Alǵash ret oraza ustaıtyndarǵa qandaı keńes beresiz?

12 sáýіr 2021 1508 0
Оqý rejımi

Sálemetsiz be! Oraza ustaǵym kelip júr. Nıetim bar. Oraza ustar aldynda qandaı keńes bere alasyzdar? Malıka


Ответ

Ýaǵaleıkýmássálám ýá rahmatýllahı ýá bárakátýh!

Alla jazsa kópten kútken qasıetti Ramazan aıy da kelip qaldy. Qudaıǵa shúkir, Allanyń buıryǵyna bas ıip, oraza ustaýǵa nıet qylǵandardyń sany jyldan-jylǵa artýda. Sondyqtan da, suraǵyńyzǵa oraı birshama keńesterimizdi bere ketelik:

1. Myqty nıet. Ramazan orazasy keıbir qandastarymyzdyń aıtatynydaı, úsh kún basynda, úsh kún ortasynda jáne úsh kún sońynda emes. Oraza – otyz kún (keıde aıdyń erte týýyna baılanysty 29 kún bolýy múmkin). Sondyqtan da, eń aldymen otyz kún orazany Alla rızalyǵy úshin, úzbeı ustaýǵa ishteı nıetińizdi bekemdep, nyqtap alyńyz. «Amaldar nıetke baılanysty», – deıdi Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.).

2. Kerekti málimet. Ekinshiden, orazanyń negizigi shart-talaptarymen qosa, orazany buzatyn jáne buzbaıtyn jaǵdaılardy bilip alǵanyńyz durys. Qazirgi tańda Allaǵa shúkir, ana tilimizde jaryq kórgen málimetter barshylyq. Odan qala berdi, saıttarǵa tikeleı suraq joldap, bilmeı turǵan nárseńizdiń jaýabyn alý múmkindigi qarastyrylǵan. Kerekti málimetterge ıe kisiniń orazasy ýaıymsyz ári jeńil ótedi. Ýaıymsyz deýimniń sebebi, áldebir jasaǵan áreket orazany buzdy ma, joq pa dep, naqty bilmegendikten orynsyz ýaıymǵa berilip jatatyndar bar. Al, jeńil deýimniń máni: ádette orazany buzbaıtyn, orazaǵa zııany joq nárselerden shamadan tys saqtanyp, yńǵaısyz jaǵdaılarǵa tap bolýy múmkin. Mysaly, aýyzdaǵy silekeı men túkirik orazany buzady dep júrgen adam, kúni boıy túkirýmen bolady.

3. Sáresige turý. Laj bolsa, sáresini jibermeńiz. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Sáreside bereke bar»,[1] – degen. Sáreside tábetińiz tartpaı tursa, tym bolmaǵanda sý ishken jaqsy. Osylaısha, ózińizdiń deneńizdi qajetti suıyqtyqpen qamtamasyz etken bolasyz. Onyń ústine, sáresi adamǵa rýhanı demeý.  

4. As máziri. As mázirine kópshiligimiz mán bermeıtinimiz ras. Kúni boıy ash júrgen adamnyń as mázirine mán berýi de qıyn shyǵar. Degenmen, bile júrgenimiz artyq etpeıdi. Medıtsına mamandarynyń aıtýynsha, maıly ári maıǵa qýyrylǵan taǵamdy jáne quramynda qanty kóp dámdi azaıtý kerek. Sondaı-aq, sáreside artyq tamaq jeýden, shamadan tys sýsyn ishýden saqtaný kerek eken. Olaı etpegen jaǵdaıda, aǵzadaǵy mıneraldy tuzdar tez shyǵyp, deneniń jyldam álsireýine alyp keletinge uqsaıdy.  

5. Aýyz ashar sáti kelgende birden asqa otyrmaǵan jaqsy. Aldymen qol qýsyryp tilegińizdi tilep, sýmen nemese qurmamen aýyz ashyp, odan soń namazǵa turyńyz. Namaz oqyp bolam degenińizshe, asqazanyńyzǵa nár baryp, ári qaraı tamaq qabyldaýǵa daıyn bolady. Jáne aýyz ashqannan, uıyqtaǵanǵa deıingi aralyqta kóbirek sý ishken jaqsy.  

6. Kúnáli isterden uzaq júrý. Aýyz bekitken kisi túrli kúnáli isterden ózin tyıýy tıis. Ǵaıbat, ósek-aıan, urys-keris t.b. ábes ádetterden arylý shart.

7. Orazany buzatyn jaǵdaılardan ne aýzy berik kezde mákrýh sanalǵan áreketterden boıdy aýlaq ustaý lázim.

8. Ramazan aıyn tıimdi paıdalanǵan jón. Namaz oqymaı júrgender bolsa, eń birinshi namaz oqyp bastaǵandary durys. Odan qala berdi, bos ýaqyttarymyzda Quran oqyp úırenýge, jańa súre-aıattar jattaýǵa, dinı bir ádebıet (mysaly, paıǵambarymyzdyń ómir baıany jaıynda) oqyp shyǵýǵa tyrysqanymyz abzal.

Alla Taǵala barshamyzdyń ustaǵan orazalarymyzdy kem-ketigimen qabyl etip, o dúnıede «Raıan» esiginen kirýdi jazsyn. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı dep aıtqan:

«Shynynda peıishtiń «Raıan» degen esigi bar. Qııamet kúni odan oraza ustaýshylar ǵana kiredi. Ózgeler ol esikten kirmeıdi. Sol kúni (perishteler): «Oraza ustaýshylar qaıda?» dep suraıdy. Oraza ustaýshylar turyp, esikten kirgennen keıin esik jabylyp, odan basqa eshkim kirmeıdi»[2].

 


[1] Sahıh Buharı, №1923 hadıs.
[2] Sahıh Buharı - №1763; Sahıh Múslim - №1947.

Pіkіrler Kіrý