RAMAZANNYŃ SOŃǴY 10 KÚNDIGI

10 sáýіr 2023 3779 0
Оqý rejımi

Halyq arasynda Ramazannyń sońǵy túnderi degen sóz qoldanylyp jatady. Bul túnder qandaı tún? Bul túnder yqylaspen qulshylyq jasaıtyn túnder, Aısha anamyz (oǵan Alla razy bolsyn) bul túnderi áz paıǵambar (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) belin býyp, balaǵyn qattyraq baılaǵanyn aıtqan. Iaǵnı, kóp qulshylyq etip, jaqyndaryn da qulshylyq jasaýǵa shaqyrǵan.

Án-Nasaı men Ibn Májadan jetken hadıste Aısha anamyz (oǵan Alla razy bolsyn): «Ramazan aıynan ózge aılarda Alla elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bir túnde Qurandy bastan-aıaq oqyp, tańǵa deıin namaz oqyp, bir aı boıy oraza ustaǵanyn kórmedim»,- degen.

Ózge bir hadıste:

«Paıǵambar Ramazannyń sońǵy túnderi jaqyndarynyń barlyǵyn namazǵa oıatatyn ári ózi de uıyqtamaıtyn. Bul túnderi ol kóp qulshylyq jasaıtyn»,- delingen.

Imam Shafıǵı:

«Ramazan aıynyń sońǵy túnderinde qulshylyqty arttyrý súnnet bolyp tabylady»,- degen.

Bul túnde bizdiń qulshylyǵymyzdy arttyrýǵa yntalandyratyn ol – Qadir túni. Bul tún myń aıdan, ıaǵnı 83 jyldan qaıyrly. Bul degen sóz bul túnin qulshylyqpen ótkizgen adam myń aıdaı qulshylyq jasaǵandaı saýapqa keneledi. Bul Rabbymyzdyń bizdiń úmmetke bergen nyǵmetiniń biri. Ánas ıbn Máliktiń aıtýynsha, birde Ramazan aıy bastalǵan kezde ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn):

«Ramazan aıy keldi, bul aıda myń aıdan da qaıyrly tún bar. Kimde-kim bul túndi beıǵamdyqpen ótkizip alǵan bolsa, barlyq jaqsylyqtan qur qaldy degen sóz. Kim osy túnnin nyǵmetinen qur qalǵan bolsa, ol adam naǵyz qur qol qalǵan bolady»- degen. Ǵalymdar bul túni jasalǵan jaqsy amaldar, myń aı boıy jasaǵan amaldardan qaıyrly degen.

Qadir túniniń qanshasynshy túni bolatyny beımálim, alaıda hadısterge sáıkes, sońǵy on kúndegi taq túnderdiń birine týra keledi: «Qadir túnin Ramazan aıynyń sońǵy taq túnderinen izdeńder».

«Izdeńder» degen sóz onyń belgilerin qarap otyrý degen emes, kerisinshe, sol túni uıqydan bas tartyp, qulshylyq jasaý degendi bildiredi. Allany eske alý, keshirim tileý, duǵa jasaý, nápil namazdar oqý, Quran oqý sekildi qulshylyqtardy atqarý. Aısha anamyz Alla elshisinen (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bul túni qandaı duǵa oqý qajettigin suraǵan kezde:

«Rabbym! Rasynda, Sen keshirimdisiń, keshirgendi jaqsy kóresiń! Endeshe, meni de keshe kór!»,- degen duǵany oqýǵa keńes bergen.

«Kimde-kim Qadir túni Allanyń raqymnan úmit etip, nyq senimmen qulshylyq jasar bolsa, ol adamnyń ótken kúnálary keshiriledi».

Sońǵy on kúndegi súnnetke ıǵtıkaf ta jatady. Aısha anamyz (oǵan Alla razy bolsyn) Alla elshisiniń Ramazan aıynyń sońǵy on kúninde meshitke kirip, jalǵyz qalǵanyn jetkizgen. Áz elshi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) osylaı jasaýdy ómirden ozǵansha jalǵastyrǵan. Sonymen qatar, Ábý Hýraıra (oǵan Alla razy bolsyn): «Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ár jylǵy Ramazanda ıǵtıkaf jasaıtyn. Alaıda, ómirden ozatyn jyly jıyrma kún boıy ıǵtıkafta bolǵan»,-degen.

Iǵtıkaf rýhanı azyq jınaýǵa kómektesedi: ómiriń jaıly oı júgirtip, bolashaqty baǵamdap, ótkenińdi esińe túsiredi. Iǵtıkaf sabyrly bolýǵa jáne rýhtyń tabandylyǵyna tárbıeleıdi, musylman adamnyń jaratýshysyna jaqyn bolýyna, dúnıelik ýaıym-qaıǵyny bir sátke bolsyn umytýa járdemdesedi.

Ásirese, sońǵy on túnde jomarttyq tanytý óte mańyzdy. Bul – ramazan aıynyń mańyzdy súnneti, sebebi, Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) osy ýaqytta erekshe jomartyq tanytqany belgili. Imam án-Naýaýı:

«Ramazan aıynda jomarttyq tanytý qajet, áisrese, sońǵy on túni. Osylaısha biz Alla elshisniń súnnetin oryndaǵan bolamyz. Sonymen qatar, qasıetti aıda jasalǵan amaldardyń saýaby eselenip jazylady. Bul aıda kópshilik qulshylyqqa kóp mán berip jatqan kezde keıbir muqtaj jandarǵa kómek qajet bolýy múmkin»,- degen.

Sońǵy on túndegi jasalatyn súnnet amaldar anyq ári túsinikti. Alaıda bul túndegi atqaratyn amaldar men qulshylyqtarǵa beriletin saýapty tipti elestetý múmkin emes. Sondyqtan da aqyretimiz ben ómirimizdiń sońy jaqsy bolýy úshin osy túnde berilgen múmkindikterden qur qalmaıyq!

Pіkіrler Kіrý