ÁBÝ HANIFANYŃ ÚKIM ShYǴARÝDAǴY EREKShE QABILETI

Ǵulamalar arasynda orny bir tóbe Imam Aǵzamnyń boıynda jaqsy qasıetter jeterlik edi. Ol bárinen buryn haq pen aqıqatqa jany ǵashyq ǵulama bolatyn. Árdaıym týralyqqa jetý úshin janyn salyp, uzaqty barlaı alatyn zerektigimen, tapqyrlyǵymen erekshelenetin. Ábý Hanıfa kúrdeli máselelerde ońtaıly ári ádil sheshim shyǵarý qasıetimen erekshelenip, quqyqtyq máselelerge qatysty úkim shyǵarýda da zerektigimen tanymal bolǵan.

Ábý Iýsýftyń aıtýy boıynsha, bireý ekinshi bir adamǵa «Iá, ıbnáz-zánıáın» (Áı, zınaqordan týǵan bala!) dep til tıgizdi ári balanyń áke-sheshesi dúnıe salǵan delik. Bul jaǵdaıda Ábý Hanıfa: «Oǵan bir ǵana jaza (dúre soǵý) beriledi. Óıtkeni, aıtylǵan sóz bireý-aq» dep óz úkimin bildirgen. Ábý Iýsýf bul týraly «Biz osyny ustanamyz. Ol sózdi bólip-bólip aıtsa da, birge aıtsa da oǵan bir ǵana jaza beriledi» deıdi.

Al Ibn Ábý Láıla: «Bul jaǵdaıda eki jaza bir mezgilde berilip, bir jerde oryndalady» dep, ol jazany meshitte bergizgen[1]. Imam Sarahsı bul oqıǵany kitabynda keńirek baıandap bylaı deıdi: Kýfada aqyl-esi aýysqan bir áıel bar edi. Bireý soǵan zorlyq kórsetipti. Álgi áıel oǵan: «Iá, ıbnáz-zánıáın» (Áı, zınaqor ata-anadan týǵan bala) deıdi kúıine sóılep. Áıeldi sol kezdegi sot tóraǵasy Ibn Ábý Láılanyń aldyna alyp keledi. Áıel aıtqandaryn moınyna alady. Sot tóraǵasy oǵan jazanyń bir túrin eki márte taǵaıyndaıdy. Bul jaǵdaı Ábý Hanıfaǵa jetkende ol: «Jeti jerden súringen eken» dep, sot tóraǵasynyń qatelikterin bylaısha tizip shyǵady:
1. Úkim aqyl-esi durys emes áıeldiń moıyndaýyna negizdelip berilgen. Alaıda, onyń moıyndaýy qabyldanbaıdy.
2. Aqyl-esi durys emes adamǵa jaza berilgen. Aqyl-esi durys emester jazaǵa tartylatyndardyń qataryna jatpaıdy.
3. Eki birdeı jaza bergen eken. Biraq, bir adam kópshilikke jala japsa da, oǵan bir ǵana jaza beriledi.
4. Eki jazany birdeı oryndaǵan eken. Eger eki jaza berý úkimi shyqqan kúnniń ózinde de, birdeı eki jaza bir mezgilde, ıaǵnı, birinen keıin biri ile-shala oryndalmaıdy. Áýelgi dúre soǵylǵan jerdiń jarasy jazylǵanda ǵana baryp osyndaı jaza qoldanylady.
5. Dúreni meshitte soqtyrǵan eken. Negizinde, basshynyń dúreni meshitte soqtyrýǵa haqysy joq.
6. Turǵyzyp qoıyp dúrelegen. Áıel adamǵa dúreni otyrǵyzyp qoıyp soǵady.
7. Dúre soǵylǵan kezde onyń ýálıi (qamqorshysy: ákesi nemese onyń basqa týystary) qasynda bolmaǵan. Áıel adamǵa dúre soǵylǵan kezde qasynda qamqorshysy bolýy tıis. Óıtkeni, kıimi túrilip táni kórinip qalǵan jaǵdaıda, ashylyp qalǵan jerin qymtap otyrady».

Mine, osy oqıǵa Kýfada «Ádil qazy jeti jerde qatelesken úkim» degen atpen el aýzynda keńinen tarap ketti[2].  Ábý Hanıfanyń shyǵarǵan úkimi naqty, aqylǵa qonymdy bolatyn ári qalaǵan máselede óz kózqarasyn aıtyp, ıip ákep soǵan ılandyratyndaı qabiletti edi.

Mysaly: Ibn Ábı Aýamanyń sózderin Muhammed ıbn ál-Hasan bylaı jetkizedi: Ábý Hanıfa Baǵdatta júrgende onyń shákirtteri  Ábý Iýsýf, Zýfar, Asad ıbn Amr jáne basqa da fıqh ǵulamalary jınalyp, áldebir máseleniń dálelderine qatysty ortaq sheshimge kelip, onyń durys nemese burystyǵyn Ábý Hanıfadan suraıdy. Olardyń sózin bólmeı aıaǵyna deıin tyńdaǵan ımam asyqpaı jaýap beredi. Biraq, ımamnyń jaýabyna olar qanaǵattanbaıdy. Arasynan bireýi: «Áı, ımam, bógde elde júrip sanań sarǵaıaıyn degen be? Ne dep otyrsyń ózi?» – dep Ábý Hanıfaǵa dúrse qoıa beredi. Imam olarǵa:
 – Tynyshtalyńdar, sender ne aıtyp otyrsyńdar ózi? – deıdi.
 – Máseleniń jaýaby bul emes, – deıdi analar dúrligip.
 – Senderdiń jaýaptaryń dálelmen be, dálelsiz be?
 – Árıne, dálelmen.
 – Olaı bolsa, qane, dálelderińdi aıtyńdar! Olar óz ýájderin aıtady. Ábý Hanıfa olardy bul joly da muqııat tyńdap, sońynda qarsy daý aıtady. Óziniń oıyn dáleldep, aqyry jeńip shyǵady. Shákirtteri qatelikterin túsinip, ımamnyń jaýabynyń durystyǵyn moıyndaıdy. Sosyn Ábý Hanıfa kenet mynadaı tosyn saýal qoıady:
 – Eger bireý senderge alǵashqy aıtqan jaýaptaryń durys, Ábý Hanıfanyń aıtqany qate dese, ne deısińder?
 – Aıdan anyq dálel turǵanda sizdiń pikirińizdi kim teriske shyǵara alsyn?
 – Joq, – deıdi Ábý Hanıfa, – negizinde senderdiń alǵashqy aıtqandaryń durys, – dep, shákirtteriniń aıtqan oıyn dáleldep shyǵady. Shákirtteri ań-tań bolyp:
 – Ýa, ustaz, bizdi ári-sári kúıge qaldyrdyńyz ǵoı, – deı berdi.
 – Eger senderdiń de, meniń de aıtqanymdy áldebireýler joqqa shyǵaryp, basqa bir tujyrym aıtsa qaıtesińder, – dep Imam jáne bir saýal qoıady:
– Bunyń endi basqalaı jaýaby bolýy múmkin emes, – desti shákirtteri. Sol-aq eken, Ábý Hanıfa úshinshi bir nusqasyn oılap taýyp, ony da dáleldep shyqty. Shákirtteri bul joly da onyń ýájin eriksiz moıyndap, eń durysy osy dep tapty. Biraq, kókeılerindegi saýaldy da jasyryp qala almady: – Ýa, ımam, bizge jalǵyz ózińiz úsh birdeı kózqarasty dáleldep berdińiz, endi osyny ózińiz tarqatyp bermes pe ekensiz?
 – Bul máseleniń eń durys jaýaby senderdiń alǵashqy aıtqandaryń. Sebebi, mynaý, – dep jan-jaqty túsindirip bergen soń, «Bul máseleniń úsh túrli jaýaby bar. Ár jaýaptyń da fıqhta ózindik orny bar. Eń durysy, senderdiń alǵashqy aıtqandaryń, sony ustanyńdar, al qalǵandaryn umytyńdar», – deıdi[3].

Mundaı dara, kez kelgen máselede kózqarasyn tańyp, oǵan bylaıǵy jurttyń kózin jetkize alatyn zerek te aqyldy ǵalym ǵana nastardan (Quran men hadısten) úkim shyǵarýǵa laıyqty edi. Úkim shyǵarýmen qosa dáleli hám túsindirý tásili de naqty bolatyn. Ábý Hanıfanyń osy qabiletine tánti bolǵan Imam Málik: «Eger bul kisi tastan jasalǵan myna tirekti altyn dese, onyń altyn ekenin dáleldep shyǵady» dep aǵynan aqtaryla maqtaǵan eken.    

Hıjrı 148 (mıladı 765) jyly Mýsýl eli basshylaryna qarsy shyǵady. Mundaı kóterilis buryn da birneshe márte bolǵan edi. Bul jolǵy kóteriliske halyqty harıjıtterden Hasan ıbn Mýjadıl bastap shyǵady. Muny estigen Halıfa Mansur eń tanymal degen fıqh ǵalymdaryn jınap, olarǵa óziniń sheshimi týraly aıtady: «Alla elshisi (s.ǵ.s.) aıtqandaı «Imandylar ózderiniń mindetterin tolyq oryndaý kerek» edi. Biraq, Mýsýl eli óz mindetterin oryndamaı otyr. Baǵynamyz, qol astyńa kirdik dep kezinde sóz bergenimen, búgin, mine, orynbasaryma qarsy shyqty. Amal joq, qandaryn tógýime týra kelip otyr, – deıdi.

Sol jerde otyrǵan fıqh ǵalymdarynyń biri: «Bılik ózińdiki, keshirseń de óz eliń, jazalasań da el seniki», – deıdi. Jaýapqa qanaǵattanbaǵan Halıfa Mansur sol jerde otyrǵan Ábý Hanıfaǵa qarap, onyń da oıyn suraıdy. Sonda Ábý Hanıfa: «Olar saǵan quqylary joq nársege (qandarynyń tógilýi) sóz berdi, sen de olarǵa quqyń joq nársege (olardyń qanyn tógýge) sóz berdiń. Seniń quqyń joq deıtinim, musylmannyń qanyn tógý úsh jaǵdaıda ǵana ruqsat etilgen: adam óltirgende, musylman bolǵannan keıin dinnen shyqsa jáne úılengennen keıin zına jasasa. Al eger osy jaǵdaılardan tys olardyń qanyn tókseń, sharıǵatqa qaıshy keleri anyq. Allanyń zańyn aıaq asty etýge bolmaıdy», – deıdi de, bylaı dep suraq qoıady: «Eger áıel er kisimen nekelespesten men saǵan halalmyn dese, onymen jaqyndasýǵa bola ma? Jáne bir adam basqa bir adamǵa meni óltir dese, ol adamdy óltirý halal bola ma?» Halıfa Mansur bul eki suraqqa da joq deıdi. Osydan keıin Ábý Hanıfa naqty úkimin aıtady: «Mýsýl eline tıispe, olardy óltirý saǵan halal emes». Halıfa Mansurǵa Ábý Hanıfanyń bul jaýaby unamady, árıne. Barlyǵy taraǵannan keıin halıfa Ábý Hanıfany óz bólmesine shaqyryp alyp: «Aıtqandaryńnyń bári durys! Biraq, budan bylaı bul jerden ketkeniń jón. Mynadaı pátýalaryńdy el estimesin. Áıtpese, basshylardyń aıyptaryn ashyp, eldiń kóterilýine múmkinshilik jasap berersiń»[4], – degen eken.