Alla sizdi synasa...

06 aqpan 2019 33458 0
Оqý rejımi

Adamdardyń kóbisi basyna qıyndyq, synaq tússe Allanyń sol adamdy jaqsy kórmegendiginiń kórinisi retinde qabyldaıdy. Bul Allanyń adamǵa bergen barlyq ıgilikteri men paıdasyn tolyq túsinýge kedergi bolady.  Alla Taǵala Óziniń quldaryna degen sheksiz meıirimi men janashyrlyǵy, aıaýshylyǵy týraly qasıetti Qurannyń kóptegen aıattarynda baıandaıdy. 

 «Negizinen Alla senderge jeńildikti qalaıdy»;[1] 

«...Rasynda, Alla senderge erekshe meıirimdi»;[2]

«Kúdiksiz Alla, adam balasyna óte jumsaq erekshe meıirimdi»;[3]

«Olar tozaqqa shaqyrady da, Alla óz uıǵarýymen jánnatqa shaqyrady. Sondaı-aq, adamdar úgit alsyn dep, aıattaryn baıan etedi»;[4]

«Kúdiksiz Alla, adam balasyna, álbette óte esirgeýshi, asa meıirimdi».[5]

Hazireti Omar (r.a.) bylaı deıdi: «Birde Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) quzyryna haýazın taıpasynan qolǵa túsken tutqyndar ákelindi. Tutqyndar arasynda emizýli bir áıel bar edi. Ol áıel balasyn joǵaltyp alǵan eken. Áıel omyraýyna tolǵan sútin tutqyndar arasyndaǵy emizýli balalarǵa berip jatady. Kenet áıel tutqyndar arasynan óz balasyn taýyp alǵanda, balasyn baýyryna qysyp, qushaqtap, aımalap, emize bastaıdy. Áıeldiń balasyna degen mahabbatyn kórgen Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bizge: «Anaý áıel balasyn otqa tastaıdy dep oılaısyńdar ma?» – dep surady. Biz: «Joq, ońaılyqpen balasyn otqa tastamaıdy», – dep jaýap bergenimizde, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Alla Taǵala da quldaryna myna áıeldiń balasyna degen mahabbat pen meıiriminen de artyq meıirimdi ári jumsaq», – dep jaýap qatty».[6]

Taǵy bir hadıste Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) by­laı deıdi: «Ba­la­lar­ǵa je­ti jasqa kel­gen­de na­maz oqy­tyń­dar, on ja­sy­na kel­gen­de (na­maz oqy­ma­sa jaı) uryń­dar já­ne sol jas­ta tó­se­gin bó­lek sa­lyp be­riń­der»[7]. Eger ata-ana óziniń balasy úshin ıgi nıette bolyp, jaqsylyq tilese jáne osy úshin balasyna eskertý jasap otyrsa jáne bul balaǵa aýyrlyq bolyp jatsa, bul ata-ananyń balasyn jek kórgendiginen emes. Kerisinshe, balasyn jaqsy kórip, onyń bolashaqta shalys qadam baspaýy úshin jasalǵan nıetinen dep túsinemiz. 

Keıde, adam balasynyń óz qatelikterin túzeýge, oılanyp, táýbesine kelýi úshin, anaǵurlym sezinerlikteı, nátıjeli sharalar qoldanýǵa týra keledi. Alla Taǵala Qurannyń «Zýhrýf» súresiniń 48-aıatynda: «...Bálkim raıdan qaıtar dep azapqa ushyrattyq», – deıdi. Kóbinese, sol qıyndyqtar men aýyrtpalyqtar ómirdiń mánin túsiný, bardy baǵalap, shúkir etý úshin jiberiledi. Jan dúnıeńizdi, ómirińizdi telegeı teńizdeı úlken ózgeriske alyp keletin de osy synaqtar. Osylaısha Alla bizderge úlken jáne kishi synaqtar jibere otyryp túrli kúnálardan jáne onyń qaterli zardaptarynan saqtaıdy. Allanyń meıirimi osy emes pe?! Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtqandaı: «Alla kimge jaqsylyq qalasa, oǵan synaqtar (qıyndyqtar) jiberedi»[8].  

Islam ǵulamalarynyń biri bylaı deıdi: «Bir kúni kóshede ketip bar jatyp mynadaı oqıǵanyń kýágeri boldym. Kóshe boıyndaǵy bir úıdiń esigi tars ashyldy da, úıdiń ishinen kishkentaı bala aıqaılap jylap, qashyp shyqty. Balanyń artynan anasy aıqaılap, urysty da esikti tars jaýyp, úıine kirip ketti. Kózderi jasqa toly bala úıiniń aýlasynda biraz jylap otyrdy da, oıǵa shomyp ketti. Ózin jańa ǵana qýyp shyqqan úıinen basqa panalaıtyn úıdiń joq ekendigine, qansha uryssa da, dál óz anasyndaı janashyr, meıirban adamnyń tabylmaıtyndyǵyna kózi jetip, aıaǵyn alshaq basyp, basy tómen salbyraǵan kúıi úıiniń esigin ashpaq bolǵanda esiktiń ishten qulyptaýly ekenin kórdi.  Muńaıyp otyrdy da, basyn úıdiń tabaldyryǵyna qoıǵan kúıi uıyqtap ketti. Kishkene ýaqyt ótkennen keıin úıden anasy shyǵyp, balasynyń jaǵdaıyn kórip, shydap tura almastan betinen súıip, jylap jiberdi de: «Qulynym-aý! Qaıda ketpekshi boldyń? Seni menen basqa kim erkeletip, qushaǵyna alar edi? Aıtqan sózderime qulaq asyp, maǵan sóz qaıtarma demep pe edim? Meni tyńdamaǵanyń úshin saǵan jaza qoldanýyma týra keldi. Saǵan tek jaqsylyqty qalaıtynymdy bilseń ǵoı...», - dedi de, balasyn kóterip, úıine kirip ketti. Endi anasynyń aıtqan sózi týraly oılanyńyzshy: «Meni tyńdamaǵanyń úshin saǵan jaza qoldanýyma týra keldi. Saǵan tek jaqsylyqty qalaıtynymdy bilseń ǵoı». Al, endi Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) «Alla Taǵala quldaryna ananyń balasyna degen mahabbaty pen meıiriminen de artyq meıirimdi ári jumsaq» degen sózi týraly oılanyńyz. Búkil álemniń ıesi bolǵan Alla Taǵalanyń adam balasyna degen  sheksiz  meıirimi men raqymynyń janynda ananyń balaǵa degen mahabbaty men meıirimi ne turady?!

Allanyń Óz quldaryna degen meıirimi men raqymy sheksiz ári san túrli. Jáne ol meıirim men raqym tek bizderge berilgen jaqsylyqtar, ıgilikter, rızyqtar men násibimizben ǵana ólshenip qoımaıdy. Quldaryna jiberilgen synaqtar men qıyndyqtarda da Jaratýshymyzdyń bizderge degen sheksiz mahabbaty men meıirimi jatyr. Áıtpese: «Alla Taǵala bir qulyna jaqsylyq qalasa, kúnálarynyń jazasyn osy dúnıede beredi. Jamandyq qalasa, kúnálarynyń jazasyn qııametke qaldyrady»[9] degen sózin Alla Elshisi (s.ǵ.s.) aıtpas edi.  Jáne Alla Taǵala Quranda: «Biz senderdi azdaǵan qaýip-qatermen, ashtyqpen jáne mal-múlikterińnen, (jaqyn) jandaryńnan, ónimderińnen aıyrý arqyly synaımyz. Sabyr etýshilerdi súıinshile, solar bir qaıǵy jetkende: «Aqıqatynda, biz Allanykimiz ári álbette, biz Oǵan qaıtýshymyz» deıdi. Mine, solarǵa olardyń Rabbysynan ıgilik pen meıirim bar. Ári olar – týra jolmen júrýshiler»[10], – dep ashyq ári anyq aıtqan.

Aǵyp jatqan ózendi elestetińizshi, taýsylyp biter jerin kóresiz be? Basyńyzǵa túsken qıynshylyqtyń da saýaby men jaqsylyǵy da sonshalyqty sheksiz bolady. Árıne, Allanyń qalaýymen.

Laýra Qanatqyzy

 


[1] «Nısa» súresi, 28-aıat.
[2] «Nısa» súresi, 29-aıat.
[3] «Baqara» súresi, 143-aıat.
[4] «Baqara» súresi, 221-aıat.
[5] «Haj» súresi, 65-aıat.
[6] Mýslım, Býharı.
[7] Ábý Dáýid
[8] Býharı
[9] Tırmızı, Ibn Mája.
[10] «Baqara» súresi, 155-157-aıattar

Pіkіrler Kіrý