Aqyrzamannyń kishi belgileri

Hazireti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qııamet qaıymnyń qashan bolatyndyǵyn suraǵandarǵa, udaıy: «Onyń ýaqytyn Alla biledi», - dep jaýap beretin. Desek te, Paıǵambarymyz aqyrzamannyń ýaqytyn aıtpaǵanmen, onyń belgileri jaıly kóptegen hadısterinen «mynadaı oqıǵalar bolmaıynsha qııamet qaıym bolmaıdy» degen maǵynadaǵy ǵıbrattardy kezdestirýge bolady. Aqyrzamannyń belgilerin ǵulamalar osy hadısterge súıene otyryp ekige bóledi:  kishi belgileri jáne úlken belgileri

Aqyrzamannyń kishi belgileri

Hazireti Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısterine súıene otyryp, aqyrzamannyń kishi belgilerinen birnesheýin keltire keteıik:

1. Hazireti Muhammedtiń (s.ǵ.s.) jer betine paıǵambar bolyp jiberilýiniń ózi – aqyrzamannyń alǵashqy belgisi. Sebebi, Paıǵambarymyz: «Qııamet pen men birge jiberildim»[1], – dep, suq saýsaǵy men ortanshy saýsaǵyn qımyldatyp kórsetkeni jaıynda derekter bar.

 2. «Qııamettiń belgileriniń biri din ilimi azaıady, saýatsyzdyq kóbeıedi, zına jasaý etek alady, áıelder kóbeıip erkekter azaıady. Tipti, elý áıeldiń bir ǵana qaraýshysy bolady»[2].

3. Áıelderdiń sany er kisilerdiń sanyna qaraǵanda áldeqaıda kóp bolady[3].

4. Rasýlýlla (s.ǵ.s.) sahabalarymen sóılesip jatqanda bir túzdik arab kelip qııamettiń qashan bolatyndyǵyn suraǵanda, oǵan: «Amanat aıaq asty etilgen kezde qııametti kúte ber», – deıdi. Sonda túzdik arab kisi: «Muny qalaı túsinsek bolady», – degende, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Qyzmet óz mamanyna berilmegen kezde qııametti kúte ber»[4], – dep jaýap beredi.

5. Kóp qabatty úılerdiń salynýy, óz isiniń mamany emes kisilerdiń sóz sóıleýi men bılik etýi[5].

6.  Adam óltirý oqıǵasynyń kóbeıýi[6].

7. Jalań aıaq, jalańash jáne kedeı shopandardyń da úı salýda bir-birimen jarysqandaryn kóresińder[7].

8. «Men Allanyń Elshisimin» dep, ózin paıǵambarmyn dep jarııalaıtyn otyzǵa jýyq jalǵanshy dajjaldar shyǵady.

- Zilzalanyń kóbeıýi.

- Kóptegen búlikterdiń etek alýy.

- Jónsiz jerde adam óltirý kóbeıedi.

- Eki úlken Islam áskerleri bir-birimen shaıqaspaıynsha, qııamet bolmaıdy[8].

9. Mal dúnıe sýdaı bolyp aqpaıynsha, fıtnalar jáne jónsiz jerde adam óltirý kóbeımeıinshe, qııamet bolmaıdy[9].

Osy hadıstermen mazmundas kóptegen hadıster bar. Olardyń bárin tizbektep aıtýdyń ornyna birneshe mysalmen shekteýdi jón kórdik.

Imam Sharanı aqyrzamannyń belgileri jaıynda Ábý Nýaımnyń rıýaıat etken myna hadısine kóz júgirtip qaraıtyn bolsaq, Hazireti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) adamdar arasynda mynadaı jaıttardyń etek alatyndyǵynan habar beredi.

1. Adamdar namazdaryn qaza etedi, tipti oqymaıdy.

2. Nápsige boı aldyrý men oıyna kelgenin jasaıdy.

3. Amanatqa qııanat etedi.

4. Haram nárselerdi halal dep sanaıdy.

5. Ósimnen túsken aqshany oılanbastan jeıdi.

6. Para alýshylyq kóbeıedi.

7. Záýlim úıler salynady.

8. Dúnıege qyzyǵyp, dinin satady.

9. Týystyq qatynastar úziledi.

10. Tóreshiler men qazylar úkimdi satatyn bolady.

11. Jastardyń úkimet basyna kelýi.

12. Jabaıy ańdardyń terilerinen kıimder tigilip kıiledi.

13. Erli-zaıyptylardyń ajyrasýy kóbeıedi.

14. Zına jasaý etek alady.

15. Senimdi, adal kisilerdi opasyz adamdaı kóredi.

16. Opasyz, ótirikshi kisiler senimdi halge keledi.

17. Jala jabý men jalǵan kýágerlik kóbeıedi.

18. Jaýynnan apattar, selder bolady.

19. Zeket berilmeıtin bolady.

20. Ishimdik ishý kóbeıedi.

21. Ol kezderde keıbir fasyq, ótirikshi, kúnáhar ókimet el basylary men ákimder bolady.

22. Balalardy tárbıeleıtin tárbıeshiler bolady.

23. Quran oqıtyn fasyq jáne kúnáhar hafyzdar bolady.

24. Jaǵymsyz ǵalymdar bolady.

25. Opasyz, ótirikshi saýdagerler bolady.

26. Quran Kárimdi áshekeıleý ádetke aınalady.

27. Munaralar bıik bolady.

28. Bastyqtar kóbeıedi.

29. Din ilimin biletin ǵalymdar, faqıhtar azaıady.

30. Senimdi kisiler azaıady.

31. Kedeıler kóbeıedi.

32. Allanyń qoıǵan jazalary jaramsyz bolyp, júrmeı qalady.

33. Ánshi qyzdar kóbeıedi.

34. Tarazydan jeý kóbeıedi.

35. Áıel óziniń bastyǵynan bosanatyn bolady.

36. Áıelder ózderin erkekterge, erkekter de ózderin áıelderge uqsatatyn bolady.

37. Tek tanys kisilerge ǵana sálem beriledi.

38. Ilim – qulshylyq etý úshin emes, dúnıe tabý úshin oqylatyn bolady.

39. Ol kezde adamdar arasyndaǵy kápirler men zalymdardyń mártebesi bıik bolyp, qurmet etiledi.

40. Ol kezde adamdar arasynda ekijúzdiler men kúnáharlar basym ári kúshti bolady.

41. Nadandar mártebeli bolady.

42. Taqýa kisiler adamdar arasynda keleke-mazaqqa aınalady[10].

Hazireti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aqyrzaman taıaǵanda bolatyn jaǵdaılardy osylaısha 14 ǵasyr buryn úmmetine aıtyp ketken. Osy aıtylǵan máselelerge qarap otyrsańyz, aqyrzamannyń kóptegen belgileri búgingi tehnogendik ǵasyrymyzdyń dertine aınalyp otyr.

Smaıyl Seıtbekov