Mas kúıinde talaq berilse neke buzyla ma?

28 mamyr 2022 6595 0
Оqý rejımi

Assalaýmaǵaleıkým! Mas kúıinde berilgen talaq eseptele me?


Ответ

Ýaǵaleıkýmassalam! 

Hanafı mazhaby boıynsha mas kezindegi talaqtyń júzege asýy nemese aspaýy er kisiniń qabyldaǵan ishimdigine baılanysty. Eger adamdy mas qylǵan nárse adal sýsyn (qymyz, shubat sııaqty) sebepti bolsa  – neke buzylmaıdy. Ǵulamalar bir aýyzdan ondaı kezde talaqtyń júzege aspaıtynyń aıtady. Al mas qylǵan zat araq, sharap, esirtki sııaqty aram nárseler bolsa, onda basym kópshilik ǵulamlarymyzdiń aıtýy boıynsha neke buzylyp, talaq kúshine enedi[1]. Alaıda adam aram nárse qabyldap, basy aýyryp esinen adasyp ketip, esinen adasyp ketýi de aram nárse sebepti emes, bálkı qatty bas aýrýy saldaryn bolsa – talaq júzege aspaıdy[2].  Óıtkeni, onyń esinen adasýyna aram ishimdik tikeleı áser etpedi. Mine osy pikir mazhabymyzda negizgi súıenetin úkim bolyp tabylady.  

Hadıste:

ثلاث جدهن جد وهزلهن جد: النكاح والطلاق والرجعة.

«Úsh nárse shyn aıtylsa da, ázldep aıtylsa da júzege asa beredi: Nekelesý, ajyrasý jáne áıeldi qaıtyp nekege qaıtarý»[3]. Tipti ázildegen adamnyń talaǵy túsetini aıtylyp jatyr. Oǵan qosa, aram nárse ishken adamnyń eshqandaı úziri joq. Kúnásyna jaza retinde talaǵy júzege asady.

Áıgili ǵulamamyz Qadrı Pasha buny bylaı dep baıandaıdy:

«Óz erkimen, óz tańdaýmyn ári kúshtep májbúrlemesten jáne asa zárý jaǵdaıǵa túspesten aram nárse sebepti mas bolǵan kisiniń talaǵy júzege asady».[4]

Imam Abý Djaǵfar Tahaýı, Mýhammad Karhı syndy ǵulamalarymyz bul pikirge qarsy shyǵyp,  aram zat sebepti bolsa da mas kúıinde berilgen talaq júzege aspaıtynyn baıandaıdy. Sebebi, mas bolǵan admnyń aqyl ıesi durys emes. Al uıqydaǵy jáne jyndy adamnyń talaǵy júzege aspaıtyny – bir aýyzdan kelisilgen másele. Bul pikirdi áıgili Mýhammad Zeıd Ibıanı atty ǵulamamyz negizge aldy. Negizge alatyn dálelderi kelisi hadıs:

رُفِع القَلمُ عن ثلاثةٍ: عن النَّائمِ حتَّى يستيقظَ، وعن الصَّبي حتَّى يحتلِمَ، وعن المجنونِ حتَّى يَعقِلَ

«Úsh túrli kisige qalam júrmeıdi (ıaǵnı, kúná jazylmaıdy): oıanǵanǵa deıin uıqydaǵy adamǵa, aıyqqanǵa deıin esi aýysqan adamǵa jáne balıǵat jasyna jetpegen kishkene balaǵa»[5]

Qorytyndy: Aram shólmekti iship, talaq bergen kisiniń talaǵy kúshine enetini mazhabymyzda negizigi úkim. Keıbir ǵulamalarymyz buǵan qarsy shyqty. Sondyqtan da mundaı nárse oryn alsa, dereý quzyretti sharıǵat mamandaryna júginý qajet.

                                                                                   Darhanuly Tamırlan
Nur-Sultan qalasy boıynsha
pátýaǵa jaýapty maman

 


[1] Býrhanýd-dın Marǵınanı, Hıdaıa 490 bet, 3 tom.
[2] Mýhammad Qadrı Basha. Ál-ahkamý sharǵııa fı-Al-ahaýlý ash-shahsııa, Sharhý Mýhammad Zeıd Ibıanı 2 tom, 517 bet.
[3]Imam ıbn Maja keltirgen hadıs
[4] Mýhammad Qadrı Basha. Ál-ahkamý sharǵııa fı-Al-ahaýlý ash-shahsııa, 514 bet
[5] Imam Býharı keltirgen hadıs

Автор: Muslim.kz порталы

Pіkіrler Kіrý