Allany qanshalyqty dárejede dáriptep júrmiz?

29 qazan 2018 16295 0
Оqý rejımi

«Jeti qabat kók pen jer, sondaı-aq ondaǵylardyń barlyǵy Alla Taǵalany pákteıdi. Ony ulyqtap madaqtamaıtyn eshnárse joq. Biraq sender olardyń dáriptegenin túsine almaısyńdar»[1].

Jartýshynyń osy bir sózi adamdy eriksiz oıǵa jeteleıtini ras. Alla Taǵala adamzat balasyn jer betindegi barlyq maqluqattyń ardaqtysy etip jaratty. Basqa jaratylǵandarǵa berilmegen aqyl men erkindik sekildi nyǵmet berip, adamdy jer betindegi Óziniń halıfasy (orynbasary) etip taǵaıyndady.

Adamzat balasynan ózge jaratylystardyń da Alla Taǵalany maqtap-madaqtaıtyny bar. Jeti qabat kók pen jerdegi jaratylystyń Jaratýshy Ieni madaqtaǵanyndaı, biz Ony qanshalyqty dárejede dáriptep júrmiz? Eń bolmasa dáripteýdiń qysqa da nusqa keletin «Álhamdýlılláh» sózin kúıbeń tirlikte qansha márte aıtamyz?

Quran aıattarynda «Álhamdýlılláh» sózi 67 jerde qaıtalanyp keledi eken. Tipti, Quran kitabymyzdyń alǵashqy súresi Fatıha da «Álhamdýlılláhmen» bastalatynyn bilemiz. Qurandaǵy birneshe márte qaıtalanyp keletin osy «Álhamdýlılláh» sózi qandaı maǵyna beretinine toqtalyp ótsek.

Arab tilindegi «Álhamdýlılláhnyń» túbiri «hamd» sózi – maqtap-madaqtaý, jaqsylyq, meıirimdilik pen izgilik degen maǵynalarynda kelse, al termınde «hamd» adam balasy Jaratýshydan basqa eshkimge qoldana almaıtyn, barlyq madaq pen dáripteýdi, súıispenshilik pen moıynsunýshylyqty jáne shúkir etýshilikti jalǵyz Allaǵa arnaıtyn uǵymdy bildiredi.

«Hamd» sózi tek Jaratýshyǵa, rızyq-nesibe men sansyz nyǵmet berýshige ǵana aıtylady. Alla Taǵala bizderdi ózge jaratylystardan erekshe sansyz nyǵmetke bólegen. Aınalamyzdaǵy bizge qyzmet etetin jartylysqa nazar salsaq, tipti alysqa barmaı-aq, óz-ózimizge jaqsylap qarasaq, biz biletin jáne bilmeıtin qanshama nyǵmetterdi adam balasyna syılaǵanyn baıqaımyz. Adamzattyń álsizdigi men ynsapsyzdyǵyn dáleldeıtin Qurandaǵy «Ibrahım» súresiniń 34-aıatynda: «Allanyń senderge bergen nyǵmetin sanasańdar sanyna jete almaısyńdar. Rasynda, adam balasy óte ynsapsyz, tym az shúkir etýshi», – degen. Bul jaıly Sadı Shırazı bylaı deıdi: «Sen bile bilseń, árbir dem alǵan tynysyń úshin Alla Taǵalaǵa eki ret shúkir etý sózi moınyńa qaryz. Óıtkeni, seniń árbir alǵan demiń – ómir, árbir bergen tynysyń – ólim ekenin, sońynda Allanyń quzyrynda saǵan berilgen nyǵmettiń esebin beretinińdi umytpa», – deıdi.

Adam balasyna myna aldamshy dúnıede qalaı ómir súrýdiń, Jaratýshy Allany qalaı madaqtap-dáripteýdiń, ári qalaı shúkirshilik etip, qulshylyq jasaýdyń, qala berdi 24 saǵat ishinde qalaı Rabbysymen baılanysyn úzbeı qadam basýdyń jolyn kórsetýshi Muhammed (s.ǵ.s) ekendiginde esh kúmán joq.

Aıta ketetin bir jaıt, Paıǵambarymyzdyń esimi Muhammed pen Ahmet sózderi de «Hamd» túbirinen shyǵyp, Muhammed – «Maqtalǵan», al Ahmed – «Óte kóp maqtaǵan» degen maǵynalarǵa keledi. Demek, maqtalǵan paıǵambardan basqa kim Uly Rabbysyn odan kóp madaqtaı alsyn ?! Paıǵambarlar sultany Muhammedtiń (s.ǵ.s) kúndelikti bir táýlik boıǵy ýaqytynda Alla Taǵalany maqtap-madaqtaýdan eshqashan bos qalǵan emes-ti. Atap aıtsaq, uıqysynan oıanǵan kezinde, namazda turǵanda, duǵa jasaǵanynda, as ishkende, sóz sóıler aldynda, túshkirgen kezde, ómirdiń árbir sátinde Quran Kárimdegi «Qasas» súresiniń 70-aıatynda: «Dúnıe men aqyrettegi barlyq maqtaý tek Allaǵa  laıyq» delingendeı, múbárák aýzynan «Álhamdýlılláh» sózin tastamaıtyn.

Túnniń bir bóliginde turyp sájdeden basyn kótermeı, kóz jasyn kól qylǵan Alla elshisinen Aısha anamyz (r.a): «Sizdiń ótken jáne keleshektegi kúnálaryńyzdy keshirgenińizdi bilseńiz de, nege osynsha ózińizdi qınap egilip jylaısyz?» degende, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ýa, Aısha! Men de shúkir etýshi quldardan bolaıyn da. Eger meniń biletinimdi sender de bilgenderińde, az kúlip, kóp jylar edińder»[2], – degen eken. Sonda bizderdiń munshama nyǵmettiń ishinde júrip, shúkirshilik etetin, ulyqtap dáripteıtin qul bolýǵa yqtııarymyz joq pa?

Ata-babamyz «aıtylǵan sóz – atylǵan oq» demekshi, «Álhamdýlılláh» sózin tek qyzyl tilimizben emes, ishki jan dúnıemizben, ıaǵnı júrekpen aıtýymyz lázim. Bul qasıetti sózdi tıisinshe aıtyp, aıtpaǵanyńyzdy bilýińiz úshin, ózińizdiń namaz oqyp, oqymaıtyndyǵyńyzǵa qarap ańǵarasyz. Namaz oqyǵanyńyz – Allaǵa shúkirshilik jasaǵanyńyzdyń bir nyshany. Alaıda, bul da jetkiliksiz. Oqyǵan namazyńyz sizdi kúnádan, arsyzdyq pen jamandyqtan tyısa, sonda ǵana siz «Álhamdýlılláh» – «Barlyq maqtaý men madaqtaý tek Allaǵa ǵana laıyq» dep, Ony óz dárejesinde dáriptegenińizdi bilesiz.

Qazirgi tańda pendeniń Alla Taǵalany ulyqtap-dáripteýge jáne shúkir etýge tosqaýyl bolyp, júrekti aldaıtyn dúnıe-múlik, mansap, ataq-abyroı syndy «ótkinshi baqyt» óte kóp. Bulardyń ishindegi eń qaýiptisi – nadandyq pen ǵapyldyq. Nadandyq – senim-nanymnyń ne ekenin, musylman kisiniń kim ekenin bilmegendiktiń saldary.  Al, ǵapyldyq – óz nápsi qumarlyǵynyń qulaq kesti quly bolǵandyǵynyń kesiri. Mundaı nadandyq pen ǵapyldyqtyń nátıjesinen adam balasy Jaratýshy Rabbysynan uzaq ýaqyt beıhabar ómir keshedi. Sondyqtan da Alla Taǵala Qurannyń «Sábá» súresiniń  13-aıatynda: «Quldarymnan shúkir etýshiler óte az», – dep, ıman keltirgen musylmandardyń basym kópshiligin tym az shúkir etetinin jetkizedi.

Islam ǵalymdary Allany óz dárejesinde madaqtaýdyń úsh satysy bar deıdi. Birinshisi: Berilgen barlyq rızyq-nesibeniń Alla Taǵaladan kelgenin bilip, oǵan ıman keltirý. Ekinshi: Onyń bergen nemese bermegen náselerine rızashylyq bildirý. Úshinshi: Jaratýshy Allaǵa qarsy keletin is-áreket jasamaı, únemi ıtaǵatta bolý. Sonymen qosa, adam balasy, berilgen nyǵmetke qarsy úsh salıhaly is-áreket jasaýy mindetti. Olar – zikir, pikir jáne shúkir. Zikir degenimiz – árbir isti bastamas aldyn, Allanyń atymen bastaý bolsa, pikir degenimiz – Allanyń bergen rızyq-nesibesine rızashylyqty bildirip, Oǵan moıynsuný bolyp tabylady. Al, shúkir – bastalǵan istiń sońyna kelgende shúkirshiliktiń nyshany «Álhamdýlılláh» kórkem sózin aıtýdy bildiredi.    

Sózimizdi túıindeı kele aıtarymyz, «Tilde bar da, dilde joq» dep Abaı atamyz aıtqandaı, myna jaryq dúnıede esepsiz nyǵmetke bólegen Uly Jaratýshy Rabbymyzǵa maqtaý men dáripteýdi, áýeli, tilimizben aıtyp, Allaǵa degen  qulshylyǵymyzdy  is-áreketimizben kórsetýge tıispiz. 

Qýat Erǵalıuly


[1] «Isra súresi», 44-aıat.
[2] Býharı, Qýsýf-2

Pіkіrler Kіrý