Alla pendelerin ne úshin synaıdy?

17 qarasha 2021 6766 0
Оqý rejımi

– Men endi dinge bet buryp jatyrmyn biraq mazalaıtyn bir suraǵym bar edi. Alla eń qudiretti bárin kórgish, estigish. Biraq soǵan qaramastan bile otyryp pendelerin nege synaıdy?


Ответ

Bul suraqty birneshe turǵydan qarastyrsaq bolady.

Birinshiden, Alla Taǵalaǵa qatysty qashan, qaıda, qalaı, nege degen suraqtar qoıylmaıdy. Bálkim, mundaı saýaldar pendege ǵana qoıylady. Óıtkeni Allaǵa qatysty qashan degen suraq qoıylsa ýaqytqa, qaıda degen orynǵa, qalaı degen bir keıipke táýeldi etip qoıady. Alla bulardan pák. Al nege degen suraqtyń týyndysy Allany Táńir ekendigin moıyndamaǵany bolyp qalady. Alla qalaýshy, Onyń qalaǵany bolady, qalamaǵany bolmaıdy. Tirshilik ıelerin óltirý, tiriltý, baqytty ne baqytsyz etý, baı ne kedeı bolý Allanyń erkinde. Sen nege olaı istediń dep aıta almaımyz. Biraq Alla raqmetimen ózine moıynsunǵanǵa saýap, qarsy kelgenge ádildigimen azap beredi. Sondyqtan Jaratqan Ie Óz isteri týraly suralmaıdy, kerisinshe, biz, pendeler árbir isimiz jaıynda suralamyz. Alla Quranda bylaı dedi: «Ol istegenderinen suralmaıdy da, olar suralady»[1].

Ekinshiden, Alla tarapynan kelgen synaqtardy durys qabyldaý.

Alla jáne Onyń Elshisi (s.ǵ.s.) tarapynan kelgen úkimder men zańdardyń túp-tamyry buljymas aqıqattyń hıkmetine (danalyǵyna) qurylǵan. Paıǵambarlaryna (s.ǵ.s.) senip, ıman keltirýshi musylman ol hıkmetti bilse de, bilmese de durys qabyldaýǵa tıisti. Sebebi munyń bári aqıqatqa bastaý úshin Alla Taǵalanyń ózi jaqsy kórgen quldaryna joldaǵan bir synaǵy.

Úshinshiden, cynaq adamdardyń kúná-qatelikterine ótem túrinde jiberilýi múmkin. Synaýshy Alla. Synaqty berýshi de Alla. Sondaı-aq, Alla Taǵalanyń kórkem sıpatynyń biri – Keshirimdi. Keshirýshi de, Jaratýshy da Ózi. Allanyń meıirimdigi sonshalyq múminderge túrli synaqtar jiberý arqyly olardyń qatelikteri men kúnálaryn jýyp-shaıyp otyrady.

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Musylmanǵa qandaı da bir qaıǵy, qasiret, aýrý, qıynshylyq, zııan kelse, tipti kirgen tiken de Alla osymen onyń kúnálaryn keshiredi»[2].

Tórtinshiden, cynaqtar múminniń dárejesin kóterýge sep bolady. Baıyptaı qaraıtyn bolsaq adamǵa beriletin synaqtar da paıǵambarlarǵa berilgen synaqtar ispetti. Dárejesin kóterip, jaqsylyqtaryn kóbeıtýdeı ońdy jaqtary anyq kórinedi. Pende ózine berilgen synaq qıynshylyǵyna sabyrmen qarap, Jaratýshynyń synaǵy ekenin shyndap bilip, Allanyń elshilerinen jetken amaldarmen odan jaqsy ótse, onyń eki dúnıedegi dárejesi joǵarylamaq. Paıǵambarlardyń ómirindegi ister, mine, osy sózimizge dálel emes pe? Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) múbárak hadısinde bylaı deıdi: «Adamdardyń eń qatty synalatyndary – paıǵambarlar, keıin árkim dárejesine saı synaqqa alynady...Pende jer betinde kúnásiz júrmeıinshe, synaqqa alyna beredi»[3].

Ǵalymdar bylaı deıdi: «Paıǵambarlarǵa berilgen synaq – kúnálaryn keshirý nemese jazasyn berý emes, bálkim, saýaby eselenip, sabyrlyqtary júzege asý úshin».

Besinshiden, cynaqtar musylmandardy ekijúzdilerden aıyrý úshin jiberiledi. Alla Taǵala bylaı deıdi: «Adamdar: «Sendik» deýmen synalmaı qoıylatyndyqtaryn oılaı ma? Ras, olardan burynǵylardy da synaǵan edik. Sondaı-aq Alla, álbette, shynshyldardy da biledi, ótirikshilerdi de biledi»[4]. Árıne, Alla shynshyl múminderdi basqalarynan aıyrý úshin, kim sabyrly, kim sabyrsyz ekenin bildirý úshin synaıdy. Anyqtap aıtar bolsaq, ekijúzdiler Jaratýshynyń bergen aýyr synaqtaryna sabyrlyq etpeı, onyń qaıyry bolaryn umytyp «Sendik» degen sózinen tansa, al kámil musylmandar ondaıda ózin jaqsy kóretin Jaratýshysyna ıman keltirip, sabyrlyq tanytpaq.

Altynshy, múminniń keıbir kúnálarynyń jazasy bolýy múmkin. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Álbette, kisi kúnási sebepti rızyqtan qur qalady»[5], – degen.

Jetinshi, múminge sabyrly, shúkirli jandardyń saýabyna jetý úshin, basyna túsken qıynshylyq pen synaqqa sabyr etýi kerek. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Múminniń isteri ǵajap, onyń istegen isteriniń barlyǵy qaıyrly. Bul nárse tek múminge ǵana berilgen. Eger qýanyshqa bólense, shúkir etedi, ol oǵan jaqsy. Eger basyna qıynshylyq tússe sabyr etedi, ol da oǵan jaqsy»[6]. Bul hadısten ańǵarǵanymyz qýanyshqa, nyǵmetke bólengen momyn jaqsylyqqa ıe bolý úshin Rabbysyna shúkirlik etýi tıis. Óıtkeni Alla shúkir etýshilerdi jaqsy kóredi, ári olarǵa nyǵmetin arttyryp beredi. Alla Taǵala aıtty: «Eger shúkir etseńder, arttyra beremin»[7].

Sol sııaqty basyna qaıǵy túsken múmin sabyrlylardyń saýabyna jetý úshin synaqqa alynatynyn da ańǵaramyz. Alla Taǵala Quranda: «Keıde bir qorqynysh-úreı tóndirý, tarshylyq jasaý, mal-jandaryńa kemshilik keltirý, ónimderińdi azaıtý arqyly Biz senderdi synǵa alamyz. Osyndaı taýqymet kelgen shaqta «Biz Allanyń pendesimiz jáne onyń aldyna qaıtyp, baramyz» dep sabyr saqtaýshylardy (eı, Muhammed!) sen qýandyr. Allanyń raqymy men yqylasyna laıyqty jandar – solar, týra joldan aýmaıtyndar da solar»[8], – degen. Bul jaıly Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısinde de kelgen.  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Eger adam balasy qaıtys bolsa, Alla perishtelerine (bile tura) qulymnyń balasynyń janyn aldyńdar ma? – dep suraıdy. Olar: Iıa, – dep jaýap beredi. Qulym ne dep aıtty? – degende, perishteler: «Ol seni madaqtap, «Biz Allaǵa tánbiz ári Oǵan qaıtýshymyz» – dep aıtty. Sonda Alla Taǵala: «Qulyma jánnattan úı salyńdar da, ony «maqtaý» úıi dep atańdar dedi»[9].

Mine, bul – synaqtyń hıkmetteri. Jalǵan dúnıe bolǵan soń, synalmaıtyn pende joq. Mundaı jaǵdaıda biz ózimizge júktelgen nárselerdi oryndaýǵa tıispiz. Olar: 1. Bul istiń barlyǵy Alladan dep senip, ony tek Allanyń ózine tapsyrý.  2. Allanyń ámirine qarsy shyqpaı, ashýǵa berilmeı, zamandy sókpeı, sharıǵat aıasynda bolý. 3. Synaqqa tótep berý úshin paıdaly sebepterdi ustaný (mys: dertine em izdeý). 4. Alladan keshirim surap, istegen isterine táýbe etý. Allanyń Elshisi (s.ǵ.s): «Alla kimge jaqsylyq qalasa, ony synaıdy», – degen. Alla barshamyzdy sabyrly, shúkirli pendelerinen etsin! Synaǵynyń qaıyry men jeńildikterin bergeı!

 


[1] «Ánbııa» súresi, 23-aıat.
[2] Músilim rıýaıaty.
[3] Buharı rıýaıaty.
[4] «Ánkabýt» súresi, 2-3 aıatttar.
[5] Ahmad, Násáıı, Ibn Májá, Ibn Hıbban, Hákim.
[6] Músilim rıýaıaty.
[7] «Ibrahım súresi, 7-aıat.
[8] «Baqara» súresi, 155-157 aıattar.
[9] Termezı, hasan hadıs.

Автор: Fatua.kz – ҚМДБ Шариғат және Пәтуа бөлімі

Pіkіrler Kіrý