Musylman emes adamǵa keshirim surap, duǵa etýge bolady ma?

26 qazan 2021 7001 0
Оqý rejımi

Musylman emes adamǵa keshirim surap, duǵa etýge bolady ma? 


Ответ

Sharıǵatymyzda dúnıeden ótken musylman adam úshin duǵa jasap, Jaratqannan raqym tileý – saýapty amaldardyń biri. Al musylman emes adam úshin janaza namazyn oqýǵa, keshirim surap, jarylqaý tileýge, duǵa jasaýǵa bolmaıtyny jaıynda sharıǵatymyzda dálelder kelgen.  

Alla Taǵala musylmandarǵa dúnıede ıman keltirmeı, anyq kúpirlikpen ólgen adamǵa jarylqaý tileýge tyıym salǵan. Qasıetti Qurannyń «Táýbe» súresi, 113-aıattynda: «Paıǵambarǵa jáne múminderge tozaqtyq ekendigi ózderine bilingennen keıin eger jaqyndary bolsa da múshrikter úshin jarylqaý tileýlerine bolmaıdy», – delingen.  

Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kókesi Ábý Tálipke «Eń bolmasa bir ret «Lə ılahə ıllallah» dep aıt, men saǵan qııamet kúni shapaǵat eteıin», – degen kezinde, Ábý Tálip babalarynyń dininde qalatynyn bildirip, kálımany aıtýdan bas tartty. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Alla meni tyımaıynsha sen úshin keshirim suraýdy toqtatpaımyn»,[1] – dedi. Osyǵan oraı Alla Taǵala joǵaryda kelgen «Táýbe» súresiniń 113-aıatyn túsirdi.  

Imam án-Naýaýı (r.h.) «ál-Majmýǵ» kitabynda: «Dúnıeden musylman bolyp ótpegen adamǵa janaza namazyn oqyp, jarylqaý tileý, onyń artynan duǵa etý Quran aıatymen jáne ǵulamalardyń bir aýyzdy kelisimimen haram»,[2] – degen. Tórt mazhab ǵalymdary: «Dúnıeden ótken musylman emes adamǵa artynan jarylqaý tileý – haram»,[3] – dep úkim shyǵarǵan.  

Al tiri kezinde musylman emes adamǵa «Alla týra jolǵa salsyn» dep duǵa etýdiń esh qatesi joq. Imam ál-Álýsı «Rýh ál-Maǵanı» tápsirinde: «musylman emes adamnyń óliminiń sońy qalaı aıaqtalatyny belgisiz bolǵandyqtan Alladan týra jol, ıman surap, duǵa etý aqyl jaǵynan da, naqyl jaǵynan da ruqsat»[4], – delingen. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Allam, qaýymymdy keshir, olar bilmestikten istep jatyr»[5], – degen. Imam ál-Aını (r.h.) «Ýmdatý ál-Qarı» kitabynda: «Olardy keshir degen sóziniń maǵynasy olardy Islamǵa basta, degeni. Sebebi keshirim tileý Islamǵa kirýmen bolady. Óıtkeni kúpirliktiń kúnási keshirilmeıdi»,[6] – dep túsindirme bergen.  

Al musylman emes adam aýyryp qalsa, baryp jaǵdaıyn bilýge, sondaı-aq dúnıeden ótse týystaryna «sabyrlyq bersin» degen sekildi jyly sózdermen kóńil aıtýǵa bolady.  

ÚKIM:

1.  Musylman emes adamǵa ımanǵa kelýin úmit etip, Alladan týra jol surap, duǵa etýge bolady.  

2.  Musylman bolmaı dúnıeden ótken adam úshin keshirim surap, jarylqaý tileýge ruqsat etilmeıdi.  

3.  Musylman emes adam aýyryp qalsa, kóńilin suraýǵa, dúnıeden ótse, týystaryna kóńil aıtýǵa bolady.  

 


[1] Buharı, Mýslım.
[2] «Ál-Majmýǵ», 5-tom, 120-bet.
[3] «Ál-Muhıt ál-Býrhanı», «ál-Baıan», «Sharh ál-Mýntaha».
[4] «Rýh ál-Maǵanı», 8-tom, 418-bet.
[5] «Sahıh ál-Buharı», 4-tom, 175-bet.
[6] «Ýmdatý ál-Qarı», 10-tom, 151-bet.
 

Автор: Fatua.kz – ҚМДБ Шариғат және Пәтуа бөлімі

Pіkіrler Kіrý