AQYLDY ADAM DUShPANYMEN QALAI SÓILESEDI?
Kez kelgen adamnyń básekelesi bolady. Ol – aqıqat. Qazaq aıaqtan shalýǵa tyrysyp baǵatyn adamdardy "dushpan" dep ataıdy. "Úırengen jaý atyspaqqa jaqsy" deıdi halyq. Dushpanymen aıǵaılasý eshkimge abyroı ákelmeıdi. Áliptiń artyn baǵýdy qup kóretin aqyldy adamdar básekelesine qalaı jaýap qaıtarady eken?
Eger sizdi bireý unatpasa, ol "nashar adam" degen sóz emes. Barlyq adamǵa birdeı unaý múmkin be? Siz sııaqty oılaýǵa eshkim mindetti emes. Sondyqtan ózge adamnyń pikirin qurmettep úırenińiz. Aqyldy adamdar ózin unata bermeıtin jannyń pikirin únsiz tyńdap, odan qorytyndy shyǵarýǵa tyrysady. Baıqaǵanyńyzdaı, birinshi ereje – únsizdik.
Al ekinshi áreket – tózimdi bolý. Sizdi jek kóretin jan únemi janyńyzǵa jara salýmen bolady. Óıtkeni ol sizdi unatpaıdy, siz otyrǵan jerge barǵysy kelmeıdi, sizdi kórgisi joq. Biraq ómir bolǵan soń, kezdesýge, sóılesýge týra kelip jatady. Sondaı sátte aqyldy adamdar tózimdi bolýǵa tyrysady. Bul ońaı emes, álbette. Biraq tózimdi bolsańyz, júıkeńizge salmaq az túsedi.
Úshinshi ereje – sypaıylyq. Dushpanyńyzben sóılesýge májbúr boldyńyz. Sypaıy sóıleńiz. Eger oǵan qatty sóılep, daýysyńyzdy kóterseńiz, ol da sizdi balaǵattap tastaýy múmkin. Aqyldy adamdar básekelesimen meılinshe sypaıy sóılesýge tyrysady.
Tórtinshi ereje – júıkeni myqty ustaý. Aqyldy adamdar úzdiksiz damyp otyrady, kitapty kóp oqyp, únemi izdenýmen júredi. Psıhologııalyq kitaptar adamdy kez kelgen sıtýatsııadan durys jol tabýǵa baýlıdy. Eger júıkeńiz myqty bolsa, kóńilińizge jaqpaıtyn áreketti qalypty qabyldaı alasyz. Urys-keris shyǵaryp, aıǵaılap, óz júıkeńizge ózińiz salmaq salýdan aýlaq bolyńyz. Aqyldy adamdar júrek pen júıkeni saý saqtaýǵa tyrysady.
Besinshi ereje – ózgege ólim tilegenshe, ózińe ómir tile. Dushpanyńyzdyń ashýyńyzǵa tıgen áreketin oı eleginen ótkizińiz. Nege ol únemi osylaı jasaıdy? Nege oǵan unamaısyz? Nege ol sizdi jek kóredi? Nege ol jandy jerińizge tıe beredi? Máseleniń bári ózińizde shyǵar? Aldymen ózińiz ózgerińiz. Ony túzeımin dep áýre bolǵansha óz júregińizge úńilińiz. Aqyldy adamdar ózgerýden qashpaıdy.
Altynshy ereje – tereń tynystaý. Jaǵymsyz oqıǵa bolǵan kezde úzilis alyńyz da, tereń tynystańyz. Bul – psıhologııa ǵylymy mıǵa paıda ákeletinin dáleldegen ǵalamat ádis. Senbeseńiz, oryndap kórińiz. Aqyldy adamdar ashýǵa minbesten buryn bir ret aýany kóbirek jutyp, sabyrǵa keledi.
Jetinshi ereje – qashyqtyq. Aqyldy adamdar ózine unamaıtyn jandardan alshaq júrgendi qup kóredi. Ol óz jónimen júre bersin, siz óz jolyńyzdy tabyńyz. Qaıta kiretin esikti qatty jabýǵa bolmaıdy. Eshkim aldynan ne kútip turǵanyn bilmeıdi. Bálkim dushpanyńyzben bolashaqta týys bolyp qalarsyz? Balalaryńyz bir-birin unatyp qalsa she? Taǵdyrdyń qandaı tosyn syı daıyndap qoıǵanyn bilmeısiz. Sondyqtan qatty sóz aıtýdan tyıylyp, kóbine odan aýlaq júrińiz.
Segizinshi ereje – ósek aıtpaý. Otyz tisten shyqqan sózdiń otyz rýly elge taraıtynyn bilesiz. Sondyqtan áńgime ol týraly bolǵanda, ósekke aralaspańyz. Ómirde jaman adam, jaqsy adam degen uǵym joq. Eń jaman adam degenniń ózi – bireýdiń balasy. Demek anasy úshin odan jaqsy adam joq. Eshbir ana óziniń balasyn "nashar adam" dep eseptemeıdi. Dushpanyńyz jaıly jaǵymsyz pikir aıtyp, abyroı tappaısyz. Aqyldy adamdar "syrttan ósek aıtý" degen jaman ádetke jolamaıdy. Dushpanyńyzdan bıik bolyńyz. Sonda júregińiz tynyshtyq tabady.
