bolatyn býyn úsh túrli bolsa da, syrttaı bir-aq býyn sekildi kórinedi. Buny tek qańqa kúıinde bolmasa, ólik kúıinde anyqtaý óte qıyn.
Ózderińiz de kýá bolyp otyrǵandaı, býyndardyń tobyn anyqtaý úshin asa sheber maman bolý qajet. Endeshe, túrleri men toptaryna qaraı Hazireti Muhammedtiń (s.ǵ.s.) adam denesindegi býyndar sanyn 360 dep aıtýy – onyń paıǵambarlyǵynyń dáleli.
Býharı men Mýslımde rıýaıat etilgen hadıster bir jaǵynan muǵjızalyqty bildirse, bir jaǵynan qulshylyqpen qosa elge jaqsylyq jasaýdyń mánin uqtyrýda.
Joǵarydaǵy hadısterde keltirilgen ár býyn úshin sadaqa bop eseptelgen is-áreketter mynalar: Alla Taǵalany pákteý, shúkirshilik etip, Oǵan madaq aıtý, ulyqtaý, jamandyqtan tyıyp, jaqsylyqqa burý, sáske ýaqytynda oqylatyn eki bas namaz, lá ıláha ıllallah deý, Qudaıdan keshirim tileý, el júretin jolda jatqan tas, tiken, súıek sııaqty zııandy nárselerdi alyp tastaý, eki adam daýlassa, ádil tórelik aıtý, bir adam atyna minerde demep jiberý nemese qorjynyn artysý, jaqsy, unamdy sóz aıtý, namaz úshin meshitke barý.
Bul atalǵan jaqsylyqtardyń árbiri bir-bir býynnyń óteýi, shúkiri, sadaqasy retinde qabyl bolady.
Býyndar qalaısha adam denesindegi súıekterdi bitistirip, tutastaı bir aǵza retinde qımyldaýyn qamtamasyz etse, hadısterde aıtylǵan jaqsylyq jasaı júrý de el arasyndaǵy ózara baýyrmaldyqty, aǵaıyndyqty, súıispenshilikti arttyratyn baılanystarǵa jatady.
Hadıs astarynan ǵylymı shyndyqpen qatar qoǵamdyq ómirdiń tynyshtyǵy men beıbitshiligin nyǵaıtatyn ári mol saýapqa keneltetin is-sharalar jatqanyn kóremiz.
Qaırat JOLDYBAIULY
