JÁKEN OMAROV: SYN SAǴATTARDA JÚREGIMDI «QAZAQIIa» JARYP ShYQTY...

23 qarasha 2023 907 0
Оqý rejımi

Qazaq óneriniń qaıratkeri, aıtysker aqyn, termeshi, sazger, qazaqsha Máýlit jyrynyń avtory Jáken Omarovtan alǵan suhbatymyzdy nazarlaryńyzǵa usynamyz.

Bul jolmen júrýge jeńilge júgirmeıtin jiger kerek

– Jáken aǵa, adamnyń aqyl-oı pa­ra­saty qanshalyqty dárejede bolsa, óneri de sol bıikten kórinedi degen kózqaras bar. Osyǵan alyp-qosaryńyz bar ma?

– Adamdyqtyń ózi sol aqyly men je­tesiniń jetken jerine deıingi dáre­je­de bolsa kerek. Al shyn ónerge kel­sek, ol endi ekiniń birine berile qoı­mas. Biz­den ónerdiń óresin surap otyr­­­sańyz, osy jasqa deıingi ómir táji­rı­bemde «Shyǵystyń Arıstoteli» atan­ǵan Ábý Nasyr ál-Farabıdiń jikteýine teń baǵa tap­padym. «Ónerdiń aınala­syn­da júr­gender bar. Biri – taza tabı­ǵı daryn­dy­lar, olardy Rabbymyz so­laı jaratady. Ekinshi toby oqyp-sho­qyp, izdenip, tal­pynyp, úırenip, eńbek qylyp, tyr­my­syp sheber ata­na­dy. Al endi úshinshi top bar, olar – sol alǵashqy eki topqa elik­teıtinder» deı­di danyshpan. Buǵan bas­qa neni alyp-qosaıyn...

– Ulttyq ónerimizdi ulyqtap, asyl di­­nimizdi jyr-termemen nasıhattap júr­­gen tanymal tulǵanyń birisiz. Úlken óner­­di ustaı biletin irilik, erekshe minez ke­­rek dep jatady. Osyǵan qatysty ne aı­­ta­syz?

– Ulttyq óner – jyr-termeni «úl­ken óner» dep baǵalaıtyndar qazir saıaq. Jasyratyny joq, dástúrli án men jyr-termeni jalǵastyryp júr­gen, onyń aımaqtyq erekshelikterin sary maı­daı saqtap aıtatyn nasıhat­shy­­lar­dyń da qatary sıredi. Jyr men ter­mege su­ranys joq degen – jáı áń­gi­me. Aıtý­shy az, bul joldy «ust­aý­shy» kem. Al ál­gi aıtqan «elikteıtin­der­ge» senim joq, olar «toıda toıyp se­­­kirip» ketýi múm­kin, búgingi trend boıynsha, aıt­qa­ny «ótpeı» qalsa, áleý­mettik jelide «hıt bolmaı, atpaı, jar­maı» qalsa, jar­ty jolda «áı, paı­dasyz artyq dor­ba» dep tastap ta ketýi múm­kin.

«Irilik» dep iri áńgime aıtyp otyr­syz, kıeli ónerdegi ór minez degenińiz – qan­men keletin qasıet. Odan qalsa «kór­gendiden» kórip, jaqsyǵa erip, ómir­diń ózinen úırenetin jaýapty júk. Jolyń bol­sa, ózi ýáli, sózi dýalyǵa ke­zigip, ba­tasyn alasyń. Áıtpese jón kór­se­ter ustazǵa jolyǵyp, ol óz duǵa­sy­nan qaldyrmasa – baǵyńnyń janǵa­ny da. Bul jolmen júrýge kerek erekshe mi­nez – jeńilge júgirmeıtin jiger, ar­zan­­ǵa satylmaıtyn tabandylyq, ońaı­­dy izdemeıtin eren eńbek, qalǵa­nyn bir Alla ózi retteıdi.
 

Ash adamǵa qazannyń qaqpaǵyn asha salǵandaı boldyq...

– Bir kezderi «Zikirýlla» ánińiz mu­syl­­man jamaǵatynyń ánuranyna aı­nal­­dy. Qazirgi «Qazaqııańyz» estigen jan­­nyń júregine jetýde. Tutynýshynyń ta­myryn tap basyp, ıaǵnı halyq rýhty ánge shólir­ki­gen sátte osyndaı qundy týyndyny ómir­ge ákelýdiń ózi uly óner dep bilemiz... Bul jaıly ne deısiz?

– Óner – halyqtiki. Shyn ónerli ár­­kez halyqpen hám qoǵammen birge. Qýan­sa – shattanady, muńaısa – qaı­ǵy­ra­dy. Nebir qıly zamandarda, el basy­na kún týǵanda, batyrlar qarýyn qam­dap, temirshi kórigin qyzdyrǵan, al aqyn­dar erliktiń týyn óleń-jyrmen tik­­tep bergen. Hosh, bul kúnderi jaý azaıyp, basqynshy basylyp tur ma? Qaı­­sybir jyldary qazaqtyń «jer» má­­selesi el ishinde úlken tolqý týdyr­ǵan­­da «Qazaqııa» júregimdi jaryp shyq­­qan-tyn. Saıasatker emespiz – maı­danda shaı­qasatyn, depýtat emes­piz – minberde sózin ótkizetin, qolym­nan keleri óleń, jyr bolǵan soń, Alla­dan alaqan jaıyp suraǵan duǵam­dy, tilegimdi osy rýhanı týyn­dymen jetkizgim keldi. Baıtaq jer, bataly urpaq, kók baıraqty, el­tań­bamyzdy osy óleńmen ashyqtaǵym kel­gen-daǵy... Alla «Qazaqııama» jar bol­syn aıt­tym. Shyǵarma tamyrdy dóp ba­syp, sátinde týsa, onda bizdiń de ýa­qyt­­­pen birge qozǵalyp, birge júrge­ni­miz shyǵar...

«Zikirýlla» 2000 jyly elde alǵash ret oryndaldy. Sol kezde-aq topyra­ǵyń torqa bolǵyr ádebıetshi ǵalym, aka­de­mık Tursynbek Kákishev aǵamyz rı­za bolyp: «Zikirýlla» qazaq musyl­man­­­darynyń ánurany bolýǵa ábden laıyq» dep teleEfırden aıtyp edi, odan keıin bul sózdi sizden estip otyr­myn, baǵańyz úshin raqmet. Bul shy­ǵar­ma 1996 jyly shetelde shyqqan, taza namystan týǵan dúnıem jáne óz ýa­qyt-sátinde týdy dep oılaımyn. Ózińiz bilesiz, Keńes kezinde din usta­ǵan ne tulǵalar jelkeden aty­lyp, ja­qynnan satyldy. Dindi tyǵy­lyp tuty­nyp júrgende Qudaı jarylqap ege­mendik aldyq, odan birden aralas-qura­las Islam álemine shekarany ashyp jiberdik emes pe... Jappaı sińirý, ash­taı toıyný, tipti «baqylaýdan shy­ǵyp ket­ti» ǵoı deımin sol tusta... Onyń my­saly «ash-jalańash adamǵa qa­zannyń qaq­paǵyn asha salýmen» bir­deı boldy ǵoı. Onyń saldary ne boldy, mine búgin másele bolyp ýshyǵyp, qoǵa­my­myzdyń bitpes daý, jazylmas dertine aı­nalyp álekpiz.

Biz de azdy-kópti dinı saýatty shet­el­de aldyq. Biraq óz basym joǵary oqý or­nyn bitirip, eseıip bardym. Eski kóz­den jurymdap jetken dinimizdiń túbi te­reń irgetasyna tabanymdy tirep bar­dym, taram-taram, aǵym-aǵymǵa bóli­n­gen jamaǵat bitkenniń arasynan tek ke­re­gimdi alyp, sýdyń beti, jardyń she­­­­timen abaılap júrip aman qaıttym desem, anyǵy – sol. Shetel asyp júrip alǵan bilim, jetken jetistigimdi «Zikirýlla» ar­qyly jetkizýge tyrystym. Qazaqtyń dástúrli dini degenimiz – tuǵyrly aıat-ha­dıstiń ózi, Paıǵambardyń (oǵan Alla­nyń salaýaty men sálemi bolsyn) túzý joly, ata-ananyń tárbıesi, tarıhymyz ben jurtymyz, baı mádenıetimiz ben ǵur­pymyz, júrektiń tazalyǵy men nıet­­tiń túzýligi. Demek túzý jolda eke­ni­­mizge pikir, zikir, shúkir etýimiz kerek. Son­dyqtan bolar dindegi aǵym-arnasy bó­lek az ǵana top bolmasa, qalyń qazaq jur­ty bul «Bir Allaǵa madaq – ıláhı jy­rymdy» mahabbatpen qabyl alǵan jaıy bar. «Zikirýlla», «Nurýlla», «Hık­­metýlla», «Qaǵbatýlla» tsıkldy Al­la­ǵa madaq ıláhı-jyrlarym – jal­paq eldiń óz nesibesi, óz ustanymy, ǵa­syr­lardan jetken ǵurpy, sáýleli sa­na­sy, rýhynyń azyǵy, janynyń qalaýy, biz ony óleńmen jetkizýshi tek sebepker shyǵarmyz.
 

Jerde jatqan dúnıe joq

– Rasynda kez-kelgen týyndynyń áni men sózin jazatyn ári ony qońyr daýys­pen, ulttyq naqyshpen kelistire oryn­daı­tyn ózińizdeı óner ıesi neken-saıaq. Áýeli án jazasyz ba, álde óleńdi órip ala­syz ba? Osy jaıly tolyǵyraq aıtyp ket­seńiz.

– Árqalaı, biriniń maqamy týsa b­i­rin­shi, keıde sózi birinshi keledi. Ta­qy­ryp ishki daıyndyǵyma qaraı. Kóp iz­de­nip, ásirese ıláhı án shyǵarǵanda ǵa­lymdardyń pátýasyna salyp, qy­ryp-jonyp, ár týyndyma úlken jaýap­ker­shilikpen qaraımyn. Jas kezde shy­ǵarǵan biraz ánderim baqylaýsyz tara­lyp ketti, qazir shyǵarmalarym daıyn bolǵanda birinshi ózim oryndap úlgi jasap beremin. «Men aıtsam bola ma?» degender qatań qadaǵalaýymyzda, jer­de jatqan dúnıe joq, egesizdeı en­shi­leıtin. Onyń ústine qazir áleýmettik je­li degen jaqsy boldy, kimniń ne aı­typ, qalaı aıtyp júrgenin qarap oty­rasyń. Aıtpaqshy, ózimniń de jeke ar­nam, paraqshalarym tolyq rásim­del­gen, bárin kásibı mamandar rettep oty­ra­dy.

– Siz jyl saıyn Máýlit keshinde Paı­­ǵam­barymyz Muhammedtiń (oǵan Alla­nyń salaýaty men sálemi bolsyn) óne­geli ómir tarıhyna arnalǵan Máýlit jy­ryn kezeń-kezeńimen qazaqsha jyrlap kelesiz. Buryn rýhanı keshterde Paıǵam­bar ómiri arabsha oryndalatyn. Halyq qa­zaqsha Máýlit jyryn qalaı qabyldap jatyr? Jalpy Máýlit jyryn tolyq oryn­dap, qorytyndylaýdy qashanǵa jos­parlap otyrsyz?

– Osy eldiń qarapaıym bir musyl­ma­ny retinde Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń salaly, syndarly izgi is-sharalaryna joǵary baǵa berý­shiniń birimin. Ózim alǵash ıláhı jyr aıtqan, 2000 jyly bastalǵan shaǵyn Qu­ran jarysy minekı keshe bárimiz rı­­za bolyp tamashalaǵan álemdik deń­geı­­degi halyqaralyq Quran jarysy dá­­re­jesine jetti. Otyzǵa jýyq elden kel­­gen qarı-hafızdar 2 mıllıard mu­syl­manǵa Qazaqstannyń atyn jaıdy degen sóz ǵoı, Qudaıǵa shúkir! Múftııat úlken is atqardy. Sol sııaqty birinshi Máý­lit keshi de qazirgideı barlyq aı­maq­ta emes, tek bir Almatyda ǵana óte­tin, basynan bastap «basy-qasyn­da­myz», jyl saıyn ıláhı jyrlarymdy aı­typ júrdim. Oı, jalǵan dúnıe-aı, ja­ryqtyqtar Ábsattar qajy Derbisáli men Abdýlla Joldas kókem esime túsip ketti ǵoı osy arada, ımany salamat bol­syn. Jylda qarılar sııardy (Paı­ǵam­bar ómirbaıany) arab tilinde aıtyp júr­di. Sodan 2018 jyly Máýlitti qa­zaq­­sha aıtý ıdeıasy boıynsha «QMDB usy­ny­sy ári tańdaýy siz boldyńyz» dep sol kezdegi Almaty qalasy meshitiniń ım­a­my, qasynda murattap qarılar bar, ma­rqum Baýyrjan Álı bastaǵan ǵalym­dar bar, arnaıy at basyn tirep, shańy­ra­ǵyma kelip, jón-jobasyn túsindirip, aq­parattyq jáne ǵylymı baǵytta qol­daý bolatynyn bildirip, qolqasyn sala keldi. Usynysty úlken jaýapker­shi­lik­pen qabyl aldym. Dastarqan basynda 1993 jyly aýyldaǵy áýlıe Qantaı ıshan­nyń tuqymy Datqa ıshanǵa eski sha­ǵataı tilinde Shádi tóreniń «Sııar Sha­rıfin» oqytyp otyryp, kırıll ár­pine ózimniń túsirip jazyp alǵan qa­lyń dápterimdi kórsettim, ǵalymdar da, ózim de bir tolqydyq.

Mine, Allanyń qalaýymen alǵashqy bas­tamasy 1993 jyly bastalǵan Paı­ǵam­barymyzdyń (oǵan Allanyń salaýa­ty men sálemi bolsyn) sııaryna degen shek­siz mahabbat iri is-sharaǵa ulasyp, bıyl 6 jyl úlken saraı sahnasynda, ha­lyq aldynda qazaqtyń óz tilimen, ult­tyq aspaby – qara dombyra hám syr­ly syrnaıymen jańa «Qazaqsha Máý­lit jyry» bolyp bólim-bólimimen júıe­li aıtylyp kele jatyr.

«Allanyń bulbuly kóp daraqtaǵy.

Adamnyń kádesine jaratqaly.

Ýahıdı, ıbn Ysqaq, ıbn Hısham,

Alǵashqy sııarshylar arabtaǵy.

Iasaýı, Baqyrǵanı, Júnis Ámre,

Rasýldy óz tilinde madaqtady.

Maıly aqyn, Máshhúr Júsip, Shádi tóre,

Ǵulama shaıyrlar ed, sanattaǵy.

Solardyń jolymenen «názıralap»,

Otyrmyz Máýlit aıtyp taratqaly» dep bastalady jyrdyń sóz basy.

Osylaısha kásibı, ádebı úlgi «na­zı­ra» dástúrimen, ıaǵnı ózime deıin jazyl­ǵan barlyq sııarshylardyń óleń-jyr­la­ryn oqyp, taldap, zerttep, iriktep, «yqtılabyn» kúmándi, daýly jerlerin zertteýshilermen naqtylap, zamanǵa saı maqamǵa salyp, sahnalyq formatyn taýyp, ádebı aınalymǵa zamanaýı úl­gi­degi «Qazaqsha Máýlit jyryn» qostyq. «El qalaı qabyldap jatyr?» degen su­raq qoıyp otyrsyz, saraı toly halyq al­ǵash shyqqanda sál tosyrqaǵandaı kó­rindi maǵan, onyń ústine Abaı aıtqan «elbuzar dúmshe moldalardyń» «mýzyka ha­ram, dombyra haram» degen taratpa sózi eldi ekiu­daılatyp qoıǵany taǵy bar emes pe... Ol topqa arnap:

«Máýlitti dep júrgen bar keregi ne?

Paıymy jetpeı saýap kólemine.

Úlgi alyp, Haq Rasýldan, Quranda da

Artyq kór ata-anańnan demedi me.

Máýlitti oqyp, tyńdaý násip bolar,

Ishinde úmmetterdiń zeregine...» dep jyr­­men jaýap aıttyq. Sózden jańyl­maý­­ǵa, oıdan aınymaýǵa tyrystyq. Qa­lyń eldiń kózi qyraǵy, qulaǵy saq emes pe?! Óziniń qanyna sińgen jyr áýeni, óleń dástúrimen aıtylǵan asyl dinniń aı­shyǵyn anyq tanyǵanda buryn Aqyt qa­jy, Sádýaqas Ǵylmanı jazǵan Máýlit jy­rynyń dástúrli jalǵasyna qaýy­sh­qan­­daı qabyldady.

Bıyl altynshy jyl buryn tek kitap­tan oqyǵan sııar endi sahnalyq nusqada óleń-jyrmen jetkize aıtylǵanda kóbi rı­za bolyp, kózine jas alyp, Paı­ǵam­ba­ry­myzǵa (oǵan Allanyń salaýaty men sá­lemi bolsyn) degen mahabbaty men súıis­penshiligin kórsetip, arasynda sa­laýa­tyn aıtyp, ornynan turyp, «márhá­ba­lap» qurmet kórsetip, jyldan jylǵa ká­dimgideı yqylasy artýda. Jyldyń al­ty-jeti aıyn osy eldiń qurmeti úshin, ha­lyqtyń qyzmeti úshin úlken daıyn­dyq­qa, dál aqparly zertteýge, álemdik úl­ken ǵalymdardyń ár tilde aıtqan sııar dáıek­terin saralap, salystyryp, taldap ba­ryp óleńge túsirip jatqanyma QMDB ǵalymdary kýá.

Qazaq, orys, ózbek, túrikmen, kavkaz el­­­­­derindegi ǵulamalar, túrik elindegi ustaz­darym bar, qajetti málimetterdi kita­by bolsa kitabymen, hattaıy bolsa ınternet jelisindegi hat almasýmen, ZOOM baılanysy taǵy bar, arasynda umra saparlarynda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bol­syn) júrip ótken joldary Mekkedegi Nur taýy, Sáýir taýy, Taıeb mekeni, Hý­daı­bııa kelisimi bolǵan jer, Bádir, Ýhýd, Handek (Or) shaıqasy oryndaryna taban tı­gizip, Raýdada arnaıy duǵa jasap, Alla­nyń rızalyǵy, Rasýlallanyń sha­pa­­ǵatyn surap, atqarylyp jatqan úlken ju­mystyń nátıjeli bolýyn Jappar Haq­tan tileımin, árıne.

QMDB usynys-tapsyrysymen ja­zy­lyp jatqan sahnalyq nusqa boıynsha hıj­ranyń 8 jylyndaǵy oqıǵalar, «Mek­­­keni Fath etýdiń» jalǵasy men odan keıin­gi oqıǵalar, Paıǵambary­myzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bol­syn) dúnıeden ozýy tolyq jyrlanýy tıis. Endigi jerde, Qudaı qalasa, Bir Al­la­nyń rızashylyǵy úshin qalǵan ómirimdi Paı­ǵambarym Muhammed Mustafanyń (oǵan Alla­nyń salaýaty men sálemi bol­syn) ómir tarıhyn bar deregin qaldyr­maı, to­lyq jyr túrinde jazyp shyǵýǵa nıet etkenimdi sizge birinshi ret aıtyp otyr­myn. «Allam Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bol­syn) ómir tarıhyn sońyna deıin jyr­laý­dy bul dúnıede násip etsin!» degen nıet – meniń jáne meniń tileý­lesterimniń kún­delikti duǵasy.
 

Qazir eldiń rýhyn kóterý mańyzdy

– «Bizdiń eldiń jigitteri» ánińiz ýa­ǵyn­da biraz jigittiń namysyn qaırady. Óki­nishke qaraı qazir dinge den qoıǵan keıbir baýyrlarymyz ulttyq ónerden jerı­tin qylyq tanytyp júr. Osylarǵa arnap, jańa jyr shyǵaryp «áý» dep qoıý oıda joq pa? Teris dinı aǵymda júrgen­derdiń kózqarasyn qalaı ońaltýǵa bola­dy dep oılaısyz?

– Baıqaımyn, bizden jańa jyr, jańa án surap otyrǵandaısyz... Qudaı áýmetti óleńnen bergen soń júrgen je­rimde, suraǵan sátinde «áý» deýden esh qashpaımyn. Jaqynda ótken QMDB, sonyń ishinde Almaty qalalyq or­talyq meshiti uıymdastyrǵan keń salaly DASTUR FEST sharasynda bas ımam Tólebı Ospan baýyrymyzdyń qolqa salýymen, shapanymdy kıip, qara dombyramdy qolǵa alyp, arnaý aıttym:

«Atamyz – Adam, bilsek, ilkimizdi,

Adamnan – arab, ajam, túrkimizdi.

Osylardyń ishinde, Qudaı qalap,

Halyq etken «Qazaq» deıtin ultymyzdy.

Allaǵa sheksiz shúkir, osynshama,

Belgilep bergen ata-jurtymyzdy.

Danalar Islammen qabystyrǵan,

Sanaly salt pen dástúr, ǵurpymyzdy.

Babalarǵa Allanyń nury jaýsyn,

Qolǵa ustatqan qulpy ashar kiltimizdi.

Sol kiltti bilikpen aınaldyrsaq,

Qoldaǵy bar uqsatyp múlkimizdi.

Umtylsaq yntymaqqa ymyramen,

Jaý almas ishimiz hám syrtymyzdy.

Týǵan jer – jórgegimiz, qundaǵymyz,

Bárimiz tekti atanyń jurnaǵymyz.

Ultymnyń qundylyǵy dáriptelse,

«Áke kórgen oq jonar» – uldarymyz,

«Sheshe kórgen ton pisher» – syrǵalymyz.

 

Baptaǵan qazyǵynda qazanatyn,

Qazanat tárbıelep azamatyn.

Qoly – iste, júregi – zikir salyp,

Qudaı jar bop, jol tapqan tazaratyn.

Neshe erler jandaryn pıda qylǵan,

Máńgi órleı bersin, dep «Qazaq» atyń!

 

Qolǵa alsa qobyzym men dombyrany,

Basyna boztorǵaı qus qondyrady.

Ár zattyń ıesi men kıesi bar,

Kútimin bilgen janǵa ornyǵady.

 

Aıat-hadıs súıenip nusqasyna,

Qaldyrypty babalar mol murany.

Óner, bilim – halyqtyń qazynasy,

Mártebesin asyryp zor qylady.

 

Ájemniń oramal men kımeshegi,

Sán berip, turpatyna úılesedi.

Qazaqy «hıdjap» degen osy bolar,

Sharıǵat quptamasa kımes edi.

Shapan da «Paıǵambardyń súnneti» dep,

Ústinen tastamaǵan bı-kósemi.

 

Úlgi alsa úlkenderden jas balasy,

Belgili kórgenin jas tastamasy.

Ártúrli aǵymǵa erip soǵylmasyn,

Aq peıil jamaǵattyń tasqa basy.

Dinim men dástúrimdi sabaqtaǵan,

Oń bolsyn haziretterdiń bastamasy...».

«Bizdiń eldiń jigitteri» der kezinde na­mys qaırady dep qaldyńyz, 1993 jyly Esenqul aqyn ekeýimiz bul ándi jaz­ǵanda eldiń muńy basqa edi, «baıtal túgili bas qaıǵy» zaman edi, halyqtyń hali múshkil, eldiń eldigi qyl ústinde tur­ǵan syn ýaqyttar edi. Bizder toıyp ta­maq jemegen, qyrǵyn soǵystan aman qa­lyp, aıdalada kómýsiz qalmaı, beı­bit, tynysh aspan astynda qara nan men qara sýǵa razylyǵyn jylap turyp aı­typ, «osy kúnge aman jetkizgenińe, ur­paq súıgizip, balalarymnyń aldyn­da aq ólimmen ótetinime shúkir ettim» dep egilgen atalarymyzdy kórdik.

Egemendiktiń alǵashqy jyldarynda artyq as joq, jumysynan alty aı aı­lyq almaı, «bári ýaqytsha ǵoı» dep, el­diń tynyshtyǵy úshin kórgen kúnine sa­byr etken momyn halyqty kórdik, ar­ǵyny aıtpaǵanda. Osylar esime tússe, ót­ken kúnderdi, eldiń kórgen qıyn­shylyǵyn esten shyǵarmaý kerek dep te qoıa­myn. Bir «Oıan, qazaq!» fılminiń jas­­tarǵa qalaı áser etkenin kórip otyr­­syz. Eger elge qajeti osy ádis bol­sa, tarıhymyzdaǵy danyshpan analar, bilekti batyrlar, júrekti bı-kósemder, ja­lyndy jastar, atqaminer azamattar, ult­tyń ulylyǵyn saqtaǵan ǵulamalar, ıshan, áýlıe, bıler, tekti urpaqqa tek­­­ti­lik­tiń tetigin ustatar el tańdaýlylary men namys janıtyn eleýli oqıǵalar, ji­gerli jyrlar keńinen dáriptelýi tıis. Fı­lm, arnaıy podkasttar, ashyq jıyn, festıval, rýhanı baılyqty to­­­­lyqtyratyn óner jarystary uıym­das­tyrylyp, elge etene jaqyndap, osy ju­mystarǵa jastardy baýlyp, ne iste­sek te esep úshin emes, shynaıylyqpen sı­pat alýymyz mańyzdy shyǵar. Aqyl­shy kóp zaman ǵoı, áleýmettik jelini el­di buzýǵa, teris ketýge emes, jappaı júıe­li josparmen eldiń rýhyn kóterýge paı­dalanýymyz durys sekildi bizge.
 

 «Jumash qoıdy baǵady,   Kúlásh orden taǵady...»

– Ózińizben Atyraý oblysyna bar­ǵan saparymyzda jınalǵan qaýymǵa «Aq­qur­dastarym Atyraýdaǵy» ánin oryndap ber­d­ińiz. Halyq qıqýlap, ónerińizdi zor iltı­patpen qabyldady. Sol kezde osy án­niń tarıhy jaıly suraý­ǵa múmkindik bol­mady. Qazir reti kelip turǵandaı...

– Qudaıdyń bergen óneriniń ar­qa­syn­­da eldi kóp aralaımyn, tek Atyraý emes, baıtaq eldiń ár aımaǵyn jaqsy kóremin. Asqaq Altaı, shyǵystyń sulý tabıǵaty, Aıakózdiń búkil dilmar dalasy, kó­rikti Kókshe, Arqanyń tekti jurty, Qyzyl­jardyń márttigi, danyshpandar mekeni Kereký, Tobyldyń mańy en to­ǵaı, jer jánnaty Jetisý, tarıhy te­reń Taraz, Áýlıeata, kıeli Túrkistan, qa­sıet­ti Qazyǵurt, kári Qarataý, súleıi mol Syr óńiri, Shalqardyń shalqar mi­­­nezi, Saraıshyq Atyraý, Tekedegi Or­da, áýlıeli Mańǵystaý, tabanym tıgen jer­ler, tuz-dámi buıyrǵan elder... Júr­gen jerlerimde dostarym, arqa tu­tar aqjaılaý aǵalarym, qurmeti taýsyl­mas inilerim barshylyq, shúkir!

Birde ataqty «EmbiMunaıGazdyń» me­reıtoıly aıtysy ústinde, jatqan je­riń jaıly bolǵyr, aqıyq aqyn Sa­laýat dosym «Bizdiń eldiń jigitteri» biz­diń Atyraýda da jetedi, Atyraýdyń aza­mattarynyń rýhyn kóteretin bir án suraı­myn» dep qolqa saldy. Aıtystan soń jergilikti eljandy jigitter kúlli aı­maqtyń oıy men qyryn túgel ara­la­typ, tarıhymen tanystyryp, márt mi­­­­nezderimen meıirimdi qandyryp, en­digi jerde án arnamasam bolmaıtyndaı etip «aqqurdastap» shyǵaryp salǵan.

Sol saparda alǵan áser, qulaqta qal­ǵan ózderine ǵana jarasatyn sózderi men jaıdary minezderi ushaqtan túsip, úıime jetkenshe ádemi saz bolyp, kó­kiregime qondy ǵoı, sózi de qatar shyq­ty. Uzatpaı ándi joldadym, oı, máz bol­ǵany-aı, rıza bolǵandary-aı, ondaı se­zim tek atyraýlyqtarda ǵana bar, bile bil­genge. «Ózimizden ekensiń ǵoı» dep ish­tartqany ras. 

«Sazdy Saraıshyq – handar turaǵy,

Tarıhtyń talaı qalǵan suraǵy.

Shaıhylarymnyń bátıqasymen,

Qaıqylarymnyń janǵan shyraǵy...»

Sodan «Aqqurdastarym Atyraýda­ǵy­ny» aıtpaı jıyndary bitpeıdi eken. Do­sym Salaýattyń bir aıtqany bar: «Ju­mash qoıdy baǵady, Kúlásh orden ta­ǵady». Ándi sen shyǵarǵanmen, aby­roıy meniki boldy» dep kúle-kúle ketti ja­ryqtyq, aıta-aıta júrsin degen eken...

Bul dástúr aqtaýlyqtarda jalǵasty keıin. «Aqtaýym-aı» án-tolǵaýym bar. Sá­ti, reti kelse, bul tsıkl ári jalǵasyn tabady. Kelesi kezekte aqtóbelikter, ós­kemendikter tur, «kelińiz, ólkemizdi óleńińizge ózek etińiz» dep. Násip bolsa, shabyt shaqyrar sátter alda...

 

Orta býyn ortada altyn kópir bolmasa...

– Tárbıeniń tálimdi quraly terme ǵoı. Áıtse de qazirgi jastar terme tyńdaı ber­meıdi degen pikir bar...

– Siz jastardy qoıa turyńyz, orta býyn­da terme tyńdaı alatyn orta tabý qıyn... Bular týra táýelsizdik alǵan jyl­­­­­dardyń býyny ǵoı. Dástúrdiń, onyń jol jalǵastyǵynyń da shatqaıaq­taı­tyn jeri osy arada. Iá, siz kóterip otyrǵan máselede osyndaı negiz bar. El taǵdyry ıa ary, ıa beri bolar tusta, urpaq qamy túgili bas qam basymyzǵa muń bo­lyp turǵan shaqtar. Nasıhat joq, shal­ǵaı eldermen baılanys joq, bir qap ekin­shi sortty undy tórt qoıǵa aıyr­bas­tap alǵan mezgilder, qalada kópqa­bat­ty úılerdiń qabyrǵasyn tesip murja jasaǵan qıyn ýaqyttar, teledıdar men radıo qosýǵa Elektr jaryǵy bolmaǵan kezeńderde, terme aıtyp, ony tyńdaı­tyn­darǵa «ala qappen vagon aralap nápaqa qýyp ketken» shaqtar qatty keri áse­rin tıgizdi...

«Odan da jaman kúnderde toıǵa bar­ǵan qazaqpyz ǵoı», biraq búgingi orta býyn dástúr sabaqtastyǵyna keıindeý, ke­sheýildeý ilesti. Esesine osy kesheýil­deý búgingi rýhanı jutańdyqqa alyp ke­lip otyr, qansha tyryssaq ta. Ár nár­se óziniń kezeńimen emes pe, qazir ter­me dese «ishken asyn jerge qoıar» es­kini kórgen shaldar qatary tym sı­redi, búgingi tyńdaýshymyz aǵa býyn ǵa­na. Al jastarǵa ne deısiz, qolyndaǵy te­lefonmen TikTok-tan ár aqpardy tyń­dap qaraýǵa 3-aq sekýndqa jetedi eken shydamy. Onyń keri nege ákelip soq­tyrary bir Allaǵa ǵana aıan... Osy kún­gi jastar eń bolmasa sapaly án tyń­dap úırense, sonyń ózine raqmet. Ter­me­ge keledi ǵoı sosyn ózderi, ýaqy­ty­men. Olaı demegende, mysaly:

«Bısmıllá dedim, ıa, Alla,

Áýeli «káf» pen «nýn» boldy,

«Káf» penen «nýn» qosylyp,

Oqysańyz «kýn» boldy» (Maılyqoja) degendi nemese:

«Bult shógip kún jaýsa eger taý men tasqa,

Qalmaǵan muzda erik sý bolmasqa»

(Maılyqoja),

«Júırikke tomar jolyǵyp,

Urynshaq naıza túıregen» (Q.Áıtpenov) de­gen sóz saptastardy jastar qazir qa­byl­­daı ala ma? Áı, bilmeımin... Orta býyn she, orta býyn uǵýy tıis bul ma­qam­dardy, túsiný qıyn bolsa tyrysý ke­rek, úırenip-mashyqtanýy qajet, ara­lyq mádenı kópirdi myqtaý durys. Áıt­pegende jas urpaqtyń óleń túsinýi, óner túsinýi «bir muń, bir qaıǵy» bolyp qalýy ábden yqtımal.

Terme – tekti óner. Taǵylymy te­reń. Ulttyq kodty sózden izdeseńiz, ter­meden tabasyz. «Qadirin ǵulamanyń ǵalam bilmek, Eshqashan kóptik etpes oǵan qurmet» (Álisher Naýaı). Termeni aıtýshy men taratýshyǵa da baılanysty kóp nárse. Mysaly, biz terme aıtý úshin bar ómirdi osy jolǵa baǵyshtaǵan adam­byz. Tursynǵalı, Aryn, Aıtqoja, Ázim, Rahmanberdideı Maılyqojanyń ti­keleı urpaqtary men muragerleriniń aý­zynan bala kezden saqqulaqtyqpen tyń­dap, jattap óstim, Qýathan ıshan­dar­dyń ısharatyn aldym, aýzyma tú­kirip, batasyn berdi. Kári qulaqtardyń kózinen «Áı, Jákenjan, qaıdasyń, kel sóz tyńdadan» tasa bolmadyq. Odan aı­tysqa qatystyq, doda kórdik, aqyn­dar­dyń ustazy atanǵan Qanybek Sary­baev rýhanı ákem, aıtýly bapkerim bol­dy. Aq óleńniń quıyny Manap Kó­­­­kenov, Kóken Shákeev, Kópbaı Oma­rov­tardyń janynda júrip, Shámshi Qal­daıa­qovtyń qolyn alyp, dámdes bol­dyq, qyrǵyzdyń shalqar jyrshysy Áshiráli Aıtalıevtiń yqylasyna bó­lengenbiz, ońtústiktiń óner maıtal­man­dary Orazqoja Bekahmetov, Ka­mal Endibaev, Qarsybaı Aqtaevtardan maqam tyńdap úırendik. Odan eldiń qa­myn shyn oılaǵan Qanybekteı ba­tyrǵa ini boldym, esti aqyn Esen­qul­men aıtysyp, birge ánder jazdyq, syrlastyq, odan túrik ustazdarym da er shyqty, ál-Azhar ýnıversıtetinde dá­ris bergen Sadyq Kósterelioǵly, myń­daǵan qarıdyń ustazy Mustafa Kochoǵ­ly, Sııar Nábıden ǵalym Halıl Iyl­maz hám Mustafa Kúllı qarılar ta­ǵy­lymyn zor iltıpatpen berdi. Qu­daıa táýba, osyndaı eldiń aǵalarymen ara­lasyp, jaqsylarmen janasyp tá­jirıbe qattadyq. Bulaı bolmasa qaı­dan...

Terme pop-mýzyka, hıp-hop nemese rEp emes, myńdap jınalyp, tele­fon­nyń jaryǵyn qosyp elirip tyń­daı­tyn, júz-júzdep zal toltyryp bıletip aı­tatyn Estrada emes. Men sizge aı­taı­yn, 25 adam da kóp, eger tyńdaı al­masa. Terme – tóre óner, oǵan kúı ke­rek, qulaq tunar tynyshtyqta uıyp tyń­daıtyn, tyńdaýshyny da talǵaı­tyn óner. Qolqa sap, áńgimesin aıta otyryp, tamsandyryp, tánti qyp aı­ta­tyn talǵampaz óner. Ulaǵaty men ǵıb­ratyn boıynda qalaı ustap tursa, ult­tyń asyl sózi men tekti sózin saq­taý­shy da ózi, jetkizýshi de ózi. Son­dyq­tan terme aıtý dástúrine beriletin mańyz joǵarǵy deńgeıde, ulttyq deń­geıde. Muny mezgilimen, bilimimen, tár­bıesimen, talǵamymen túsinetin jastar keledi ǵoı, ósedi ǵoı. Tek aıta berý, damyta berý, tıimdi jerlerde paı­dalana bilý kerekpiz.

 

Ónerpazdyń eń úlken jaýy – «boldym, toldym»

 

– Qazirgi jas ónerpazdarǵa aıtar aǵa­lyq aqylyńyz qandaı?

– Aqyl aıtýǵa asa qumar emespin ne­gizi. Bólisetin tájirıbemdi jańa aıt­tym. Ónerdiń kıesine ege bolsańyz, oǵan abaı bolsańyz, adal bolsańyz, ór­ge ózi-aq súıreıdi. Ónerpazǵa eń úl­ken jaý, ózińiz bilesiz, «men, bilemin, bol­dym-toldym» degen. Qanybek us­ta­zym sózben qaǵyp otyrýshy edi, yl­ǵı: «Bireý maqtasa – senip qalma, Bir­deńege jetseń – senip qalma», – dep aıtýshy edi. Toqtap qalma, ary qa­raı taǵy asý bar degeni eken ǵoı... Kóp oqyp, kóp úırený – eń durys jol.

Ýaqyttyń múmkindigi qolaıly bo­lyp turǵan shaq qazir, shyǵystyń ne til­derin úırenip alyp, ınternet ar­qyly bolsa da túpnusqadan Fırdoýsı, Nızamı, Fızýlı, Jámı bar, Rýdakı, Naýaı syndy álem juldyzdaryn oqy­sań qandaı... Iasaýıdiń «Hıkmetteri», Balasaǵunnyń báıitteri, Iúginekı, Ho­rezmı, Máýlana, Rýmılerdiń shy­ǵar­malaryna dendep, jyraýlyq poE­zııanyń sózi sińse boıyńa, Abaı, Shá­kárimniń tulǵalyq kontseptsııalary, Alash qaıratkerleriniń azamattyq ıdeıa­syna qanyǵyp, án, jyr, termeleri­mizdi tereń ıgere bilsek, shirkin, Alla­nyń bergen óneri qaı kezde de óz bıi­gine alyp shyǵady. Aramyzda júrgen ǵa­lymdar, bilýshi tálimgerler, táji­rı­beli sheberlerden bilgenin meılinshe alyp qalý qajet, tipti mindet. Almas Almatov kókemiz bar, áńgimesin tyń­dasań telegeı teńizge jolyǵasyń, aty shyǵyp áıgili bolmasa da bilimi darııa ádebıetshi ǵalymdar bar, tildiń tunyq tunbasyn saqtap otyrǵan qytaıdaǵy, mońǵol jerindegi qazaq baýyrlar bar. Sabyr Adaı otyr «Ár qazaq meniń jalǵyzym» dep, Svetqalı Nurjan – aqyn­dardyń aqsaqaly, Berik Júsip aǵa­myz bar, jyr-terme, salt-dástúrde bil­meıtin aqpary joq, Entsıklopedııa­lyq qory bar Elıtamyz, osy aǵalary­myz tórde otyrǵanda qurmetimizdi kór­setip, úıreterin qalt jibermeıik. Eń bastysy el aman, beıbitshilik za­man bolǵaı. «Bir úıdiń bir bı, bir qa­zan­buzary» bolady deıdi qazaq. Qa­zanbuzarlardyń jaman pıǵylyn ja­rııa qylyp túńile bermeı, áleýmettik je­lini jaqsylyq sóz jaıýǵa, jaqsyny úı­renýge qoldanaıyq demekpin. Alla eli­mizge jar bolsyn!

 

Suhbattasqan Aǵabek QONARBAIULY

«Munara» gazeti, №21, 2023 jyl

Pіkіrler Kіrý