NAÝQAS ADAMNYŃ ORAZASYNA QATYSTY SURAQTAR

28 aqpan 2024 1141 0
Оqý rejımi

Aýyrǵan adamnyń oraza ustaýyna bola ma?


Ответ

Orazanyń sebebinen aýrý asqynyp ketetin bolsa nemese baıaý jazylatyn bolsa, oraza tutpaýǵa bolady[1]. Tipti aýzyn ashpaǵan jaǵdaıda kózi qatty aýyrsa nemese ystyǵy kóterilse, orazany buzýǵa ruqsat etiledi. Sondaı-aq, naýqas tósek tartyp jatyp qalsa, turyp namaz oqýǵa shamasy kelmeı qalsa da aýzyn ashýǵa bolady[2]. Árıne bul jerde tájirıbege nemese bilikti dárigerdiń nusqaýlyǵyna júginedi. Emdelip bolǵannan keıin ustaı almaǵan orazasynyń qazasyn óteıdi. Alla Taǵala Quranda bylaı deıdi: 

فَمَنْ كَانَ مِنْكُمْ مَرِيضًا أَوْ عَلَى سَفَرٍ فَعِدَّةٌ مِنْ أَيَّامٍ أُخَرَ

«Sonda senderden kim aýrý nemese jolaýshy bolsa, basqa kúnderde ótesin»[3].

Alaıda ramazan aıynda aýrýdyń barlyq túrine aýyz ashýǵa ruqsat etile bermeıdi. Keıde oraza ustaý naýqastyń dertine shıpa bolýy múmkin. Óıtkeni oraza ustaýdyń kóptegen aýrýlarǵa em bolatyny ǵylymı turǵyda dáleldengen[4].

 

Suraq: Egde jastaǵy adamǵa jáne sozylmaly derti bar kisige oraza ustamaýǵa bola ma?

Jaýap: Jyldyń basqa mezgilinde oraza ustaýǵa shamasy kelmeıtin qarııa kisige jáne sozylmaly derti bar kisige (ómir boıy aýyratyn) oraza ustamaýǵa ruqsat etiledi[5]. Olarǵa qazasyn óteý de shart emes. Olarǵa kúnine bir miskindi oraza káffaratyndaǵydaı tamaqtandyrý (tańǵy jáne keshki as) ýájip bolady[6]. Bul jóninde Alla Taǵala bylaı degen: 

وَعَلَى الَّذِينَ يُطِيقُونَهُ فِدْيَةٌ طَعَامُ مِسْكِينٍۖ    

«Oraza ustaýǵa shamasy ázer jetetinder (ıaǵnı, qarttar jáne sozylmaly dertke shaldyqqan naýqastar qaza bolǵan ár kúnge) pidııa retinde bir jarlynyń (bir kúndik eki mezgil) tamaǵyn (nemese sonyń qunyn aqshalaı) berýi kerek»[7].

Ibn Abbas buny oraza ustaýǵa shamasy kelmeıtin úlken jastaǵy qarııa kisi men qartaıǵan áıel dep túsindirgen[8].

Pidııa – (orta eseppen) bir adamnyń kúndelikti (tańǵy jáne keshki) toıyp ishetin asy[9]. Pidııany pitir sadaqa mólsherimen esepteýge de bolady. Pidııany ramazan aıynyń basynda nemese sońynda berýge bolady[10].

Birneshe kúnniń pidııasyn bir adamǵa nemese birneshe adamǵa bólip bere alady. Bul sadaqa halyqtyń kedeı toptaryna, turmystyq jaǵdaıy tómen kóp balaly otbasyǵa, hali nashar múgedek jandarǵa úlestiriledi. Pidııa berýge jaǵdaıy bolmasa, odan da bosatylady. Alla Taǵaladan keshirim tileıdi[11].

Naýqas adam aldaǵy ýaqytta sozylmaly aýrýynan aıyǵyp ketse, álsiregen adam kúsh jınasa, úziri ketken bolyp sanalady da, bergen pidııasy joıylady[12]. Iaǵnı burynǵy orazalardyń qazasyn óteıdi. Óıtkeni pidııa berý úshin naýqastyń álsizdik, syrqatty jaǵdaıy ólimine sheıin jalǵasýy shart[13].

 

Suraq: Adam qant aýrýyna shaldyǵyp, oraza ustaı almasa ne isteý kerek?

Jaýap: Aýrý – oraza ustamaýǵa ruqsat etetin úzirlerdiń biri. Imam Násáfı «Kánzý ád-Daqaıq» kitabynda: «Aýrýdyń asqynýynan qoryqsa, aýzyn ashýǵa rusat»[14], – degen.

Biraq bul aýrýlardy ekige bólip qaraımyz:

Birinshisi: Jazylatyn aýrý. Mundaı jaǵdaıda aýyzdy ashýǵa bolady. Keıin aýrýynan aıyqqan soń qazasyn óteıdi. Alla Taǵala «Baqara» súresiniń 184-aıatynda: «Al kim naýqas bolyp nemese sapar shegip oraza ustamasa, (qaza bolǵan kúnderin) basqa ýaqytta ustasyn», – degen.

Ekinshisi: Orazaǵa shamasy jetpeıtin, sozylmaly (hronıkalyq) aýrý. Bul jaǵdaıda oraza ustamaı ár kúnine pidııa beredi. Alla Taǵala joǵarydaǵy aıattyń jalǵasynda: «Oraza ustaýǵa shamasy ázer jetetinder (ıaǵnı, qarttar men sozylmaly dertke shaldyqqandar) pidııa retinde bir jarlynyń tamaǵyn berýi kerek», – degen.

 

«Ramazan orazasyna qatysty pátýalar» kitabynan

 

[1] «Raddý ál-mýhtar», 3/403-404.

[2] «Ál-Fátáýa át-Tatarhanııa fıl-fıqhı ál-hanafı», 2/114.

[3] «Baqara» súresi, 184-aıat.

[4] Abdýlhamıd Mahmýd Týhmaz, «ál-fıqh ál-hanafı fı sáýbıhı ál-jádıd», 1/437.

[5] «Raddý ál-mýhtar», 3/410. Abdýlhamıd Mahmýd Týhmaz, «ál-fıqh ál-hanafı fı sáýbıhı ál-jádıd», 1/442.

[6] «Ál-Hıdaıa sharhý bıdaıatý ál-mýbtadı máǵá sharhı ál-állámátı Abdýlhaı ál-Láknáýı», 2/270. «Raddý ál-muhtar», 3/410.

[7] «Baqara» súresi, 184-aıat.

[8] Át-Tahanaýı, «Iǵláý ás-sýnán», 6/2891. Buharı, №4505.

[9] «Fátáýa át-Tarahanııa», 2/117.

[10] «Raddý ál-mýhtar», 2/427. «Ál-Báhrý ár-raıyq sharhý kánz ád-dáqaıyq», 2/308.

[11] Abdýlhamıd Mahmýd Týhmaz, «ál-fıqh ál-hanafı fı sáýbıhı ál-jádıd», 1/442-443.

[12] «Ál-Fátaýa ál-hındııa», 1/227.

[13] «Ál-Hıdaıa sharhý bıdaıatý ál-mýbtadı máǵá sharhı ál-állámátı Abdýlhaı ál-Láknáýı», 2/270. «Raddý ál-mýhtar», 3/410.

[14] «Kánzý ád-daqaıq», 28-bet.

 

Pіkіrler Kіrý