RIIa – JÚREK DERTTERINIŃ BIRI

30 qańtar 2023 3795 0
Оqý rejımi

Júrek  dertteriniń  biri - rııa. Árbir musylman adam atalǵan dertten asa saq bolyp júrýi tıis. Rııa (kóz boıaýshylyq) adamdar arasynda rýhanı dáreje, shen-shekpen men materıaldyq paıda úshin jasalatyn jaǵymsyz áreket bolyp sanalady. Dúnıelik paıda úshin dindi qoldanyp, adamdar arasynda kóz boıaýshylyq jasaý – eń jaman qasıetterdiń biri. Rııanyń eń jamany – Allaǵa qulshylyq etý barysynda jasalǵan jalǵan (pasyq is) amal.  

Rııa  degenimiz «kózben kórý», «nazar salý», «adamdar kórsin», «bilsin», «maqtasyn» degen maǵynalardy bildiredi.  

Ibn Hajar Asqalanı rııany tómendegishe túsindiredi: «Rııa – adamdar kórip, ıesin maqtaýy úshin ǵıbadattardy ashyq kórsetip oryndaýy», – degen.

Taǵy bir ǵalymdardyń biri Tahaýı rııany bylaı túsindiredi: «Rııa –jaqsylyqty basqalar kórsin degen maqsatta oryndaý. Onda shynaıy nıet jáne yqylas bolmaıdy».

Alla Taǵala «Baqara» súresiniń 264-aıatynda:

«Eı, múminder! Allaǵa, aqyret kúnine senbeı, adamdarǵa kórsetý úshin mal saryp qylǵan kisideı, sadaqalaryńdy mindet qylý, renjitýmen joımańdar. Mine sonyń mysaly: Ústinde topyraǵy bar tas sııaqty, oǵan qatty nóser jaýsa, (topyraǵyn shaıyp) tas kúıinde qaldyrady. Olardyń eńbekteri esh bolady. Alla qarsy bolǵan eldi týra jolǵa salmaıdy»,  -  degen.

Sondaı-aq, «Nısa» súresiniń  38-aıatynda:

«Olar sondaı Allaǵa, aqyret kúnine senbeı, maldaryn adamdarǵa kórsetý úshin jumsaıdy. Al bireýdiń sybaılasy shaıtan bolsa, ol jaman sybaılastyq», degen.

Bul aıattarda Alla Taǵalanyń jaqsy kórmeıtin tákappar jáne maqtanshaq  adamdardyń  keıbir sıpattary jóninde baıan etilgen. Olar, negizinde, sarańdyq jasap, mal-dúnıeni jaqsylyqqa jumsaýdan qashady. Al malyn jumsaǵan kúnde de, aıatta kelgendeı, jurtqa kórsetý úshin, rııakerlik maqsatynda jumsaıdy. «Maldaryn adamdarǵa kórsetý úshin jumsaıdy»

Demek, sarań bolǵan kisilerdi de Alla Taǵala jaqtyrmaıdy. Rııaqorshynyń jumsaǵan malyn da Alla Taǵala jaqtyrmaıdy. Óıtkeni, rııaqorlardyń mal-dúnıesin jumsaýdaǵy kózdegen maqsattary Alla úshin, Alla Taǵalanyń  razylyǵy úshin emes, adamdar kórsin, estisin, áńgime-sóz etip maqtasyn degen maqsatta jumsaıdy.

Alla Taǵala «Nısa» súresiniń  142-aıatynda:

«Munafyqtar Allany aldamaqshy bolady. Negizinen, Alla olardy aldaýǵa ushyratady. Qashan olar namazǵa tursa, jalqaýlanyp turady. Adamdarǵa kórsetý úshin oqyp, olar Allany óte az eske alady», - degen.

Al, «Maǵun» súresiniń 4-6 aıattarynda:

«Sondaı namaz oqýshylarǵa nendeı ókinish! Olar namazdaryn nemquraıdy oqıdy. Olar kórsetý úshin oqıdy», - jazǵyrady.

Namaz oqýshy namazdyń aqıqatyn umytsa, jamandyǵyn, balaǵat sózin, ótirik aıtýyn, buzyqshylyǵyn jáne basqa jaman qasıetterinen qaıtpasa, ondaı kisi rııaqor, munafyq bolady. Adamdardyń kózin boıaý, olardyń aldynda abyroı tabý, ózin dindar taqýa etip kórsetý úshin namaz oqyǵan bolyp esepteledi.

Alla Taǵala «Káhf» súresiniń 110-aıatynda:

«Sondaı-aq, kim Rabbyna úmit etse, sonda túzý is istep, Rabbyna istegen qulshylyǵynda Oǵan eshkimdi ortaq etpesin», - degen.

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.): «Álbette, sizder úshin eń qatty qorqatyn nársem kishi shirik, ıaǵnı rııa» (kóz boıaýshylyq), dep, kóz boıaýshylyqty shirikke balaǵan eken. (Termızı, Hýdýd 24)

Rııa jasaý arqyly kóptegen kisiler aldamshy dúnıeniń qyzyǵynan óz nesibesin alýǵa tyrysyp baǵýda. Bastyǵyn jaqsy kórmese de ótirik qana ony maqtap, jer-kókke syıdyrmaı, betine qarap ótirik kúlip júrgen qandastarymyz kóptep kezdesedi. Ózi jaıynda «bilgish, taqýa eken» dep aıtsyn degen nıetpen amal etýshi baýyrlarymyz da az emes.

Paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) mundaı kisiler jaıynda  bylaı  degen: «Kimde-kim estilsin dep bir is istese, Alla onyń qadirin túsiredi. Kimde-kim kóz boıaýshylyqpen amal etse, Alla Taǵala onyń kóz boıaýshylyq jasaǵandyǵyn jáne qadirsizdigin áshkere etedi», - degen. (Mýslım, Zýhd 38)

Rııanyń zııany:

  1. Rııa amaldyń saýabyn joǵaltady.
  2. Rııa Alla Taǵalanyń jaqsy kórmeýine sebep bolady.
  3. Rııaqor Alla Taǵalanyń laǵynetine dýshar etedi.
  4. Rııa – bále apatqa alyp barýshy kúnániń úlkeni.
  5. Rııa rııaqordyń nadandyǵyna dálel bolady.
  6. Rııa kedeılikti shaqyrady.
  7. Rııa óz ıesin búlikterge kiriptar etedi.
  8. Rııa ıesin qııamet kúni halaıyqtyń aldynda masqara etedi.

Rııanyń túrleri:

  1. Denemen rııa etý.
  2. Kıimimen rııa etý.
  3. Áńgime sózimen rııa etý. (Adamdar toptalǵan jerde ernin jybyrlatyp, zikir etip turý, olardyń aldynda ózin bilimdi etip kórsetý úshin negizsiz ýaǵyz nasıhat aıtýmen bolady.)
  4. Amalmen bolatyn rııa. (Bul rııa namazdyń rýký jáne sájdede uzaǵynan turý arqyly júzege asady.)
  5. Dostary men qonaǵy arqyly rııa etý. («pálensheniń úıine ataqty ǵalym kelipti» dep aıtýy úshin shaqyrady. Nemese men pálensheniń úıine qonaqqa baramyn dep maqtanýy, meniń dosym úlken qyzmette jumys isteıdi dep maqtanyp júrýimen iske asady)

Rııanyń dárejeleri:

  1. Birinshi dárejesi eń jamany, rııaqor saýapty múlde nıet etpeıdi. Mysaly: adamdar kórsin dep namaz oqıdy, namaz oqıdy eken dep aıtyp júrsin degen nıette ǵana qulshylyq isteıtin adam. Eger ózi jalǵyz qalsa namaz oqymaıdy, keıde rııa ony dáretsiz namaz oqýǵa deıin alyp barady.
  2. Saýap alý úmiti «adamdar amalymdy kórsin» degen úmitten az bolýy. Bul dárejedegi rııanyń kúnási aldyńǵysynan az bolady.
  3. Saýap pen rııa maqsaty teń bolady. Eger olardan bireýi bolsa, amalyn oryndamaı qoıady, al ekeýi de bolsa amalyn oryndaýǵa kirisedi. Bul da kúná bolyp esepteledi.
  4.  Adamdardyń bilýi amaldardy jaqsy kórkem túrde oryndalýyna sebep bolady. Eger adamdar bilmese de amaldy isteı beredi. Bul dárejedegi rııada saýaptyń negizi kúshti bolmaıdy. Saýapqa nuqsan keledi.

Jasyryn rııa:

Rııanyń áshkeresi, jasyryny bolady. Áshkere rııa amalmen adamdarǵa kórinýi úshin júzege asady.  Odan keıingi orynda turatyn rııa ózi amalǵa sebep bolmasa da, Alla úshin oryndaıtyn amalyn jeńildetedi.  Mysaly: Bir adam ár túnde tahajýd namazyn oqıtyn. Túnde tátti uıqydan turyp sýyq sýǵa dáret alyp tahajýd namazyn oqýy ol kisige aýyr bolatyn edi. Úıine qonaq kelgen kúni bul tahajýd namazy oǵan óte jeńil bolyp qaldy. Munyń belgisi adamdar onyń erekshe qulshylyǵyn biletin bolsa – qýanyshqa bólenýi.

Kóptegen adamdar shyn yqylaspen amal etedi. Rııany jaman kóredi. Amal sol nıetke qaraı bolady. Sonymen birge, ol kisiniń salıhaly izgi amalynan, taqýalyqpen oryndap júrgen qulshylyǵynan adamdardyń  habary  bolsa, qýanyp jany jaı taýyp júredi. Osy nárse júreginen oryn alǵan  ǵıbadat qulshylyqtardyń oryndalýyn jeńildetedi. Mine, osy qýanysh sol kisidegi jasyryn rııanyń dáleli bolyp tabylady.  

Alpysbaev Rashıd Abdýalıuly
«Yryskeldi qajy» meshiti naıb ımamy 

 

Pіkіrler Kіrý