«Alla sabyrlylardy jaqsy kóredi»

Adam boıyndaǵy minezdiń kórkemdene túsýine úlken septigin tıgizetin qasıettiń biri – sabyr. Sabyrlylyq tanyta bilý – óz-ózińdi tárbıeleý, «menmensigen» nápsini quryqtaý, boıdaǵy qaırattylyqty nyǵaıtý bolyp tabylady. Sabyr – ımandy kúsheıtedi, aınaladaǵy árbir keremetke, Alla jaratqan ár jaratylysqa súısingen kózqaraspen qaraýǵa úıretedi, jamandyqtan ada etip, rýhanı tazalyq syılaıdy. Osy maqalamyzda sabyrdyń berer paıdasy jóninde naqtyraq, jeke-jeke toqtalyp ótkenimiz jón bolar.

Sabyr – ıman qalqany deıdi ǵalymdarymyz. Júrektegi ımannyń tolysýy da adam balasy sabyrynyń qanshalyqty salmaqty ekenine tikeleı baılanysty bolady. «Álı Imran» súresiniń 146-shy aıatynda: «Alla sabyrlylardy jaqsy kóredi», – delingen. Sondaı-aq, «Sabyr etýshilerge beriletin syılyq esepsiz»[1] ekenin de Qudireti sheksiz Alla Taǵala qasıetti Quran arqyly óz quldaryna súıinshileı habarlaıdy. Sabyrlylyq tanytýdyń  ǵalymdardarymyz birneshe túrge bólip qarastyrady.

JAQSY AMAL ETÝ ÚShIN SABYRLYQ ETÝ. 

Iá, qulshylyq etý úshin de sabyrlyq qajet. Oraza ustaý, túngi namazǵa turý, tipti, bes mezgil alǵan dáretimizdiń ózi sabyrlyqqa jatady. Alla Taǵala: «Men jyndar men adazatty qulshylyq etý úshin jarattym», – deıdi «Zarııat» súresinde. Bir nárseni este saqtaý kerek, júrek Rabbysy Alla Taǵalany eske alǵanda ǵana tynyshtyq tabady.   

KÚNÁ IS JASAMAÝǴA SABYRLYQ ETÝ. 

Alla qup kórmeıtin nárselerge nazar salý – kúnálardyń bastaý alýyna alyp keledi. Kóz arqyly jasalatyn kúná – Ibilistiń ýly oqtarynyń biri bolyp sanalady. Osy jóninde «Nur» súresiniń 30-shy aıatynda bylaı delinedi: «Múminderge aıt: (Bógde áıelderge qaraýdan) kózderin saqtasyn. Ári uıatty jerlerin (zınadan) qorǵasyn. Bul olar úshin óte jaqsy. Ras, Alla olar ne istegenderinen habar alýshy». Jaratýshy Iemiz Alla Taǵala qaharynan qorqyp, haramǵa nazar salýdy doǵaratyn bolsa, Alla oǵan kemeldengen Iman násip etedi, sóıtip, ol Imannyń lázzatyn jan júregimen sezinetin bolady. Iá, haramǵa kóz túsirý – júrekke qadalǵan oqpen teń.    

AÝRÝǴA SABYRLYQ ETÝ. 

Keıde Alla Taǵala óziniń súıikti quldaryn aýrý berip te synaıdy. Buǵan jıirkenerlikteı aýrýǵa shaldyqqan Aıýb paıǵambardyń (ǵ.s.) ómiri ónege bola alady. Onyń taqýalyǵynyń kemeldigi sonshalyqty, basyna túsken qıynshylyqty úlken sabyrlylyqpen jeńe bilgen. Onyń sabyrlyǵy jóninde Alla Taǵala Quranda: «Shynynda, ony sabyrly kórdik. Ol ne degen jaqsy qul! Óıtkeni, ol óte boıusynýshy»,[2] - deıdi. Densaýlyqqa zııannyń kelýi sabyrsyzdyqtan da bolyp jatady, al, Alla tarapynan synaq retinde kelgen aýrý túrleri shynaıy múmin úshin úlken qurmet ekeni belgili. Osyǵan baılanysty hadısterdiń birinde bylaı delingen: «Alla Taǵala aıtady: «Eger Men qulymnyń eki súıiktisin (eki kózin)  alyp synasam, al ol oǵan sabyr etse, onda Meniń tarapymnan ol úshin onyń saýaby – jánnat bolady»[3].

QIYNShYLYQQA SABYRLYQ ETÝ.

Álbette, Alla súıgen quldaryna  «Baqara» súresiniń 155-aıatynda: «Biz sózsiz senderdi azdap qorqytyp ta, ashyqtyryp ta, mal-jandaryńdy, sharýalaryńdy kemitip te synaımyz. Sabyr etkenderdi qýantyp (súıinshilep) qoı», – deıdi. Sonymen qatar: «Áı, múminder! Sabyrlylyq tanytyp, namazbenen (Alladan) járdem tileńder, kúdiksiz, Alla sabyr etýshilermen birge», – deıdi «Baqara» súresiniń 153-aıatynda.  

Sabyr degen dámi ashy dári sekildi, aýrýǵa shaldyqqan jannyń ishin kúıdirip, shydatpas qıyndyq kórsetedi. Alaıda, adamnyń boıyn túrli zııankesterden emdep, nátıjesinde shıpasyn molynan beredi de, adamdy adam qalpynda saqtap qalýyna zor yqpalyn tizedi.

Sabyr etý jaıynda Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s) bizge mura bolyp qalǵan hadısterden kóptep kezdestirýge bolady. Ábý Iahııa Sýhaıb ıbn Sınan  (r.a.) ol Alla elshisiniń (s.ǵ.s) bylaı dep aıtqanyn jetkizedi: «Musylmannyń jaıyna tań qalasyń! Shyndyǵynda, onyń kez kelgen jaıynda ıgilik bar jáne bul musylmannan basqa eshkimge berilmegen: eger oǵan bir jaqsylyq kelse, ol Allaǵa shúkirlik aıtady jáne onyń sol aıtqanynda ıgilik bar, al eger oǵan bir qaıǵy kelse, ol oǵan da sabyr etedi, onyń bul isi de ózine ıgilik bolyp oralady»[4].

Shydamsyzdyq – Imandy álsiretedi. «Sabyr túbi – sary altyn» demekshi, ár nársege sabyrmen qarar bolsaq, kez kelgen belesterdi baǵyndara alatynymyz sózsiz.

[1] «Zúmár» súresi, 10-aıat.
[2] «Sad» súresi, 44-aıat.
[3] Buharı.
[4] Mýslım.