Adam aǵzasyn erte qartaıtatyn azyqtar

Bul taǵamdar adam densaýlyǵyna zııan bolǵany óz aldyna, jastyǵyńyzben sulýlyǵyńyzdy urlaıdy. Birden bas tartyńyz nemese jıi qoldanbaýǵa tyrysyńyz.

1. Zııandy azyq qant. Aǵzadaǵy qant mólsheriniń kóptigigi hımııalyq reaktsııany toptastyrady. Stresstózimdilikti azaıtady, qartaıý úderisin ulǵaıtady. Eger sizdi únemi táttige tartyp turatyn bolsa, hrom, marganets, magnııi bar taǵamdar (daqyldar, asqabaq) jeńiz. Aǵzadaǵy bir mıneraldyń jetispeýiniń ózinen sizdiń táttige qumarlyǵyńyz artady. Qant ornyna odan da táttirek, zııany joq stevııany qoldanyp kórińiz. Semizdik pen dıabetpen aýyratyn adamdar úshin qajetti azyq.

2. Kofe. Tez sergitetin hosh ıisti sýsyn kofe zııandy taǵamdar qatarynda. Ol teriniń qurǵaýyna alyp kelip, ájimniń erte shyǵýyna sebepker. Eger odan bas tarta almasańyz, mólsherin azaıtýǵa tyrysyńyz, aǵzańyzdaǵy balans qalpyn buzyp almaý úshin kofeni ár ishkenińizden keıin 3 staqan sý iship otyryńyz.

3. Spırtti ishimdikter. Eń zııan azyqtyń aldyńǵy qatarynda alkogol. Ájim, teriniń qurǵaýy, bet terisiniń qaraıýy – bári-bári ishimdikke degen qumarlyqtyń kesirinen. Bizdiń organızmimiz alkogoldi ý retinde qabyldaıdy jáne odan tez qutylýǵa tyrysady eken. Spırtti ishmidikter densaýlyqqa keri áser bergenimen qoımaı, S, E syndy terini saqtap turatyn dárýmenderdi joıady.

4. Tuz. Aǵzaǵa tuz kerek, alaıda, kúnine 1,5 gr-nan kóp emes. Tuzdy mólsherden tys paıdalana otyryp, sýdyń aǵzada qorytylýyna keri áserin beredi. Sondyqtan da, kózdiń asty isinip qapshyq tárizdi bolyp qalady. Onyń ornyna basqa da dámdeýishter paıdalanyp kórińiz, al salatty lımon syǵyndysymen de ázirleseńiz bolady.

5. Grılde ázirlengen taǵam. London ǵalymdarynyń aıtýynsha, grıl taǵam teriniń tez qartaıýyna alyp keledi. Grılde daıyndalǵan taǵamda zııandy molekýlalar paıda bolady. Onyń zııany dál qýyrylyp jatqandaǵyndaı bolady eken. Sondyqtan, eger organızmińizge zııan bolmasyn deseńiz, ratsıonyńyzda buqtyrylǵan, qaınatylǵan taǵamdar bolsyn. Olardyń densaýlyqqa paıdasy mol.