ADASPAÝDYŃ ALǴYShARTY – MÁZHABTA
Qazaq balasy anasynyń qursaǵynda jatqan sátten bastap musylman. Dindi ustaný ońaı bolyp kóringenimen ishine boılasańyz túpsiz tuńǵıyq. Baıqamasań, týysyńdy jat kórip, qoǵamnan teris aınalasyń. Tipti, qolyńa qarý alyp, Sırııadan bir-aq shyǵýyń múmkin. Al, osyndaı qaýip-qaterden saqtap, soqpaǵy san alýan álemde adastyrmaıtyn mázhábtar bar. Mázhab degen ne? Ol qaıdan paıda boldy? Negizin qalaýshylar kimder?
«Qazir musylman dinin árkim óz qalaýynsha ustanatyn boldy. Qazaqtyń salt-dástúrine ıkemdelgen Hanafı mázhaby qaıda?» degen suraqty jıi estımiz. Osy sebepti, zerdelep kórmekke bekindik. Keıde, qarapaıym suraqqa jaýap tappaı qınalamyz. Dintanýshy bolmaǵandyqtan, dinı termınderden qashyp, túsinikti tilmen qaýzap kórelik.
Mázhab – jol, baǵyt, mektep degendi bildiredi. Sharıǵattaǵy termındik maǵynasy «Qurandy, súnnetti, sharıǵat úkimderin jeńildetip, tolyqtyryp beretin jol». Iaǵnı, mázhab – musylmandar ustanatyn durys jol, naqty baǵyt.
Allanyń elshisi Muhammedtiń (s.ǵ.s.) haq jolyn bizge ózgerissiz, kemshiliksiz jetkizgen ataqty tórt ǵalym bar. Olar – Imam Aǵzam Ábý Hanıfa Nýǵman bın Sabıt, Imam Malık bın Ánas, Imam Mýhammed bın Idrıs Shafıǵı jáne Imam Ahmed bın Hanbal. Búginde ıslam dinin ustanyp, osy tórteýi negizin qalaǵan tórt mázhabtyń birine arqa súıemegenderdiń haq jolynan adasyp jatqanyna kýámiz.
Hanbalı, Shafıǵı, Malıkı jáne Hanafı dep tórt mázhabty atap kórsetýge bolady. Kez kelgen musylman osynyń birin ustanyp, ómir súrýi qajet. Áıtpese, adasasyz.
– Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) «Sahabalarym juldyzdar sııaqty, qaısybireýine erseńder adaspaısyńdar» degen. Iaǵnı, sahabalardan Ábý Hanıfa (r.a) sabaq alǵan. Osydan-aq, Hanafı mázhaby týra jolda ekenin túsinýge bolady. Sahabalardan sabaq alǵandar tabıǵınder bolyp esepteledi. Ábý Hanıfa tabıǵınge jatady. Al, tabıǵınderdi kórgenderdi tábatabıǵınder deıdi. Imam Malık tabıǵınderden, al, Imam Shafıǵı bolsa, Ábý Hanıfanyń Muhammed degen shákirtinen sabaq alǵan. Keı rıýaıattarda Imam Shafıǵıdyń ózinen Imam Hanbalı sabaq alǵan delinedi.
Qarasaq, tórt mázhabtyń negizin qalaǵan tórt ǵulama bir-birine baılanysty. Negizi Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) baryp tireledi. Sondyqtan osy tórt mázhab ta týra jolda. Jalpylama, «súnnet ıeleri, jamaǵat ıeleri» dep te ataıdy tórt mázhabty. Tek, bireýin ustanǵan jón, óıtkeni, tórteýinde Qurandy ustanýda aıyrmashylyq bar. Tórteýiniń bireýin ustaný – tikeleı, Qurandy, súnnetti ustanǵanmen birdeı, – deıdi Bala qajy meshitiniń naıb ımamy Nurjan Qalmaǵambetov.
Ábý Hanıfa mázhaby boıynsha dáret alýdyń tórt paryzy bar. Bul Quran Kárimdegi Alla Taǵalanyń: «Eı, ıman keltirgender! Eger sender dáret alatyn bolsańdar, betterińdi, qoldaryńdy shyntaqqa deıin jýyp, bastaryńa másih tartyp, aıaqtaryndy jýyndar!» dep buıyrǵanyna negizdelip, paryz etilgen.
Al, Imam Shafıǵı mázhabynda dáret alýdyń paryzy altaý. Onda joǵarydaǵy tórteýinen bólek nıet pen tártip engizilgen. Osy sekildi namazdyń da oqylýy tórt mázhabta tórt túrli.
Alla Taǵalanyń Quran Kárimde «Eger bilmeseńder, bilim ıelerinen surańdar» («Nahl» súresi, 43 aıat) degenin este saqtasaq ta, mázhabtyń óte qajet ekenin ańǵaramyz.
Ǵalymdardyń aıtýynsha, Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyzdyń zamanynda mázhab bolmaǵan. Sebebi, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) sahabalardyń kez kelgen suraǵyna ózi jaýap bergen. Budan bólek, oǵan ýahı túsip turǵan. Sondyqtan Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir máselege pátýa (sheshim shyǵarý) bergende ortasyn nemese jeńil jaǵyn ustanypty. Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) keıin sahabalardyń zamanynda da mázhab bolǵan joq. Óıtkeni, olar Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambardyń kózin kórgender. Keıin sahabalardyń kózin kórgen tabıǵınderdiń zamanynda mázhab qalyptasa bastady. Sebebi, bázbireýler orynsyz pátýa shyǵaryp, dindi jeńildetkisi kelip, jalǵan hadıster tarala bastady. Sondyqtan olarǵa tosqaýyl retinde mázhabtar paıda bolyp, adaspaıtyn jol nusqaǵan. Hanafı mázhabynyń ımamy Ábý Hanıfa da osy kezeńde ómir súrgen tabıǵınder býynynan.
Ǵalymdar tórt mázhabtyń arasyndaǵy eń abzaly Hanafı mázhaby ekenin alǵa tartady. Sebebi, munda bári adamǵa yńǵaıly túrde jeńildetilgen jáne tabıǵattyń tórt mezgilinde de ustanýǵa asa qıyndyq týǵyzbaıdy eken.
Qazirgi din ilimi taıaz bolǵan, aýmaly-tókpeli zamanda bir ǵalymnyń úkimine júginý – árbir musylman úshin temirqazyq ispettes baǵyt-baǵdar berer týra jol.
Hanafı mázhabynda Quran Kárim – ıslamnyń qaınar kózi. Qazaq halqy óz salt-dástúri men dúnıetanymyna yńǵaıly dep Hanafı mázhabyn tańdaǵan, áli kúnge ustanady.
Iazıd ıbn Harýn: «Men myńnan asa ilim ıesimen jolyǵyp, olardyń kóbisinen hadıs jazyp aldym, alaıda olardyń arasynda fıqh ilimin tereń meńgergen, taqýalyǵy eń basym jáne ilimi asqan bes kisiden artyq ǵulamany kórmedim. Osy bes ǵulamanyń eń alǵashqysy ımam Ábý Hanıfa edi» degen. Fıqh – sharıǵat talaptaryn durys oryndaýdy qadaǵalaıtyn sala.
Ǵalymdar – paıǵambardan qalǵan dindi durys úıretýshiler. Sondyqtan qarapaıym musylmandar ǵalymnyń sońynan ilesýi qajet.
Máselen, zańgerler kóne rım jáne grek zańdaryn úırense, áskerıler de baıyrǵy zaman qolbasshylardyń soǵys tásilin úırenedi.
– Búginde «Mázhabty ustanbaımyz!», «Quranmen, sýnnamen ǵana júremiz» deıtinder bar. Olardan «fızıkany formýlasy bolmasa, matematıkany kóbeıtý kestesi bolmasa, sol sekildi hımııany Mendeleevtiń kestesi bolmasa túsiner me edińiz?» dep suraý kerek. Árıne, joq.
Islamdy da ǵalymdarsyz, mázhabsyz bilý, túsiný múmkin emes. Mysaly, ushaqpen nemese poıyzben jolǵa shyqtyńyz. Namazdy qalaı oqımyz? Qandaı sahıh hadısti qoldanamyz? Paıǵambarymyzdyń (s.a.s.) zamanynda ushaq, poıyz bolmaǵan. Paryzymyzdy qalaı oryndaımyz? Minekı, tyǵyryqqa tireıtin suraq osy shyǵar. Mundaıda eriksiz ǵalymdardyń pátýasyna toqtalasyz. Ábý Hanıfa zamanynda da osy sekildi sheshimin tappaǵan problemalar kóp bolǵan. Ol mázhab qurý úshin pátýalar shyǵarmaǵan. Pátýalar jınala kele bir mektep, jol, aqyr sońy mázhabqa ulasypty. Dáret alǵanda moıynǵa másih tartý, namazda aıaqtyń araqashyqtyǵy qansha bolý kerek, takbır tahrımaǵa baılanysty, qoldy qalaı baılaý, sájdege qalaı barý, namaz bitken soń tasbıh tartý men amandasý sekildi amaldardyń bárine mázháb jaýap beredi, – deıdi dindi ustanýshy qala turǵyny Rýslan Qalıev.
Jalpy, paryz namazdardan keıin zikir aıtyp, duǵa jasaý – súnnet. Alla elshisiniń (s.a.s.) buǵan qatysty sahıh hadısteri jetkilikti. Namazdan keıin zikir tartyp, duǵa tileý – Alla elshisiniń (s.a.s.) mańyzdy súnneti. Al, onyń dál namazdyń paryzynan keıin nemese sońǵy súnnetten soń jasalatyndyǵyna baılanysty mázhab ǵulamalary arasynda eki túrli kózqaras bar. Alla elshisiniń (s.a.s.) zikir men duǵa jasaýdy bildirgen keıbir hadısterindegi «paryz namazdan keıin» degen sózdi negizge alǵan hanafıden ózge mázhabtarda zikir men duǵa paryz namazdan keıin dereý jasalady.
Sonymen qatar hanafı ǵalymdary izgi amaldardyń sońynan jasalatyn duǵa-tilekteriń qabyl bolýǵa jaqynyraqtyǵyn eskere otyryp, paryz namazdy sońǵy súnnetimen birge oryndaǵannan keıin baryp qana duǵa-tilektiń jasalǵanyn qup kórgen. Sebebi, paryz ben sońǵy súnnet qosa atqarylǵanda olardyń izgi amaldyǵy arta túsedi.
Baıqaǵanymyzdaı, zikir men duǵany namazdyń sońǵy súnnetinen keıin jasaýdyń hanafı mázhabynda qýatty dáleli bar.
Budan bólek, namaz aıaqtalǵan soń namazhandar amandasyp jatsa, sáláfıler osy iske de qarsylyq bildiredi. Namazdan keıin amandasýǵa sharıǵatymyzda kesimdi túrde tyıym salynbaǵan. Jalpy musylmandardyń amandasýy – Alla Taǵalanyń rızashylyǵyna, keshirimine aparatyn amaldardyń biri. Oǵan dálel, paıǵambarymyz (s.a.s.): «Eger eki musylman kezdesip, qol alysyp amandassa, Allaǵa maqtaý aıtyp, keshirim tilese, Alla ol ekeýine keshirim etedi», – degen.
Endeshe, meshit jamaǵatynyń arasynda búlik týdyryp, iritki shyǵarmaǵan jón. Óıtkeni musylmandardyń bir-birimen qol alysyp amandasýy ózara baýyrmashylyqtaryn arttyrady.
Bizge eń keregi – aýyzbirshilik. Aýyzbirshiligi bolmaǵan elde bereke bolmaıdy. Ósip, órkendemeıdi. Mázhabty moıyndamaý bólinýge alyp barady. Al, bólingendi bóri jeıtini taǵy belgili…
Jálel ShALQAR
