Allaǵa jáne Elshisine (s.ǵ.s.) qııanat

05 qańtar 2021 5474 0
Оqý rejımi

Quran Kárimniń birneshe aıattarynda paıǵambarǵa (s.ǵ.s) jasalǵan qııanatty Allaǵa jasalǵan qııanat dep, paıǵambarǵa (s.ǵ.s) jasalǵan jaqsylyqty Allaǵa jasalǵan jaqsylyq dep baǵalaǵanyn kóremiz. Árıne, aıattyń bulaı qoldanylýy paıǵambardyń (s.ǵ.s.) Alla aldyndaǵy joǵary mártebesin kórsetse kerek.

«Allaǵa ári onyń Elshisine japa shektirgenderdi Alla dúnıede de, aqyrette de laǵynettedi»[1] dep, olarǵa qııamette qor qylatyn azaptyń daıyndalǵanyn aıtady. Shyndyǵyna kelsek, Allaǵa japa shektirý, oǵan zııan tıgizý múmkin be?!

Al, basqa bir aıatta paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) qol tapsyryp, qasyq qany qalǵansha soǵysýǵa sóz bergenderdi «Allaǵa sóz bergender» dep maqtap, olarǵa rıza bolǵandyǵyn bildirgen[2].

Sol sekildi «Kimde-kim elshige baǵynsa – Allaǵa baǵynǵany»[3] dep bekitilgen.

Endeshe, adam balasynyń Allaǵa qııanat jasaýy múmkin emes. Alaıda, dinge, Quran men súnnetke qııanat jasaýdy Alla men Elshisine jasalǵan qııanat dep bilemiz. Quran Kárimde: «Áı, ıman keltirgender! Allaǵa jáne elshisine, ári ózderińe berilgen amanatqa bile tura qııanat jasamańdar. Senderdiń mal-múlikteriń men bala-shaǵalaryń synaq qana»[4] deı kele, mal-múlki men qara basynyń amandyǵy úshin dep qııanatqa ótip ketpeý kerektigin eskertedi. Bul aıattyń túsý sebebine úńilsek, mynadaı oqıǵaǵa tap bolamyz.

Áıgili Handaq[5] soǵysynan keıin Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sahabalarymen Báný Qýraıza taıpasyn qorshaýǵa alady da olarǵa sahaba Ábý Lýbábány «Alla Elshisiniń úkimine baǵynyńdar» dep aıtýy úshin jiberedi.

Qamaldyń ústinde turǵan dushpan onymen keńesip, «Muhammedke berilsek, ne istemek oıy bar?» dep suraǵanda, «bastaryńdy alady» degendi bildirip keńirdegin kórsetedi. Alaıda, tap sol sátte qanshalyqty qııanat jasaǵanyn túsinip, sózin de jalǵastyrmaı, eshkimmen jolyqpastan Paıǵambar meshitine jol tartyp ketedi. Aıat túsip habary belgili bolyp, nelikten mundaı áreketke barǵandyǵy suralǵanda, bala-shaǵasynyń sol qamalda ekendigin aıtqan[6].

Aıatta úsh túrli qııanat uǵymy qamtylǵan: Allaǵa, Elshisine jáne ózine tapsyrylǵan amanatqa qııanat jasamaý. Keıbir ǵalymdarymyz túsý sebebi belgili oqıǵaǵa qatysty bolǵanymen, jalpyǵa ortaq úkimdi qamtıtyndyǵyn alǵa tartqan. Ǵulamalarymyz «Allaǵa qııanat jasaý» degendi paryzdaryn ótemeý, Allaǵa ortaq qosý, tyıym salǵan isterinen bas tartpaý dep tápsirlegen. «Elshige qııanat» – satqyndyq jasap, onyń ámirin oryndamaý ári onyń úkimine razy bolmaý» deıdi. Al, «ózderińe berilgen amanat» dep adamǵa tapsyrylǵan mindettemeler ekendigin alǵa tartqan[7]. Aıattyń jalǵasynda aıtylǵany sekildi musylman adam, óziniń bala-shaǵasy nemese mal-múlki úshin Allaǵa jáne Elshisine qııanat jasaı almaıdy. 

Ǵazız Ahmet


[1] «Ahzab» súresi, 57-aıat.
[2] «Fath» súresi, 10-aıat. Bul oqıǵa hıjrettiń 6-shy jyly Hýdaıbııa degen jerde bolǵan. Mekke mýshrıkteri paıǵambardy (s.ǵ.s.) jáne sahabalardy Mekkege kirgizbeı, jolda tosqaýyl bolady. Kelissózge kelý úshin Hazreti Osmandy Mekkege jiberedi. Onyń óltirilgendigi jaıly habar jetip, sol ýaqytta Allanyń Elshisin jalǵyz qaldyrmastan, «Osmannyń kegin alamyz, qasyq qanymyz qalǵansha soǵysamyz» dep ant iship, barshasy paıǵambarǵa qol tapsyrǵan edi.
[3] «Nısa» súresi, 80-aıat.
[4] «Ánfál» súresi, 26-27 aıattar.
[5] Handaq/Or soǵysy hıjrettiń 5-shi jyly boldy. Quraıysh, Ǵatafan jáne Iahýdı taıpalary birlesip, musylmandardy túp-tamyrymen qurtýǵa kelgen joryqtary bolatyn. Musylmandar qalany aınaldyra or qazyp qoıǵan-dy. Paıǵambar (s.ǵ.s.) Mádına halqyn jınap, «birlesip qalany qorǵaımyz» dep kelissóz jasaıdy. Mádına qalasynyń shyǵys jaǵy Báný Qýraıza taıpasynyń qamaly bolatyn. Dushpandy ótkizbeýge kelisim jasalyp, soǵys qyzǵan ýaqytta kelissózdi buzylady. Degenmen, dushpan eshnársege qol jetkize almaı keri qaıtqan soń, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kelisimdi buzǵan Báný Qýraıza taıpasyna bet alady. Olar qorshaýǵa alynǵan ýaqyttarynda keńesý úshin ózderimen kelisimi bar Ábý Lýbábány suraıdy. Ol qamalǵa jaqyn kelgende áıel, bala-shaǵany jylatyp, zarlatyp qoıady. Óziniń balalary da solardyń arasynda edi. Ony kórgen Ábý Lýbábániń júregi dirildep ketedi. «Muhammedtiń úkimine baǵynsaq, qalaı bolady, ne isteýi múmkin» dep suraıdy. Ol «bastaryńdy alady» degendi bildirip, ısharamen keńirdegin kórsetedi. Óziniń qııanat jasaǵanyn túsingen ol osydan soń eshkimge jolyqpastan paıǵambar meshitine bet alyp, meshit tiregine ózin baılatyp qoıady da «Alladan táýbem qabyl bolǵany jaıly habar kelmeıinshe, osylaı turamyn» dep ant ishedi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) munan habardar bolǵanda, «nege maǵan kelmedi, ol úshin keshirim surar edim. Ol jasaıtynyn jasaǵan eken, endi Alladan  ýahıdi kútsin» deıdi. Arada 9 kún ótkende táýbesiniń qabyl  bolǵandyǵy jaıly ýahı kelgen-di. Adamdar súıinshi habardy jetkizip arqandy sheshýge talpynǵanda «Allanyń elshisi óz qolymen sheshpeıinshe osylaı turamyn» dep qarsylyq bildiredi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ózi kelip óz qolymen bosatady.
[6] Qýrtýbı, ál-Jámıǵ lı Ahkamıl-Qýran, Ánfál súresi, 26-aıat tápsiri.
[7] Ibn Kásır, 2-tom, 278 bet.

Pіkіrler Kіrý