TÁÝBEŃE KEL, EI, PENDE!

01 tamyz 2022 970 0
Оqý rejımi

Táýbe etý – kúnálardan bas tartý degendi bildiredi jáne táýbe jasaýdyń ózindik sharttary bar.

Imam an-Naýaýı óziniń «Rıadýs solıhıın» kitabynda bylaı degen: «Adamdardyń árbir jasalǵan kúnádan keıin táýbe etýi mindet.  Eger adamnyń kúnási basqa bir kisiniń aqysyna qatysty bolmaǵan bolsa, onda táýbe jasaý úshin úsh shartty oryndaý qajet.  Birinshisi – Allaǵa boıusynbaýshylyqtan bas tartý. Ekinshisi – kúná istegendigine ókiný. Úshinshisi – keıin shynaıy nıetpen mundaı isti jasamaýǵa bel býý qajet. Eger osy atalǵan sharttardyń bireýi oryndalmasa, jasalǵan táýbe eseptelinbeıdi. Al eger de jasalǵan kúná basqa bireýdiń aqysyna qatysty bolǵan bolsa, onda joǵaryda atalǵan úsh shartqa, aqysy ketken adamnyń aqysyn  óteý  atty tórtinshi shart qosylady. Al eger jasalǵan qylmys ne kúnáli is, mal-múlikke qatysty bolǵan bolsa, onda múlik, ıesine qaıtarylady da álgi adam jasaǵan barlyq qylmysy men kúnáli isi úshin ókinip táýbe etýi qajet».

Adam balasy bolmysynan kúná jasaýǵa beıim jaratylǵan jáne ol  kúná men qatelik jasaǵandyǵy úshin emes, kerisinshe sol kúnálardy jasaǵan kezdegi qasaqana qyrsyqtyǵy sebepti aıypqa laıyq. Eger de adam kúná jasap qoısa, birden táýbe etip, Alla Taǵaladan keshirim suraýy qajet.

Imam Músilim Ábý Huraıradan (r.a.) rıýaıat etken hadıste  Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) aıtqan: «Janymnyń Iesi bolǵan Alla Taǵalamen ant etemin, eger de sender kúná jasamaǵanda, Alla Taǵala senderdi kúná jasaıtyn jáne Rabbysynan jarylqaý tileıtin basqa adamdarmen almastyryp, esesine olar Allanyń jarylqaýyna bólener edi».

Imam Músilim Ánas ıbn Málikten (r.a.) rıýaıat etken hadıste Alla Elshisiniń (s.ǵ.s)  bylaı dep aıtqanyn jetkizdi: «Rasynda senderdiń bireýiń, sapar shegip kele jatqan ýaqytta, ústinde azyǵy men sýsyny artylǵan túıesi qashyp ketip, shól dalada jalǵyz qalyp, túıesin tabýǵa úmiti úzilip, bir taldyń kóleńkesine kelip uıyqtap ketip, keıin oıanyp, joǵalǵan túıesi búkil azyǵymen janynan tabylǵan kezde, dereý noqtasynan ustap: «Ýa, Allam, Sen – meniń qulymsyń, al men – seniń Rabbyńmyn!» dep, esi shyǵyp qýanǵannan, qatelesip ketkenin bilmeı qalǵan pende  qalaı qýansa, Alla Taǵala qulynyń táýbesine, odan da artyq qýanady».

Kúnási úshin táýbe etkisi kelgen kisige Alla Taǵalanyń táýbe esikteri qashan da ashyq. Sebebi Alla Taǵala, qulynyń táýbesin ólimi alqymǵa kelgenge deıin qabyl etedi. Sonymen qatar Alla Taǵala tek kúnálardy keshirip qana qoımaı, buǵan qosa, jaman isterdi jaqsysyna almastyrady. Alla Taǵala aıtady: «Alaıda, istegen kúnásine shynaıy ókinip, Allaǵa boıusynýǵa qaıtsa (táýbege kelse) ári ımanǵa kelse jáne izgi amal jasasa, olar basqa. Alla olardyń jamandyqtaryn jaqsylyqtarǵa aýystyrady. Alla – óte Keshirimdi (Ǵafýr), erekshe Meıirimdi (Rahım)» («Ál-Fýrqan», súresi, 70-aıat).

Bul aıatqa qatysty Ibn Kasır bylaı deıdi: «Bul jaman amaldar táýbeniń arqasynda ıgilikke aınalady.  Árdaıym júzege asyrǵan jamandyǵyn esine alý sebepti, mundaı adam shynaıy túrde táýbe etip, qaıta-qaıta ókinýmen bolady. Osylaısha, kúná Allaǵa degen boıusynýshylyqqa aınalady. Basqasha aıtqanda, bul amal adamnyń amal dápterine jazylady da, biraq ol – izgi amalǵa aınalǵan túrde jazylady. Bul jaıly súnnette jáne ásárlarda aıtylǵan ári muny rastaıtyn dáıekter, sáláf salıh ǵulamalarymyzdan da kelip jetken» (Tápsir, Ibn Kasır).

Uly Alla Taǵala Paıǵambaryna (s.ǵ.s) Ózinen keshirim suraýdy buıyryp, bylaı dedi: («Eı Muhammad! (Ózińniń kúnáń úshin jáne ımandy erler men ımandy áıelder úshin keshirim tile» («Muhammed» súresi, 19-aıat).

 Árbir musylman, dindegi baýyrlary úshin keshirim tileýge, olarǵa keńes berýge, jaqsylyqqa shaqyryp, jamandyqtan qaıtarýǵa mindetti (Tápsir, A. Saǵdı). Túnderin namaz oqýmen ótkizip, tańsáride jarylqaý tilegenderi úshin Alla Taǵala taqýa quldaryn maqtap bylaı deıdi: «Olar túnniń az ǵana bóligin uıyqtaıtyn. Al tańsáride jarylqaý tileıtin edi» («Zárııat» súresi, 17-18 aıattar).

Bul aıatardyń maǵynasyna qatysty ımam ál-Qýrtýbı bylaı degen: «Olar namaz oqyp, Alla Taǵaladan jarylqaý tileıtin». Jaratýshy Iemizge mináját jasap, namaz oqýǵa jáne keshirim surap, jarylqaý tileýge sahar mezgil – eń abzal ýaqyt bolǵan soń, ıman keltirgen taqýa jandar tańsáride Alla Taǵalaǵa duǵa jasap, jarylqaý tileıdi. Alla Elshisi (s.ǵ.s) aıtqan: «Kemshilikten pák Uly Alla Taǵala ár túnniń sońǵy úshten bir bóligi qalǵan kezde, dúnıe aspanyna «Allanyń raqymy, meıirimi) túsedi de aıtady: «Kimde-kim Maǵan duǵa etse, duǵasyna jaýap beremin. Kimde-kim Menen surasa, suraǵanyn beremin. Kimde-kim Menen jarylqaý tilese, Men ony keshiremin». (ımam Músilim jetkizgen).

Basqa bir aıatta Alla Taǵala: «Taqýalyq etýshiler ózderine shaıtannan bir azǵyrý tıse, (Allany) eske alady da, sóıtip kózi ashylady (túsinedi)» («Ál-Áǵraf», súresi, 201-aıat). Asa Uly Allanyń jazasyn eske alady da ózderin qolǵa alyp, kúnádan tıylady jáne bul azǵyrýdyń shaıtannan ekenin túsinedi (Tápsir, A. Saǵdı). Táýbe jasaǵan kezde ıstıǵfar sózderiniń eń abzaly jóninde Imam Ál-Qýrtýbı bylaı dep aıtqan: «Eń durysy – Pıǵambarymyzdan (s.ǵ.s) kelip jetken jarylqaý tileý duǵalaryn qoldanyp aıtý».

Shaddad ıbn Aýs r.a.) Alla Elshisiniń (s.ǵ.s) bylaı dep aıtqanyn jetkizdi: «Alladan keshirim surap jasaǵan duǵalardyń myrzasy (patshasy) myna sóz: «Iá, Alla, Sen – meniń Rabbymsyń, Senen basqa qulshylyqqa laıyqty esh nárse joq; Sen meni jarattyń, al men – Seniń qulyńmyn, men Saǵan bergen ýádeme shamam jetkenshe bekem bolamyn. Ózim jasaǵan zulymdyqtan pana izdep Ózińe syıynamyn, Seniń maǵan jasaǵan meıirimińdi moıyndaımyn, sondaı-aq jasaǵan kúnálárimdi moıyndaımyn, keshir meni, óıtkeni, rasynda, Senen basqa eshkim kúnálárdi keshirmeıdi!» Osy sózderge adam tolyǵymen senip kúndiz aıtsa, sosyn sol kúnniń keshine deıin qaıtys bolsa, onda jumaq turǵyndarynyń qatarynda bolady ári osy sózderge tolyǵymen senip keshke aıtsa, keıin sol túnniń tańyna deıin qaıtys bolsa, onda jánnat turǵyndarynyń qatarynda bolady».

Qadirli oqyrman, joǵaryda aıtylǵan táýbege qatysty aıat pen hadısterden taǵylym alyp, Allaǵa súıikti pende, paıǵambardyń shapaǵatyna laıyqty úmbet bolyp ǵumyr keshýdi, ózime jáne Sizderge Alla Taǵaladan suraımyn. Sózimdi aǵartýshy Shákárim Qudaıberdiuly aıtyp ketken osy óleńmen aıaqtaımyn.

Esiń barda elińdi tap,
Baratuǵyn jerińdi tap.
Jaratqannyń qulysyń,
Jaǵatuǵyn ebin tap.

Alla Taǵala amanat bergen janymyz keýdemizde turǵan tiri kezimizde, jaratqan Alla Taǵalaǵa jaǵýdyń amalyn izdep, táýbege keleıikshi.

 

Qabdysalym Raqymqazy
Nur-Sultan qalasy Dinderdi zertteý ortalyǵynyń teolog mamany, 

Pіkіrler Kіrý