AÝYRǴAN KEZDE QANDAI AIaTTAR MEN DUǴALAR OQYLADY?

19 aqpan 2024 884 0
Оqý rejımi

Suraq: Aýyrǵanda kezde qandaı aıattar men duǵalar oqylady?


Ответ

Adam ómirinde aýyrtpashylyq, synaq jáne bále-jala bolmaı turmaıdy. Bul jaıttar adamdy tyǵyryqqa tireýi múmkin. Biraq, biz kelgen máseleniń sheshimin, barlyq suraqtyń jaýabyn Qurannan tabýǵa bolatyndyǵyn umytpaýymyz kerek. Alla Taǵala Quranda: «Biz senderdi azdaǵan qaýip-qatermen, ashtyqpen jáne mal-múlikterińnen, (jaqyn) jandaryńnan, ónimderińnen aıyrý arqyly synaımyz...»[1], «...Olarǵa asharshylyq jáne aýrý-naýqas keldi...»[2] – deıdi.

Quran – janǵa daýa, dertke shıpa. Belgili bir tehnıka buzylsa, onyń nusqama qaǵazyna kóz júgirtemiz emes pe, sol sekildi adam aýyrsa onyń «nusqamasy» bolǵan Quranǵa júginemiz: «Qurannan múminderge shıpa jáne raqym túsiremiz...»[3]. Olaı bolsa, aýrýǵa shıpa bolatyn Quran súreleri men Allanyń Elshisi úıretken duǵalarmen tanyssaq...

ÁRBIR DERTTIŃ DAÝASY BAR

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Árbir derttiń daýasy bar. Eger derttiń daýasy dóp tússe, (naýqas) Alla Taǵalanyń ruqsatymen saýyǵady»[4], – dep aıtqan. Iaǵnı, Alla jaratqan árbir syrqattyń shıpasy bar. Jáne daýa berýshi de – ásh-Sháfı bolǵan Alla Taǵala. Qurandaǵy: «Aýyrsam, Ol (Alla) maǵan shıpa beredi»[5] degen aıatty da eske túsireıik.

Hadıste aýrýdan emdelýdiń mýstahabtyǵyna silteme kelgen. Aldyńǵy býyn ókilderiniń kópshiligi jáne keıingi býyn ókilderi túgeldeı osy pikirdi ustanǵan. Án-Náýáýı jazylmaıtyn naýqastardyń kóp ekendigi jaıly máselege qatysty Gıppokrattyń «mundaı jaǵdaı emdeý júıesin nemese emdik dárini durys tańdamaǵan dárigerdiń qateligi sebepti oryn alady» degen sózin keltirgen.

DEM SALÝDA ALLAǴA SERIK QOSÝ KÚNÁSI ÁRI ShARIǴATQA QAIShY NÁRSE BOLMAÝY ShART  

Aýf ıbn Málık ál-Ashjaǵıden (r.a.). Ol: «Biz jáhılııat kezinde dem salatyn edik. Sodan birde: «Ýa, Alla Elshisi! Seniń buǵan qatysty oıyń qalaı?» – dep suradyq. Sonda Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Maǵan qalaı dem salatyndaryńdy kórsetińdershi. Dem salýda shırk bolmasa, onyń oqasy joq», – dep aıtty»[6], – degen.

Sonymen qatar, shıpa aıattary men duǵalaryn oqýdyń sharttary bar:
1. Alla Taǵalanyń sózi jáne onyń esimderi men sıpattary qoldanylýy qajet;
2. Arab tilinde bolǵany durys jáne oqyp jatqan adam onyń maǵynasyn bilgeni abzal.
3. Shıpany bir Allanyń beretindigine, al aıattardyń tek sebep qana ekendigin júrekke bekitý kerek.

DUǴA OQÝ ARQYLY DEM SALÝ

Ánas (r.a.) birde ol Sábıtke (r.a.): «Saǵan Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) (aýyrǵan adamǵa) oqıtyn duǵasyn oqıyn ba?», – dep surady. Ol: «Árıne», – dedi, Sonda Ánas: «Ia, Alla, adamdardyń Rabbysy, keselderdi ketirýshi, saýyqtyr! Sen – Shıpagersiń, Seniń shıpańnan basqa, shıpa joq, budan keıin aýrý qalmaıtyndaı saýyqtyr!»[7]

Allahýmma, Rabbannası, mýzhıbal-bası, shfı Antash-Shafı, lá shafııa ıllá Anta shafıan lı ıýǵadırý sakaman!

ÚIDE «BAQARA» SÚRESIN OQÝ

Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Úılerińdi qabirge aınaldyrmańdar, al «Baqara» súresi oqylatyn úıge shaıtan kirmeıdi»[8], – degen. Sondaı-aq, Ibn Masǵud (r.a.) aıtady: «Kimde-kim túnde «Baqara» súresinen on aıat oqysa, ol úıge shaıtan kirmeıdi: basyndaǵy tórt aıat, Aıatýl-Kúrsi, oǵan deıingi eki aıat jáne sońǵy úsh aıat».

Taǵy bir hadıste: «Kim «Baqara» súresiniń sońǵy eki aıatyn túnde oqysa, oǵan jetkilikti»[9]. Iaǵnı, barlyq jamandyqtan saqtaýǵa jetkilikti delingen. Basqa ǵalymdar «Shaıtannyń jamandyǵynan saqtaýǵa jetkilikti», «Adamdar men jyndardyń jamandyǵynan saqtaıdy» dep tápsirlegen.

SAÝSAQTYŃ UShYN PAIDALANYP DEM SALÝ

Iaǵnı, duǵa oqyp otyryp, naýqastyń aýyrǵan jerine topyraq jaǵý arqyly dem salý.  Aısha anamyzdan (r.a.)  jetken hadıste: Paıǵambar (s.ǵ.s.) ádette naýqasqa: «Allanyń esimimen! Bizdiń topyraǵymyz bireýimizdiń túkirigimizben, naýqasymyzǵa Rabbymyzdyń ruqsatymen shıpa bolady!»,[10] – dep aıtatynyny jetkizilgen.  Iaǵnı Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bul sózderdi aıta otyryp, suq saýsaǵyn túkiriktep, topyraqqa tıgizip, paıda bolǵan laı topyraqty aýyrǵan jerge jaǵatyn bolǵan.

Bısmılláh! Týrbátý ardına, bırıqatı badına, ıýshfa saqımýná, bı-ıznı Robbına 

AÝYRǴAN JERDI QOLMEN ÝQALAP OTYRYP DEM SALÝ

Aısha (r.a.) anamyz Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) óziniń januıasynda syrqattanǵan adamnyń kóńilin surap, aýyrǵan jerin oń qolymen ýqalap otyryp: «Ia, adamdardyń Rabbysy – Alla, sen – Shıpa Berýshisiń, Senen basqa jazylmaıtyn aýrýdan Aıyqtyrýshy joq, onyń qaıǵysyn ketirip, shıpa ber»,[11] – dep dem salatynyn jetkizedi.

Azhıbıl-basa, Rabbannası, shfı ýa Antash-Shafı, lá shıfaa shıfýka shıfaan lá ıýǵadırý sakaman!

SÝǴA DEM SALÝ 

Naýqas adam ózi  joǵaryda kórsetilgen  Quran aıattaryn sýǵa oqyp, túkirigin shashyratpaı súfileıdi. Keıin sýdyń birazyn iship qalǵan bóligimen denesin ysqylaıdy. Ábý Dáýit hasan ısnadpen jetkizgen hadıste Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) Sabıt Ibn Qaıs degen sahabaǵa sýǵa dem salyp ústine quıǵandyǵy aıtylǵan.

Sondaı-aq, dál osy aıattar men duǵalardy «záıtún maıyna» oqyp nazarlanǵan adamnyń denesin súrtse nemese zám-zám sýyna dem salyp naýqasqa ishkizse de bolady. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) «Zám zám sýy qandaı maqsatta ishseń, sol maqsatta paıdaly»[12], – degen. Al, Ibn Abbastan jetken kelesi hadıste Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Zám-zám – toıymdy tamaq ári aýrýǵa shıpa»[13], – degen.

ADAMNYŃ ÓZ-ÓZINE DEM SALÝY

Naýqasqa dem salýdyń kelesi túri – Quran aıattaryn jáne shıpa duǵalaryn oqý barysynda naýqas aýyrǵan jerge qolyn qoıyp otyrady nemese alaqanymen ýqalaıdy. Osman ıbn abı ál-As bir kúni Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.): «Ia, Allanyń Elshisi meniń aýyrýym qatty údegeni sonshalyq men ólip ketetin sııaqtymyn», – degende, Alla Elshisi (s.ǵ.s.) «Aýyrǵan jerińe qolyńdy qoı da jeti ret: Meni mazalaǵan jamandyqtyń kesirinen  Allanyń Qudyreti men Kúshine syıynamyn, – dep aıt»[14], – degen.

Aýza bı-ızzatı-Lahı ýa qýdratıhı mın sharrı ma adjıdý ýa ýhazırý!

AÝRÝDYŃ KÓŃILIN SURAP BARǴAN KEZDE ShIPA SURAP DUǴA ETÝ

Ibn Abbas (r.a.) Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) bylaı dep aıtqanyn jetkizedi: «Eger kimde-kim ajaly kelmegen aýrýdyń kóńilin surap baryp jeti ret: «Uly Kúrsiniń Rabbysy, Uly Alladan seni saýyqtyrýdy suraımyn!» – dese, Alla ony álbette keselinen aıyqtyrdy»[15].

Asalıý-Llaha-l-zyma, Rabbal-rshıl-zyma, an ıashfııa-kıa!

Ibn Abbastan (r.a.) jetken taǵy bir hadıste Alla Elshisiniń aýyryp qalǵan bádáýıdiń kóńilin surap barǵany aıtylady. Al, aýyrǵan adamǵa barǵanda ádette Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Qapalanba, Alla qalasa, bul kesel seni tazartady»[16], –  deıtin. 

Lıa basa, tahýrýn ın shaaLlahý

JEBIREIILDIŃ PAIǴAMBARǴA DEM SALÝY     

Ábý Saıd al-Hýdrı (r.a.) bylaı deıdi: Birde Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.) Jebireıil (perishte) keldi de: «Ia, Muhammed, sen aýrýyńa shaǵymdanasyń ba?», – dep surady, ol: «Iá», – dep jaýap berdi. Sonda Jebireıil (ǵ.s.) bylaı dedi: «Saǵan barlyq aýyrtpashylyqtardy týǵyzýshydan, kez kelgen adamnyń zulymdyǵynan jáne jaman kózden sen úshin Allanyń atymen syıynamyn! Allanyń seni saýyqtyrýy úshin, Allanyń atymen syıynamyn!» de».[17]

Bısmı-Llahı arqı-ká mın kýllı shaııın ıýzýka, mın sharrı kýllı nafsın aý aını hasıdın! Allýhý ıashfıká, bısmı-Llahı arqı-ká!

KÓZ TIIýGE QARSY DEM SALÝ  

Aısha (r.a.): «Alla Elshisi (s.ǵ.s.) maǵan kóz tııýge qarsy dem saldyrýymdy buıyratyn»[18], – dep aıtqan.

Jábır ıbn Abdýllah (r.a.) rıýaıat etedi: «Alla Elshisi (s.ǵ.s.) Hazmnyń otbasyna jylan shaqqanǵa qarsy dem salýǵa ruqsat etti. Sondaı-aq, ol (birde) Ásmá bınt Ǵumaısten: «Nege men baýyrymnyń balalarynyń deneleri aryq ekenin kóremin, olar aýyryp júr me?» – dep surady. Ol: «Joq, biraq olarǵa kóz tıip júr», – dedi. Sonda Paıǵambar (s.ǵ.s.): «Olarǵa dem saldyr»[19], – degen.

Birde Alla Elshisi (s.ǵ.s.) áıeli Ýmmý Sálámányń úıinde bir qyzdyń betinen teńbil daq kórip: «Buǵan kóz tıipti, dem saldyryńdar», – degen. Iaǵnı, ol qyzdyń betinde sarǵysh reńk bar edi.[20]

JYNDARǴA QARSY OQYLATYN SÚRE     

Ábý Saıd ál-Hýdrı (r.a.) Paıǵambardyń (s.ǵ.s.) adamdar men jyndardyń kesirinen Allaǵa syıynatyn. Keıinnen Allaǵa syıynyp, qorǵaý tileıtin súreler túsiriledi de, ol qalǵan duǵalardy qaldyryp, osy súrelerdi aıtatyn bolǵanyn jetkizedi.[21]

Ábý Mýsadan (r.a.) rıýaıat etiledi: «Sen búgingi túnde túsken aıattardaı aıattardyń bolmaǵanyn, kórmeı tursyń ba? Bular – «Qýl aǵýzý bır-Robıl falaq…» jáne «Qýl aǵýzý bır-Robın-nas…».[22]

ER ADAMNYŃ ÓZ OTBASYNA AÝYRǴAN KEZDERINDE DEM SALÝY  

Aıshadan (r.a.): «Alla Elshisi (s.ǵ.s.) bireýimiz aýyrsaq, ony oń qolymen sıpap: «Ázhıbıl-bá’sá, Rabbán-nás(ı), ýáshfı, Ántásh-Sháfı, lá shıfá’á ıllá shıfá’ýká, shıfá’án lá ıýǵadırý saqama(n) (Dertti ketir, adamdardyń Rabbysy! Shıpa ber, Sen – shıpa berýshisiń, Seniń shıpańnan basqa shıpa joq. Aýrýdy qaldyrmaıtyndaı shıpa ber)», – dep aıtatyn».

Aıshadan (r.a.). Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Ázhıbıl-bá’sá, Rabbán-nás(ı), bııádıkásh-shıfá(ý), lá káshıfá láhý ıllá Ánt(á) (Dertti ketir, adamdardyń Rabbysy! Shıpa Seniń qolyńda, Senen ózge ony ketirýshi joq)» (degen) sózben dem salatyn.

QONAQQA BARǴANDA NE DALADA QONǴANDA JYNDARDYŃ ÁRI ÝLY JÁNDIKTERDIŃ KESIRINEN SAQTANÝ

Haýla bınt Hakım ás-Sýlámııa (r.a.): «Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.): «Kimde-kim bir orynǵa túskende: «Aýzý bıkálımátılláhıt-támmátı mın shárrı má halaq(a) (Allanyń jaratqandarynyń kesirinen Onyń tolyq sózderimen pana suraımyn)» dese, oǵan sol ornynan ketkenine deıin eshteńe zııan tıgizbeıdi», – dep aıtqanyn estidim», – degen.[23]

Quran men súnnettegi keselderdi emdeýge baılanysty duǵalar men aıattardan bólek basqa da sharalar bar.

ÁJÝA QURMASYNYŃ SIQYRǴA EMI  

Saǵd ıbn Ábý Ýaqqastan (r.a.): «Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.): «Kimde-kim ár kún saıyn tańerteń keptirilgen ájýa qurmasynyń jeteýin jese, sol kúni oǵan ý da, sıqyr da zııan tıgize almaıdy», – dep aıtqanyn estidim»[24]– degen.

Aıshadan (r.a.). Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Aqıqatynda, ál-Alııanyń ajýasynda shıpa bar ári ol tańnyń bastapqy kezeńinde (jese) ýǵa qarsy em bolady»[25], – dep aıtqan.

AZAN AITÝ

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Namazǵa shaqyrylǵanda shaıtan azan bitkenshe ishek jelin shyǵaryp qashady. Azan aıaqtalǵanda qaıta keledi, namaz oqylǵanda taǵy qashady, bitkende qaıta keledi»[26], – degen.

SYRQATTANǴAN, SIQYRLANǴAN NE KÓZ TIGEN ADAMǴA OQYLATYN ShIPA AIaTTARY

Naýqasqa Qurandaǵy  «Fatıha» súresin jeti ret,   «Baqara» súresiniń alǵashqy bes aıatyn, «Aıatúl kúrsi» aıatyn,  «Yqylas», «Fáláq»,  «Nas» súrelerin úsh retten,  jáne  t.b rýqıııa, ıaǵnı dem salýda paıdalanylatyn shıpa aıattaryn, sondaı-aq shıpa duǵalaryn oqyp, az ǵana túkirik aralastyryp súfileý kerek. Bul rásimdi «dem salý» dep ataıdy.  

Alla Taǵala Quranda: «Qurannan, múminderge, shıpa jáne rahmet túsiremiz...»[27], – degen. Sonymen qasıetti Qurandaǵy rýqıııa aıattary tómendegideı:

  1. «Fatıha» súresi;
  2. «Baqara» súresi, 1-5 aıattary;
  3. «Baqara» súresi, 163-165 aıattary;
  4. «Aıatýl-Kýrsi» («Baqara» súresi, 257-aıaty);
  5. «Baqara» súresi, 284-286-aıattary;
  6. «Álı Imran» súresi, 1-5 -aıattary;
  7. «Álı Imran» súresi, 18-aıaty;
  8. «Álı Imran» súresi, 26, 27-aıattary;
  9. «Araf» súresi, 54, 55, 56-aıattary;
  10. «Araf» súresi, 117, 118, 119-aıattary;
  11. «Iýnýs» súresi, 79, 80, 81, 82-aıattary;
  12. «Taha» súresi, 65, 66, 67, 68, 69-aıattary;
  13. «Mý’mınýn» súresi, 115, 116, 117, 118-aıattary;
  14. «Hashr» súresi, 21, 22, 23, 24-aıattary;
  15. «Saffat» súresi, 1-5-aıattary;
  16. «Rahman» súresi, 31, 32, 33, 34-aıattary;
  17. «Múlk» súresi, 3, 4-aıattary;
  18. «Qalam» súresi, 51, 52-aıattary;
  19. «Jyn» súresi, 3-aıat
  20. «Káfırýn» súresi;
  21. «Yqylas» súresi;
  22. «Fálaq» súresi;
  23. «Nas» súresi.

 


[1] «Baqara» súresi, 155-aıat.
[2] «Baqara» súresi, 214-aıat.
[3] «Isra» súresi, 82-aıat.
[4] Buharı, Mýslım.
[5] «Shuǵara» súresi, 80-aıat
[6] Mýslım.
[7] Buharı
[8] Ahmad, Mýslım.
[9] Buharı.
[10] Buharı
[11] Buharı, Mýslım.
[12] ımam Ahmad, Baıhaqı.
[13] ál-Batranı, ıbn Hıbban jetkizgen. Ál-Mýnzırı hadıstiń ısnady senimdi degen
[14] Mýslım.
[15] Ábý Dáýid.
[16] Buharı.
[17] Mýslım
[18] Mýslım
[19] Buharı.
[20] Mýslım.
[21] Tırmızı
[22] Mýslım
[23] Mýslım
[24] Mýslım
[25] Mýslım
[26] Buharı
[27] «Isra» súresi 82-aıat

Pіkіrler Kіrý