ÁHLI SÚNNET SENIMINEN AINYMAÝDYŃ MAŃYZY

12 aqpan 2024 666 0
Оqý rejımi

قَالَ اللّٰهُ تَعَالَى: وَأَسِرُّوا قَوْلَكُمْ أَوِ اجْهَرُوا بِهِ إِنَّهُ عَلِيمٌ بِذَاتِ الصُّدُورِ. (سورة الملك، 13)

Alla Taǵala bylaı deıdi: «Qalasańdar aıtar sózderińdi ishterińe búgip qalyńdar, qalasańdar, ashyq aıtyńdar. Óıtkeni Alla kókirektegi bar syrdy biledi». (Múlk súresi, 13-aıat)

Imam Rabbanı (q.s.) Máktýbatynda bylaı deıdi:

«Ár musylmanǵa ýájib bolǵan birinshi qajetti mindet senimin áhlı súnnet ýál-jamaǵat ǵulamalarynyń ustanymyna saı keltirý» (t. 1, b. 193).

«Senimniń áhlı súnnet ýál-jamaǵat mázhabynyń ıtıkadı negizderine qurylýy jáne bul turǵyda pálenshe ne depti, túgenshe ne depti dep te qaramaǵan jón» (t. 1, b. 251).

«Ýaǵyz ben nasıhattyń túp negizi dinge, sharıǵatqa bekem bolǵan adamdarmen birge bolý.

Din men sharıǵatqa tolyq bekem bolý áhlı súnnet ýál-jamaǵat jolymen júrýge baılanysty, olar ózge tarmaqtardyń ishinde ottan (tozaqtan) qutylǵan qaýym. Áhlı súnnet ýál jamaǵattyń ǵalymdarynyń sońynan ermeı qutylý múmkin emes jáne olardyń pikirine qosylmaı baqytqa jetý de múmkin emes...

 Áhlı súnnet ǵulamalarynyń jolynan tary mólsherindeı taıqyǵan adamnyń suqbatynyń ýly ekenine, al onymen birge otyrýdyń ýly jylanmen qatar otyrǵandaı qaýipti ekenine daýsyz sený qajet» (t. 1, b. 213).

Jaqsylap bilip alyńdar, bıdǵatshymen birge bolýdyń tıgizer kesiri kápirmen birge bolǵannan da zııandy. Búkil bıdǵatshynyń eń jeksuryn, jamany Rasýlýllahtyń (s.a.ý.) sahabalaryna dushpandyq etken qaýymdar» (t. 1, b. 54).

«Senimniń lastanýy mynaý – áhlı súnnet senimine qaıshylyq, bul ómirge qaýipti ý. Ol adamdy (eger bıdǵaty kúpirge jetse) máńgi ólimge sheksiz azapqa aparady. Amaldaǵy kemshilikter men jalqaýlyq keshiriledi degen úmit bar, biraq senimdegi qatelikter keshirilýi múmkin emes» (t. 2, b. 67).

«Júrekti Alladan basqany jaqsy kórý sııaqty kereksiz tatty tazalap, jaltyratyp qoıý kerek. Al ol tattan tazartý joly Paıǵambarymyz Muhammed Mustafanyń (s.a.ý.) súnnetinen tıtteı de aınymaý» (Máktýbat Imam Rabbanı, Fzılet baspasy, t. 1, b. 42).

Pіkіrler Kіrý