Sharıǵat boıynsha kimdermen nekelesýge bolmaıdy?

31 naýryz 2021 7905 0
Оqý rejımi

Assalaýmaǵaleıkým! Sharıǵat boıynsha kimdermen nekelesýge bolmaıtynyn aıtyp berseńizder eken! 


Ответ

Ýa aleıkým assalam! Dinimizde er kisige úılenýge bolmaıtyn áıelder qaýymyn eki topqa bólip qarastyrady:

1. Ómir boıy bir-birimen úılenýge bolmaıtyndar:

  • Jaqyn týǵan-týystary. Olar: analary men ájeleri; birge týǵan ápke-qaryndastary jáne  olardyń qyzdary men nemereleri; Sonymen qatar, ákesi ne sheshesi bólek ápke-qaryndastary jáne olardyń qyzdary men nemereleri de úılenýge bolmaıtyn kisiler qatarynda; birge týǵan nemese ákesi bir, sheshesi bólek, ne sheshesi bir ákesi bólek aǵa-inileriniń de qyzdarymen jáne nemerelerimen nekelese almaıdy[1]. Sondaı-aq, áke jaǵynan aǵaıyn ápke-qaryndastarymen jáne naǵashy ápke-qaryndastarymen[2] de úılenýge bolmaıdy. 
     
  • Sút baýyrlary: Áıeldiń  týǵan balasy týysqandarynan kimge úılene almasa, sol sekildi sút emgen bala da olarmen nekelese almaıdy[3]. Aıta ketetin mańyzdy nárse, «sút baýyrlyqqa» baılanysty úkimder tek sol emshek emgen balaǵa ǵana qatysty. Onyń (álgi sút anadan embegen) aǵa-inilerine jáne ápke-qaryndastaryna qatysy joq[4].
  • Qudandaly týystar[مُصَاهَرَة)  [5): Qaıyn analary men ájeleri; ógeı qyzdary men olardyń qyzdary jáne nemereleri; ógeı uldarynyń qyzdary men nemereleri[6]; óz uldarynyń áıelderi men nemereleriniń áıelderi (kelinderi);  ógeı analary[7].

2. Ýaqytsha úılenýge bolmaıtyndar: Bul kategorııadaǵy kisilermen nekelespeý – ýaqytsha kedergilerge súıenedi. Kedergiler joıylysymen, nekelesý quqy týyndaıdy. Olar:

  • Ózgeniń nekesindegi áıelder. Bir áıel erimen ajyraspaıynsha nemese odan jesir qalmaıynsha, ózge erkekpen nekelese almaıdy[8].
  • Iddát merzimindegi áıelder. Kúıeýinen jesir qalǵan áıel[9] nemese ajyrasqan áıel[10] ózge erge turmysqa shyqpaı turyp, belgili bir merzim kútedi. Buny sharıǵatta «ıddát merzimi» deıdi[11]. Atalmysh merzimi bitpeı, turmysqa shyǵýyna tyıym salynady.
  • Apaly-sińlili ekeýin bir nekede ustaý. Aǵaıyndas apaly-sińlilerdi birge bir nekede ustaý – haram[12]. Aǵaıyndas apaly-sińliler dep mynalardy ataýǵa bolady: birge týǵan ápke-sińlileri; áke jaqtan ápke-sińlileri; naǵashy ápke-sińlileri;  aǵa-ápkeleriniń qyzdary [13].     
  • Tórt áıeli bar kisi – besinshi áıeldi ala almaıdy. Ony alý úshin, nekesindegi bireýin talaq etýi shart. Sebebi, sharıǵatta eń kóbi  - tórt áıel ǵana alýǵa ruqsat berilgen.
  • Úsh talaqpen ajyrasqan áıel[14].
  • Ózge dindegi qyz[15]. Bir musylman jigittiń ózine jar etkisi kelgen qyzy – musylman nemese hrıstıan ne ıahýdı dinindegi  qyz bolýy tıis[16]. Bulardan ózge dindegilerdi alýyna ruqsat joq.   

Al, musylman qyz tek musylman jigitke turmysqa shyǵa alady. Ózge dindegilerge kúıeýge shyǵýyna tyıym salynady[17]. Óıtkeni, áıel óz erine táýeldi. Musylman emes eri, áıeldiń álsizdigin paıdalanyp, onyń nanym-senimine keri áserin tıgizip, namaz, oraza sııaqty dinı amaldaryn oryndaýǵa kedergi jasaıdy. Onyń ústine dúnıege kelgen urpaqtary ózge dindegi ákesiniń dinine ótetini málim. Bul – Islamnyń musylman urpaǵyn kóbeıtý túsinigine teris. Óıtkeni ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.c):«Úılenińder jáne kóbeıińder! Qııamet kúni úmmetimniń kóptigimen maqtanamyn», – degen.

Qoryta kele aıtarymyz, «El bolamyn deseń, besigińdi túze» demekshi, órkenıetti qoǵamdy quraıtyn basty faktor - baıandy otbasy. Onyń baıandylyǵy men beriktigi keıbir máselelerge mán berýdiń arqasynda týyndaıdy. Sonyń bastapqy qadamy – pák neke, taza urpaq alyp kelý. Oǵan qol jetkizý úshin Uly jaratýshy Iemizdiń pendelerine mindettegen úkimderine asa mán berýimiz kerek.

 

 

[1]Táshılýl Qýdýrı – 2/7 bet.
[2]Nısa – №23 aıat.
[3]Nısa – №23 aıat; Sahıh Býharı
[4]Prof.Doktor Ý.Zýhaılı, ál-Ýájız – 3/65 bet.
[5]Qyz alysyp, qyz berisken, súıek shatysy bar (adamdar). Q.Á.S.;  qudalyq arqyly dos, joldas bolǵan adamdar. (مُصَاهَرَةٌ - vstýplenıe v rodstvennye otnoshenııa pýtem braka)
[6]Fataýa ál-Hındııa – 1/302 bet: Biraq anasymen qatynasqa túspegen bolsa nemese onymen ońasha qalmaǵan   bolsa ol basqa;
[7]Nısa súresi – №23-aıat.
[8]Nısa súresi – №24-aıat.
[9]Baqara – №235 aıat.
[10]Baqara – №228 aıat.
[11]Myna siltemege kirińiz: http://muslim.kz/kk/question/434-iddat-mezgili-bitpei-qiylgan-neke-ne-bolmaq.html
[12]Nısa súresi – №23 aıat.
[13]Fathýl barı – №4819 hadıs.; Hıdaıa – 3/13 bet.; Osyndaı nekeniń úkimi: bir nekedegi apaly-sińlili ekeýiniń qaısysyn  ekinshi kezekte nekelegen bolsa, sonyń nekesi buzylady da, birinshi kezekte qıylǵan nekesi sol kúıinde qalady. Retin bilmegen jaǵdaıda eki neke de buzylady. (Prof.Doktor Ý.Zýhaılı, ál-Ýájız – 3/73)
[14]Baqara – №230 aıat.
[15]Baqara – №221 aıat.
[16]Maıda – №5 aıat.
[17]Múmtahına – №60 aıat.+

 

Tegter: neke haram
Pіkіrler Kіrý