«ÁDILETTI HALIFA»
Hazreti Omar Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) meshitinde tań namazyn oqyp jatyp, shahıd boldy. Ataqty sahabany Ábý Lýlýa al-Majýsı degen kisi óltirdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Omar (r.a.) jaıynda úsh tús kóredi.
Birinshi: Imam Buharı men ımam Músilim jetkizgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi:
«Uıyqtap jatqanymda túsimde kóılek kıgen adamdardy kórdim. Olar maǵan kelip, kóılekterin kórsetip jatyr. Keıbireýiniń kóılekteri sholaq, keýdelerinen aspaıdy, keıbiriniki odan da qysqa. Solardyń ishinde Omar (r.a.) da óz kóılegin kórsetti. Onyń kóılegi uzyn, tipti jerge súıretilip turdy». Sonda sahabalar Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) tústi qalaı joryǵanyn suraıdy. Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Din. Omardyń dini onyń búkil denesin japty. Islam búkil kemshiligin japty da ony kórkem kórsetti. Onyń aýzynan tek shyndyq qana shyǵatyn boldy».
Ekinshi: Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtady:
«Men uıyqtap jatqanymda túsimde maǵan ydyspen sút berildi. Odan ishtim de qalǵanyn Omar bın Hattabqa berdim» deıdi. Sahabalar: «Túsińizdi qalaı jorydyńyz, Rasýlýlla (s.ǵ.s.)!» - dep suraǵanda Alla Elshisi(s.ǵ.s.): «Sýbhanallah! Bir adamǵa bilim men dindi Alla birge berdi.
Úshinshi: Buharıdan jetken hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtady:
«Men uıyqtap jatqanymda túsimde ózimdi jánnatta kórdim. Jánnatta bir áıel úlken bir saraıdyń janynda dáret alyp jatqanyn kórdim de: «Bul saraı kimdiki?» dep suradym. Bul Omar bın Hattabtyń saraıy dep jaýap berdi». Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) osy hadısti estigen Omar (r.a.) jylap jiberdi.
Abbas al-Aqqad bylaı deıdi: «Omar men Ábý Bákirdiń (r.a.) aıyrmashylyǵy: Ábý Bákir (r.a.)Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) jahılet kezinen, Omar (r.a.) Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) paıǵambarlyq kelgennen keıin bildi».
Omar (r.a.) qolyna bir dúnıe tússe, kedeılerge túgeldeı úlestirip beretin. Osyndaı múminder halıfasynyń shapanynda 14 jamaýy bolǵan. Kún bata salysymen Mádına halqynyń jaǵdaıyn bilýge asyǵatyn. Adamdar tátti uıqyda jatqanda halıfa halyqtyń qamyn oılap, jumys isteıtin. Omar (r.a.) bir kúni túnde halyqtyń jaǵdaıyn bilýge el ishin aralaıdy. Janynda Áslam atty kómekshisi ekeýi bir úıge keledi.
Úı ishindegi áıeldiń qasynda jylap otyrǵan balalardy kóredi. Al, bólmeniń ortasynda ottyń ústinde qazan turǵanyn baıqaıdy. Omar úıge kirip: «Eı, Allanyń quly! Myna balalar nege jylap otyr?» dep suraıdy. Álgi áıel balalardyń ash ekenin, al qazandaǵy sýdy qaınatyp, olardy uıyqtap qalǵansha aldap otyrǵanyn aıtady. Muny estigen Omar (r.a.) jylap jiberedi.
Ol qazynadan un, maı, qurma, kıim, aqsha alyp, janyndaǵy Áslamǵa: «Myna qapty meniń arqama qoıyp jibershi» deıdi. Áslam bolsa: «Ýa, musylmandardyń ámiri! Men arqalap aparaıyn» degende Omar (r.a.): «Eı, Áslam! Bul qapty men kóteremin. Sebebi, qııamette olar úshin men jaýaptymyn» - deıdi. Ol (r.a.) qapty álgi áıeldiń úıine alyp baryp, tamaq daıyndap, qazannyń astyndaǵy otty úrlep jatqan Omardy (r.a.)kórgen kómekshisi bylaı deıdi: «Men onyń saqalynyń arasynan shyǵyp jatqan tútindi kórdim. Ol asty ydystarǵa quıyp, balalarǵa toıǵandarynsha berdi».
Omar bın Hattabtyń (r.a.) kezinde Ámir bın As (r.a.) Mysyr eliniń basshysy bolyp turǵan kezinde Omarǵa (r.a.) sol eldiń bir adamy kelip: «Ýa, Omar(r.a.)! Men ózińnen kómek suraımyn. Maǵan Ámir bın As (r.a.) qamshymen dúre soqty» deıdi. Omar (r.a.) Ámir bın Asty(r.a.) ózine shaqyrtady. Omar (r.a.) álgi mysyrlyqqa: «Qolyńa qamshy al da seni qalaı urǵan bolsa, sen de Ámir bın Asty solaı ur» deıdi. Mine, bul Omardyń (r.a.) ádildigi.
Hıjranyń 18-shi jyly elde qatty jut bolyp, halyq ashtan qyryla bastaıdy. Sol kezde Omar (r.a.) ash-jalańashtarǵa kómek kórsetip, óz qolymen tamaq úlestirdi.
Juma kúni Omar (r.a.) jamaý shapanymen minberge shyqty. Qutpa aıtyp turǵanda ishi ashtyqtan shuryldaı bastaıdy. Omar (r.a.) sonda óz ishine qarap: «Qurylda-quryldama báribir musylmandardyń balalary toımaı saǵan toıý joq»,– deıdi.
Bir kúni Omar (r.a.) jamaǵatpen tilek namazyn oqyp, jylap turyp Alla Taǵalaǵa duǵa etedi. Duǵasyn aıaqtalmaı jatyp, jańbyr sebeleı bastaıdy. Medınada qaıta tirshilik bastalady.
Kısrı patshanyń keńesshisi ál-Harmazan ústine jibek, qolyna altyn taǵynyp, úlde men búldege oranyp, Omarmen (r.a.) jolyǵýǵa Mádınaǵa keledi. Adamdardan: «Omardyń (r.a.) saraıy qaıda?» dep suraıdy. Musylmandar: «Omarda (r.a.) eshqandaı saraı joq» dep jaýap beredi. «Onda úıi qaıda?» deıdi. Musylmandar balshyqtan turǵyzylǵan bir kishkene úıdi kórsetedi de: «Mine, osy halıfanyń úıi» deıdi.
Sonda ál-Harmazan: «Onyń kúzetshileri qaıda?» dep suraıdy. Musylmandar: «Onyń (r.a) kúzetshileri joq» dep jaýap beredi. Al-Harmazan Omardyń (r.a.) úıiniń esigin qaqty. Esikti halıfanyń uly ashty. Uly ákesin meshitten tabatynyn aıtty. Patshanyń shabarmany meshitke kelse aýladaǵy taldyń astynda shapanyn astyna tósep, Omar (r.a.) uıyqtap jatyr eken. Muny kórgen ál-Harmazan óz-ózine suraq qoıdy. «Rasynda, búkil arab túbegin jaýlap alǵan Omar (r.a.)degen halıfa osy ma?», «Qalaısha taldyń astynda uıyqtap jatyr?!»– dep tańǵalǵanyn jasyra almaıdy.
Halıfalyǵynyń sońǵy jylynda hazreti Omar (r.a.) halyqtyń aldynda shyǵyp: «Eger men bireýge zulymdyq istegen bolsam, mine men aldaryńda turmyn, aqylaryńdy qaıtaryńdar. Eger men bireýdiń malyn jegen bolsam, mine malym aqylaryńdy alyńdar. Eger men bireýdiń qanyn tókken bolsam, mine, denem, haqylaryńdy alyńdar»,-dep minberden tústi.
Halıfany tyńdap turǵan musylmandardyń kózderine jas toldy. Óıtkeni, Omardyń (r.a.) qoshtasyp turǵanyn sezdi. Bul hazreti Omardyń (r.a.) eń sońǵy jumasy jáne eń sońǵy qutbasy edi. Omar (r.a.) uıyqtap jatyp, tús kóredi. Túsinde bir átesh kelip Omardy (r.a.)shoqı bastaıdy. Uıqysynan turyp sahabalarǵa: «Meni jat jurttyq óltiredi» - deıdi.
Omar (r.a.) tań namazynda «Fatıha» súresin oqyp bolyp, ózi jaqsy kóretin «Júsip» súresin oqı bastaıdy.«Qaıran Júsip dep kúıikten kózderi aǵaryp, sonda ol qasiretten ishten tyndy» degen jerge kelgende Omar (r.a.) eńkildep jylap jiberedi. Uıyp turǵan musylmandar da qosyla jylaıdy. Sodan keıin rýkýgke barǵanynda Ábý Lýlýa ál-Majýsı halıfanyń birneshe jerinen pyshaq salady. Jamaǵattyń kóbi muny baıqamaı qalady. Tek Ábdirahman bın Aýf (r.a.) ımamdyqqa ótkende ǵana birdeńeni sezgendeı bolady.
Namaz aıaqtaǵan soń musylmandar: «Omarǵa (r.a.) ne boldy? Bizdiń halıfamyzdyń daýysy estilmedi? – degen daýystar shyǵa bastaıdy. Halıfa qatty qınalyp turǵanyna qaramastan: «Meni kim jaralady?» - dep til qatady. Ózine pyshaq suqqan adamnyń musylman emes ekenin bilgen Omar (r.a.): «Allaǵa sansyz maqtaýlar bolsyn! Meni óltirgen ómirinde sájde jasamaǵan kisi eken», -deıdi de: «Namazdy oqyp bitire aldym ba?» dep suraıdy. Namazdy aıaqtaı almaǵanyn túsingen Omar(r.a.) bar kúshin jınap ornynan turady. Onyń bar oıy qalaıda namazdy aıaqtaý bolatyn. Óıtkeni, eń qymbat qazynasy da namaz edi. Ólim aýzynda jatyp, halıfalyǵy ne bala-shaǵasy, dúnıesi jaıynda suraǵan joq.
Musylmandar basshysyn úıine alyp keldi. Basyna jastyq qoıǵanda, Omar (r.a.): «Basymdy topyraqtyń ústine qoıyńdarshy. Múmkin Alla Taǵala maǵan raqym eter» dedi de kózine jas alyp, jylap jatyp: «Patshalyǵy máńgi taýsylmaıtyn Rabbym, patshalyǵy ýaqytsha bolǵan bizdi keshire kór», –dep duǵa etti. Halıfa jaqyndary men balalaryn shaqyrtty. Olardyń barlyǵy úıge jylap kirdi. Hazreti Omar (r.a.) ul-qyzdarynyń betterinen súıdi. Omarmen(r.a.) qoshtasýǵa Ibn Abbas(r.a.) pen birge Álı (r.a.) de kirdi. Qos janaryna jas tolǵan Álı (r.a.) Ibn Abbasqa (r.a) súıenip áreń turdy.
Omar (r.a.): «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı degen bolatyn: «Dúnıege eń alǵash men keldim, sosyn Ábý Bákir(r.a.), odan keıin Omar(r.a.) keldi. Bul jalǵanmen birinshi Men, keıin Ábý Bákir (r.a.), sodan soń Omar (r.a.) qoshtasady». Omar (r.a.) ólim aýzynda jatyp: «Men qaıda jerlenemin?» - dep ún qatqanda musylmandar: «Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) janyna jerleımiz», – deıdi.
Omar (r.a.): «Men qarapaıym musylmanmyn. Áýeli Aıshadan(r.a.) ruqsat surańdar» deıdi. Múminder Aıshadan (r.a.) Omardy (r.a.) eki dosynyń janyna jerleýge ruqsat berýin suraıdy. Aısha (r.a.): «Bul oryndy ózime saqtaǵan edim. Biraq ýallahı Omarǵa (r.a.)berdim»,– deıdi.
Omardy (r.a.) kebindep, janazasyn oqýǵa jınalǵanda Álı (r.a.) bylaı deıdi: «Ýa, Omar(r.a.)! Men Allanyń aldyna tek seniń amalyńdaı amalmen barǵym keledi».