ADAMNYŃ TANÝ QÝATTARY

Pende adam men álemdi úsh baǵytpen tanıdy eken:

Birinshi, oı arqyly taný. Qııaldaý kúshi.

Ekinshi, zattyq beınede. Anyq.

Úshinshi, bilimi men tanymy arqyly. Qupııa bolmys.

Adam bir beıneni kórip, ony keıin kózin jumyp oılasa, ol beıne kóz aldynda turǵandaı elestetedi. Biraq, kózin ashyp qaraǵan ýaqytta qııalyndaǵy beıne men kóz aldyndaǵy adam beıneleriniń arasynda aıyrmashylyqtyń bar ekenin túsinedi. Bul aıyrmashylyq eki beıneniń arasyndaǵy qarama-qarsylyqtan emes, anyqtyq pen aıqyndyqtyń ereksheligi. Sebebi kózdi ashqan kezde qııaldaǵy beıneniń anyqtyǵy arta túsedi. Anyq kórý degenimiz – kórý qabiletiniń joǵarǵy shegi.

BUL ADAMNYŃ OIY MEN QIIaLYNYŃ, SYRTQY SEZIM MÚShESI KÓZINIŃ ShEŃBERINE SIIaTYN NÁRSELER.

Al endi pishini joq qundylyqty qalaı elestetesiń? Qalaı oılaısyń? Qalaı kóresiń? Oǵan qalaı mahabbatyń oıanady? Sen ony kórmeısiń ǵoı. Muny bilim men tanym dep ataıdy.

Bári adamnyń ishki bolmysynda, aqyly men rýhynda qaınap jatqan nárse. Munda aqylyń qaıran qalyp tańqalmaı, rýhy, júregi eleń etpeı seziný joq. Bul «taný qýatynda» – kórmeısiń, tek sezinesiń. Bul nárse sezindire júregińdi mahabbatqa bóleı otyryp, aqylyńdy tańqaldyrsa, sen ol bolmysty (adamdy, álemdi) «tanısyń». Al adam tanyǵan nársesin súıer (Ǵazalı, Abaı, Farabı ilimi).

Adamnyń bul úsh «taný qýaty».

Oı, kóz, seziný.

Eger adam balasynyń úsh taný qýatynyń bireýine nuqsan kelse, adamnyń tanyǵan nársesine mahabbaty azaıady eken.

Elesine jaman jaǵynan eles kelse, kózine jeksuryn bolyp kórinse, aqyly tańdanbaı, rýhyna sezim uıalatpasa, adam men álemdi taný qýaty azaıyp, álsirep, quryp tynbaq.

ADAMNYŃ EŃ QIYN ÁRI EŃ QUPIIa JARATYLYS EKENIN OSYDAN AŃǴARÝǴA BOLADY. ALLANYŃ QURANYNDA ADAMDY EŃ JAÝYZ ÁRI EŃ MEIIRIMDI JARATYLYS DEIDI.

Ejelgi antık zamanynyń oıshyly Platon: «Adamdy bilemin degen, eshteńe de bilmeıdi» degen eken.

Jaras AHAN, tarıhshy