«ÁǴÝZÝ» OQÝDYŃ PAIDALARY

«Áǵýzý» sózi syıyný, panalaý maǵynasynda. «Istıǵaza»: «Áǵýzý bılláhı mınásh-sháıtan ır-rajım», «náǵýzý bılláh», «ástáǵızý bılláh», «maǵazallah» sııaqty Alladan járdem jáne pana suraıtyn sózderdiń birimen Allany panalaý.

Quran oqýdy «Áǵýzý bılláhı mınásh-sháıtan ır-rajım, bısmılláh ır-rahman ır-rahım» degen sózdermen bastaıdy. Mundaǵy hıkmet – ruqsat suraý, esik qaǵý. Úlken adamnyń esigine kelgen adam onyń ruqsatyn alyp baryp, aldyna shyǵady. Quran oqýǵa nıet etken adam bolsa, Rabbysyna minájat jasaıtyndyqtan tilin tazalaýy qajet. Óıtkeni onyń tili qajetsiz, las sózdermen jáne basqa da qateliktermen lastanǵan. Bul til «áǵýzý» aıtý arqyly rýhanı tazarady. Ibn Abbastan rıýaıat etildi: «Qurandy qurmetteý – «áǵýzý» aıtý. Qurannyń kilti – bısmıllá».

Ǵalymdar bylaı deıdi: «Bul qasıetti sóz (áǵýzý bılláhı...) qorqynyshyn seıiltip, Allaǵa jaqyndaǵysy keletinderdiń quraly». Bul Alla Taǵalanyń «Quran oqıtyn kezde, aldymen qýylǵan shaıtannan Allaǵa syıynyńdar» (Nahl súresi, 98-aıat) degen sózimen amal etý. Bul syıyný «Áǵýzý bılláhı mınásh-sháıtan ır-rajım» degen sózben jasalady. Bul sóz «Alladan (onyń ámirin oryndaý arqyly nemese Quran oqý arqyly) qýylǵan shaıtannan (onyń barlyq jamandyǵynan) pana suraımyn» degendi bildiredi. Hadıs sháripte: «Jábireıil aláıhıssalam maǵan «áǵýzýny» «Láýh mahfýzdan» ákelip oqytty» delingen.

«Táfsır kábırde» bylaı delingen: «Jamandyqtar buzyq senimder, jetpis eki toptyń jalǵan senimderi sııaqty aqıdaǵa qatysty bolýy múmkin. Ia bolmasa denemen jasalatyn amal bolýy múmkin. Bul amaldardyń keıbiri haram is jasaý sııaqty kisiniń dinine zııanyn tıgizedi. Keıbireýleri bolsa, aýrýǵa shaldyǵý, joqshylyq, kedeılik nemese múgedektik sııaqty kisiniń dinine zııan keltirmeıin bále-jala, apat ataýlylar. «Áǵýzý» oqyǵan adam osy jamandyqtardyń barlyǵynan Allaǵa syıynady. Sol sebepti árbir múmın «áǵýzýny» oqyǵanda Alla taǵalany panalaıtynyn umytpaýy jáne qajetinshe amal etýi kerek.