Ramazan aıynyń artyqshylyǵy

19 sáýіr 2021 1803 0
Оqý rejımi

Qudaıǵa shúkir, qasıetti ramazan aıyna da aman-saý jettik. Ulyq aıǵa esendikpen jetkenniń ózi úlken nyǵmet. Jaratqan Ie barshamyzǵa osy aıdaǵy jaýapkershilikti laıyqty túrde atqarýǵa medet bersin, járdem etsin.

Burynǵy musylmandar osynaý múbárak aımen qımaı qoshtasyp, al kelesi jyly quddy qyryq jyl kórmegen qonaǵyn kútkendeı qushaq jaıa qarsy alady eken. Óıtkeni bul aı árbir janǵa ıláhı meıirimniń bir synyǵyn syılaıtyn saýaby mol maýsym.

Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) ulyq aıdy erekshe baǵalap, úmbetine úlgi qaldyrǵan. Imam Ahmad jetkizgen rıýaıatta Paıǵambar (s.ǵ.s) rajab aıy kirgen ýaqytta: «Ýa, Alla! Bizge rajab pen shaǵbannyń berekesin ber! Ramazanǵa aman-saý jetkize kór!» – dep tilek tilegen eken.

Endeshe sol úmbettiń jalǵasy bolyp tabylatyn keıingi urpaq biz de Uly Rahmannan ulyq ramazan aıynyń berekesin tileımiz. Meıirim maýsymynyń ısi musylmanǵa ıgilikti bolýyn tilep Jaratqanǵa jalbaryna duǵa etemiz.

Alla Taǵala bylaı deıdi: «Áı, múminder! Senderge burynǵylarǵa paryz qylǵandaı oraza paryz qylyndy. Árıne saqtanarsyńdar. Sanaýly kúnderde. Sonda senderden kim aýrý nemese jolaýshy bolsa, basqa kúnderde tóler. Jáne sondaı oraza kúsh keletińder, (kári ne aýrýlar) bir miskińniń tamaǵyn tólesin. Sonda kim yntyǵyp artyq qaıyr qylsa, ol ózine jaqsy. Bilseńder sender úshin oraza ustaýlaryń taǵy jaqsy. Ramazan aıy sondaı bir aı, ol aıda adam balasyna týra jol jáne (aq pen qarany) aıyratyn dálel túrinde Quran túsirildi. Senderden kim ramazan aıynda bolsa, oraza ustasyn. Al bireý naýqas ne saparda bolsa, basqa kúnderde sanyn toltyrsyn. Alla senderge ońaılyq qalaıdy, aýyrshylyq qalamaıdy. Senderdi týra jolǵa salǵan Allaǵa shúkirlik etýleriń úshin sanyn toltyryńdar. Ári Allany ulyqtańdar».[1]

Osy aıattarǵa zer salyp qarasaq, kóptegen jaıttarǵa qanyq bolamyz.

Aldymen, oraza qulshylyǵy bizden burynǵy qaýymdarǵa da paryz bolǵandyǵyn bilemiz. Biraq ol qaýymdardyń barlyǵy derlik joıylyp ketti de, budan bylaı jer betinde Alla Taǵalanyń sońǵy kitaby – Quran Kárim men sońǵy paıǵambary – Muhammedtiń (s.ǵ.s) súnnetin negiz etken musylman sharıǵaty ǵana ústemdik etetin boldy hám Qudaı Taǵalanyń quzyrynda osy sharıǵat boıynsha jasalǵan qulshylyqtar ǵana qabyl alynatyn boldy. Óıtkeni mundaǵy qaratpa sóz búkil adamdarǵa emes, olardyń ishindegi ıman keltirgenderge arnaıy aıtylyp tur.

Orazanyń paryz bolynǵan merzimi sanaýly kúnder, ıaǵnı bir aı. Bul da Jaratqannyń múmin quldaryna jasaǵan bir erekshe jeńildigi.  Jyl-on eki aıdyń ishinde bir aıdy qulshylyqqa arnaý kez kelgen múmin pendeniń qolynan keletin is.

Al eger musylman naýqas bolsa nemese saparda júrse, onda dertinen aıyqqan soń nemese sapardan oralǵan soń basqa kúnderden sol merzimdi tolyqtyryp tutýy qarastyrylǵan.Eger de oraza tutýǵa qaýqary jetpeıtin kári nemese sozylmaly derti bar kisi bolsa, onda árbir kúnge bir miskindi tamaqtandyrýy tıis.

Densaýlyǵyń jetip oraza tutsań, eń qaıyrlysy sol. Óıtkeni bul ulyq aıdy basqa eshbir aı almastyra almaıdy. Sebebi, bul aıdy Alla Taǵalanyń Ózi aıryqsha etken. Bul aı adamdardy týra jolǵa bastaıtyn Qasıetti Quran aıattary túsirile bastaǵan aı. Odan burynǵy basqa da ıláhı kitaptar naq osy aıda túsirilgen.  Sonymen qatar ár jyly keletin ramazan aıynyń ózindik orny, ýaqyty bar. Jyl mezgilderiniń árbirine aýysyp otyrady. Mysaly, shildeniń toǵyzyna kelgen ramazan múminniń ómirinde ekinshi ret osy ýaqytqa dóp kelmeýi kádik. Árbir ramazan aıy sondaı qaıtalanbas ýaqytymen de erekshe.

Atalǵan aıattarǵa qaıta oralaıyq. Adamzattyń asyly Muhammed (s.ǵ.s) Hıra úńgirinde Jaratqanǵa ońasha ǵıbadat etip jatqan túnderdiń birinde Jebireıil perishte (ǵ.s) kelip, Qurannyń alǵashqy aıattaryn ýahı etti. Sol tún  myń aıdan qadirli Qadir túni edi.

Iláhı pármenniń mánine úńilsek, ramazan aıynyń týǵanyna kórgen, sol kezde tiri bolǵan árbir musylmanǵa oraza tutý paryz ekendigin ańǵaramyz.

Alla Taǵala Óziniń qalaýymen oraza qulshylyǵy úshin jyl-on eki aıdyń ishinen ramazan aıyn tańdaǵan eken. Olaı bolsa, osynaý tańdaýly aıdyń ózine tán artyqshylyqtary da bar. Haq Taǵala erekshe aıdaǵy ǵıbadatty buljytpaı oryndaǵan quldarynyń mártebesin de erekshe bıiktetip, mereıin asyrýǵa ýáde etken.

Endi osy aıdyń týǵanyn kóre tura orazaǵa kirispegen jan kúnáhar bolyp esepteledi. Óıtkeni ol Alla Taǵalanyń ámirin oryndamaı, oǵan júrdim-bardym, salǵyrt qaraǵan. Al mundaı júgensizdik Jaratýshy Haq Taǵalanyń ashý-yzasyn týdyryp, qaharyna ushyraýǵa sebep bolýy yqtımal. Óıtkeni atalmysh aıatta ıman keltirgen árbir jannan eger sol aıǵa aman-saý jetse, oraza tutý talap etildi. Al Allanyń ámirin eki etýge bolmaıdy. Dinine salǵyrt-salaq bolyp, sonyń sebebinen ǵıbadattan, Rabbynyń rahymyna jetkizetin úlken nyǵmetterden maqurym qalyp júrgen musylmandardy Jaratqan Ie týra jolǵa bastasyn.

Atalǵan aıatta Alla Taǵalanyń ıman keltirgenderge tek jaqsylyq, jeńildik qalaıtyndyǵy aıtylady. Rasynda da asyl dinimiz úkimderinde qıyndyq joq. Bul turǵyda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Shyndyǵynda din – jeńil», – degen. Islam dinindegi árbir ǵıbadattyń, paryzdyń ońtaıly tustary bar. Óıtkeni aıatta aıtylǵandaı, Haq Taǵala pendelerine aýyr isti júktep, qıyndyqqa dýshar etýdi qalamaıdy. Sondyqtan eger bir kisi ramazan aıynda naýqas bolsa nemese saparda júrse, keıinirek saýyqqanda nemese eline qaıtqanda qazasyn óteýine bolady. Bul Alla Taǵala tarapynan berilgen úlken nyǵmet, jeńildik. Aıaǵy aýyr nemese etekkiri kelgen áıelderdiń úkimi de naýqas jandikine uqsas.

Sondaı-aq, otyz kún oraza tutqan múminder qulshylyqty abyroıly oryndap bolǵan soń Jaratqanǵa shúkirleri men zikirlerin aıtýy tıis.  Týra jolǵa salyp, dúnıedegi eń basty baqyt – Islam dininde bolý nyǵmetin syılaǵany úshin ári orazany aman-esen tutýdy násip etkeni úshin Jaratqandy ulyqtap, tákbir aıtýlary kerek, Oraza aıtyn laıyqty túrde toılaýy qajet.

Paıǵambardyń (s.ǵ.s) súıinshileýi

Paıǵambar (s.ǵ.s) sahabasy Salman ál-Farısı (r.a) bylaı deıdi: «Shaǵban aıynyń sońǵy kúni Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) bizge mynadaı ýaǵyz aıtty: «Ýa, adamdar! Senderge ulyq, berekeli aı kelip jetti. Bul aıda myń aıdan artyq Qadir túni bar. Alla osy aıda oraza tutýdy paryz etti, al túnderinde namaz oqýdy erikti qyldy. Osy aıda Allaǵa bir izgi qasıetpen jaqyndaǵan jan basqa ýaqytta paryz oryndaǵandaı. Al osy aıda paryz amalyn oryndaǵan adam basqa ýaqytta jetpis paryz oryndaǵandaı. Bul aı – sabyrlylyq aıy. Al sabyrdyń syıy – jánnat. Ózara janashyrlyq aıy. Bul aıda múminniń yrzyq-nesibesi eselenedi. Kimde-kim osy aıda oraza tutqan bir janǵa aýyz ashar jasasa, onyń kúnási keshirilip, tozaqtan azat etiledi. Oraza tutýshynyń saýabynan da eshnárse kemitilmeıdi». Osy tusta sahabalar: «Ýa, Allanyń Elshisi! Aýyzashar jasaýǵa bárimizdiń múmkindigimiz bola bermeıdi ǵoı», – dedi. Sonda Alla Elshisi (s.ǵ.s): «Orazashynyń aýzyn, tipti, bir túıir qurmamen, ne bir jutym sýmen, sútpen ashtyrǵan janǵa da sondaı saýap jazylady. Bul aıdyń basy rahym, ortasy keshirim, al sońy tozaqtan qutylý kezeńi. Kimde-kim osy aıda qulyna, qyzmetshisine jeńildik jasasa, Alla onyń kúnásin keshirip, tozaqtan azat etedi. Bul aıda tórt túrli qasıetti kóbeıtińder. Onyń ekeýi Rabbylaryńdy razy etetin qasıetter: sháhádatty jáne ıstıǵfardy kóp aıtyp júrińder. Endi ekeýi ózderińe asa qajetti qasıet: Rabbylaryńnan jumaqty surańdar da, tozaqtan azat etýin tileńder. Kimde-kim oraza tutqan janǵa aýyzasharda sýsyn berse, Alla ony Qııamet kúni meniń háýizimnen sýsyndandyrady da, ol qashan jumaqqa kirgenshe esh shóldemeıtin bolady», – dedi».[2]

Tırmızı taratqan taǵy bir rıýaıatta adamzattyń asyl tóresi (s.ǵ.s) ulyq aıdyń ereksheligi jaıly bylaı tarqatady: «Ramazan aıynyń alǵashqy túni bolǵanda shaıtandar men dúleı jyndar kisendeledi. Tozaqtyń qaqpalary tars jabylady da, bireýi de ashylmaıdy. Jumaqtyń qaqpalary aıqara ashylady da, bireýi de jabylmaıdy. Bir jarshy: «Eı, jaqsylyq qalaýshy, basta! Eı, jamandyq qalaýshy, tasta! Allanyń tozaqtan azat etetin quldary bar!» – dep jar salady. Árbir túni osylaı aıtylady».[3]

Imam Músilim taratqan rıýaıatta Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) bylaı deıdi: «Adam balasynyń árbir is-amaly onnan jeti júz esege deıin kóbeıtiledi. Dańqty da uly Alla bylaı deıdi: «Tek orazanyń jóni bólek. Onyń saýabyn Ózim beremin. Óıtkeni ol Men úshin qyzyqtardan, iship-jemnen bas tartqan». Oraza tutýshynyń eki qýanyshy bar: birinshisi orazasyn ashqanda, al ekinshisi Rabbysymen jolyqqanda. Sózsiz, oraza tutýshynyń aýzynan shyqqan ıis Allanyń quzyrynda hosh ıisti mıskten artyq».[4]

Buharı men Músilimniń Ábý Hýraıradan (r.a) jetkizgen rıýaıatynda Allanyń Elshisi (s.ǵ.s): «Kimde-kim ramazan orazasyn shynaıy ımanmen saýabynan úmit etken túrde tutsa, onyń burynǵy kúnálary keshiriledi», – degen.

Ábý Hýraıradan (r.a) jetken rıýaıatta Allanyń Elshisi (s.ǵ.s): «Kúndelikti bes ýaqyt namaz, juma namazy kelesi juma namazyna deıin, ramazan orazasy kelesi ramazan orazasyna deıin osy aralyqtarda jasalǵan kúná-qatelikterdi, eger pende úlken kúnálardan saqtansa, ketiredi», – degen.[5]

Ábý Hýraıradan (r.a) jetken rıýaıatta Allanyń Elshisi (s.ǵ.s): «Senderge berekeli aı ramazan keldi. Dańqty hám Ulyq Alla senderge osy aıda oraza tutýdy paryz etti. Osy aıda aspan qaqpalary ashylyp, tozaq qaqpalary jabylady da, shaıtandar kisendeledi. Osy aıda Allanyń myń aıdan artyq bir túni bar. Kim sol túnniń qaıyrynan qalyp qoısa, kóp nárseden maqurym qalady», – degen.[6]

Muǵaz ıbn Jábál (r.a) bylaı deıdi: «Birde Paıǵambarmen (s.ǵ.s) birge saparda boldym. Bir kúni oǵan jaqynyraq kele jatqanymda: «Ýa, Rasýlalla! Maǵan meni jumaqqa kirgizetin, tozaqtan alystatyn is týraly aıtyp berińizshi», – dedim. Ol (s.ǵ.s): «Rasynda, úlken nárse týraly suradyń. Alaıda ol Alla jeńildetken jan úshin jeńil is. Ol – Allaǵa eshnárseni serik qospaı qulshylyq qylýyń, namaz oqýyń, zeket berýiń, ramazanda oraza tutýyń, qajylyqqa barýyń», – dedi. Sosyn: «Saǵan izgiliktiń qaqpalary týraly aıtyp bereıin be? Ol, oraza – qalqan. Ol – sýdyń otty óshirgeni sııaqty kúná-qatelikterdi óshiretin sadaqa. Ol – bir kisiniń tún jarymynda oqyǵan nápil namazy», – dedi. Sosyn myna aıatty oqydy: «Olardyń jambastary tósekterinen ajyrap (túnde uıqydan turyp) Rabbylaryna úreılenip, úmit etip jalbarynady. Sondaı-aq olar bergen nesibemizden tıisti orynǵa jumsaıdy. Rasynda istegen izgi isi úshin qandaı kózaıymdar saqtaýly turǵandyǵyn eshkim de bilmeıdi».[7] Sosyn:«Saǵan istiń basy, ózegi jáne shoqtyǵy týraly aıtaıyn ba?» – dedi. Men: «Árıne, ýa, Rasýlalla», – dedim. Ol (s.ǵ.s): «Istiń basy – Islam, ózegi – namaz, shoqtyǵy – jıhad», – dedi. Sodan keıin: «Osy aıtylǵannyń barlyǵynyń ustap turýdyń jolyn kórseteıin be?» – dedi. Men: «Árıne, ýa, Allanyń paıǵambary», – dedim. Sonda ol (s.ǵ.s) tilin ustap kórsetip: «Mynaǵan ıe bol!» – dedi. Men: «Ýa, Allanyń paıǵambary! Sonda biz sóılegen sózimiz úshin jazalanamyz ba?» – dep suradym. Sonda Paıǵambar (s.ǵ.s): «Áı, Muǵaz! Adamdar tozaqqa etpetterinen súıretilip aparylǵanda osy tilderimen aıtqandarynyń jazasy úshin aparylmaı ma?» – dedi.[8]

Quran túsken qutty aı

Alla Taǵala bylaı deıdi:«Ramazan aıy sondaı bir aı, ol aıda adam balasyna týra jol jáne(aq pen qarany) aıyratyn dálel túrinde Quran túsirildi».[9] Jahannyń jolbasshysy Muhammedke (s.ǵ.s) ardaqty aıattardyń túsirilýi osy aıdaǵy qasıetti túnderdiń birinde bastaldy. Ol tún myń aıdan qadirli Qadir túni edi.

Paıǵambarlyqtan buryn búkil jaratylys-tyń myrzasy Muhammed (s.ǵ.s) Mekke syrtyndaǵy taýdaǵy Hıra atty úńgirde jurttan jyraq, ońasha jaǵdaıda Alla Taǵalaǵa qulshylyq etetin. Jasy qyryqqa tolǵan shaǵynda qalypty daǵdysymen qulshylyq etip jatqan oǵan Jebireıil perishte (ǵ.s) kelip: «Oqy!» – dep buıyrady. Ol (s.ǵ.s): «Men oqı almaımyn», – deıdi. Sonda perishte ony qatty-qysyp, sosyn bosatyp jiberip taǵy da: «Oqy!» – deıdi. Muhammed (s.ǵ.s): «Men oqı almaımyn», – deıdi. Jebireıil (ǵ.s) ony taǵy da qysyp: «Oqy!» – dep ámir etedi. Paıǵambar (s.ǵ.s): «Men oqı almaımyn», – dep qaıtalaıdy. Sonda Jebireıil (ǵ.s): «Sondaı jaratqan Rabbyńnyń atymen oqy! Ol adam balasyn uıyǵan qannan jaratqan. Oqy! Ol Rabbyń asa ardaqty. Sondaı qalammen úıretken. Adamzatqa bilmegen nárselerin úıretken»,[10] – dep alǵashqy aıattardy ýahı etedi. Sosyn: «Ýa, Muhammed! Aqıqatynda, sen – Allanyń Elshisisiń!» – dep kózden ǵaıyp bolady.

Kitaptardyń kitaby Quran Kárim Paıǵambarǵa (s.ǵ.s) sol túnnen bastap jıyrma úsh jyl boıy túsirildi. Alla Taǵala Qurannyń qadiri haqynda bylaı deıdi: «Ýa, adamdar! Senderge Rabbylaryń tarapynan bir úgit, júrekterge shıpa jáne ıman keltirgender úshin týra jol bastaýshy ári rahym (Quran) tústi».[11] «Rasynda, osy Quran eń týra jolǵa bastaıdy».[12]

Paıǵambar (s.ǵ.s) úmbetine Qasıetti Quran men óziniń súnnetin bekem ustanýdy amanat etip bylaı degen: «Men senderge eger nyq ustasańdar esh adaspaıtyn eki nárse qaldyryp baramyn, ol – Allanyń Kitaby (Quran Kárim) jáne meniń súnnetim».

Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) bizge Quran Kárimdi udaıy oqyp-úırenýdi, jattaýdy, ondaǵy ulaǵatqa amal etýdi buıyrdy. Ondaǵy árbir áripte úlken saýap bar ekendigin aıtty: «Senderdiń eń qaıyrlylaryń Qurandy úırenip jáne basqaǵa úıretkenderiń»; «Qurannan bir árip oqyǵan adamǵa bir jaqsylyq jazylady. Al árbir jaqsylyqtyń saýaby on eselenedi. Men «Álıf. Lám. Mım» bir árip dep aıtpaımyn. Álıf – bir árip, lám – bir árip, mım – bir árip».

Ramazan aıynda Quran Kárimge erekshe den qoıýymyz kerek. Sebebi, osy aıda Quran túsken. Osy aıda Jebireıil perishte (ǵ.s) Allanyń Elshisine (s.ǵ.s) kelip, Quran Kárimdi qaıtalap úıretetin.

Haq Taǵalanyń Kitabyn úırený, Elshisin (s.ǵ.s) súıý tárbıeniń negizgi qaınar kózderi. Imam Tabaranı taratqan hadıste bylaı delingen: «Balalaryńdy úsh túrli qasıetke baýlyńdar: Paıǵambarlaryńdy súıýge, onyń áýletin súıýge jáne Quran oqýǵa. Shyndyǵynda, Qurandy jattaǵandar eshqandaı kóleńke bolmaıtyn Qııamet kúni Allanyń Arshysynyń kóleńkesinde bolady».

Sonymen birge, Qııamet kúni árbir musylmanǵa tutqan orazasy men oqyǵan Qurany shapaǵatshy bolady eken. Imam Ahmad rıýaıat etken hadıste Paıǵambar (s.ǵ.s) bylaı deıdi: «Qııamettiń kúni Rabbynyń aldynda oraza men Quran pendege arashashy bolady. Oraza: «Rabbym! Men ony kúndiz iship-jemnen tyıǵan edim. Endi men oǵan arashashy bolaıyn», – deıdi. Quran bolsa: «Men ony túnde uıqysynan aıyryp edim sol úshin oǵan arashashy bolaıyn», – deıdi. Sóıtip, ekeýiniń de shapaǵaty qabyl etiledi».

Islam tarıhyndaǵy ǵulamalar, izgi pendeler ramazan aıynda Quran Kárimge erekshe den qoıyp, túgel oqyp, zerdeleıtin bolǵan. Tól mazhabymyzdyń kóshbasshysy, ulyq ımam Ábý Hanıfa ramazan aıynda Qurandy birneshe márte hatym etken.

Aıryqsha qulshylyqtar aıy

Budan buryn aıtylǵan hadıste bylaı delingen: «Osy aıda Allaǵa bir izgi qasıetpen jaqyndaǵan jan basqa ýaqytta paryz oryndaǵandaı. Al osy aıda paryz amalyn oryndaǵan adam basqa ýaqytta jetpis paryz oryndaǵandaı». Ataqty ǵulama Ibn Rajab ál-Hanbalı óziniń «Lataıfýl-maarıf» atty kitabynda bylaı deıdi: «Izgi amaldyń saýabynyń erekshe eselenýiniń sebepteri bar. Birinshisi, izgilik jasalǵan jerge qatysty. Iaǵnı orynnyń qurmettiligine qaraı onda oryndalǵan is-amaldyń saýaby da eselenedi. Sondyqtan da Mekke men Mádınadaǵy qasıetti meshitterde oqylǵan namazdyń saýaby aıryqsha. Paıǵambar (s.ǵ.s): «Meniń meshitimde oqylǵan bir namaz ál-Haram meshitinen ózge meshitterde oqylǵan myń namazdan artyq», – degen. Qasıetti meshitterde oryndalǵan ǵıbadattardyń saýaby da úlken.

Izgi amaldyń saýabynyń eselenýiniń taǵy bir syry onyń oryndalǵan ýaqytyna baılanysty. Mysaly, zýl-hıjja aıynyń alǵashqy onkúndiginde jáne ramazan aıynda jasalǵan qaıyrly isterdiń mártebesi bıik. Bir hadıste «Qaı sadaqa qaıyrly?» – dep suraǵan kisige Paıǵambar (s.ǵ.s): «Ramazan aıynda berilgen sadaqa», – dep jaýap bergen». Basqa bir hadıste adamzattyń ardaqtysy (s.ǵ.s): «Ramazan aıynda oryndalǵan umranyń saýaby qajylyqpen teń», – degen.

Olaı bolsa, aqyldy adam ulyq aıdyń osyndaı sharapatynan qur qalmasa kerek.

 Táýbe aıy

Ramazan aıy jylyna bir ret keletin zor múmkindik. Ǵıbadat aıynda erekshe rýhanı atmosferada is-amaldardy elekten ótkizip, ımandy jańartýǵa, izgilik ister arqyly júrekti jumsartýǵa bolady. Al osy bir múmkindikti kádege jarata almaý naǵyz dimkástikti bildiredi.

Ál-Hakım taratqan rıýaıat boıynsha birde Paıǵambar (s.ǵ.s) sahabalaryna minberdi ákelýge buıyrady. Sosyn ákelingen minberge kóterilip bara jatyp: «Ámın», – dep úsh ret aıtady. Sosyn qaıtadan tómen túsedi. Sahabalary munyń mánisin suraıdy. Sonda Alla Elshisi (s.ǵ.s) bylaı deıdi: «Maǵan Jebireıil (ǵ.s) kórinip: «Ramazanǵa jetse de, kúnási keshirilmegen jan aýlaq ketsin!» – dedi. Men: «Ámın», – dedim. Ekinshi márte kóteril-genimde: «Seniń esimiń atalǵanda salaýat aıtpaǵan jan aýlaq ketsin!» – dedi. Men: «Ámın», – dedim. Úshinshi márte kóterile bergenimde: «Ata-anasynyń ekeýi, ne bireýi kóz aldynda qartaıa tura, jumaqqa kirýine sebepker bola almaǵan (ata-anasyna laıyqty qyzmet ete almaǵan) jan aýlaq ketsin!» – dedi. Men taǵy da: «Ámın» – dedim».

Taqýalyq aıy

Alla Taǵala bylaı deıdi:«Áı, múminder! Senderge burynǵylarǵa paryz qylǵandaı oraza paryz qylyndy. Árıne saqtanarsyńdar».[13]

Osy sharapatty aıattyń sońy «árıne saqtanarsyńdar» dep aıaqtalyp tur. Bul sózde tereń maǵyna jatyr. Oraza paryzy Rabbymyzdan shynaıy túrde qorqýǵa, taqýalyqqa tárbıeleıdi. Bul aıattaǵy «táttáqýn» sózi «saqtanarsyńdar» degen maǵynamen birge «taqýalyq etersińder» degen maǵynany da bildiredi. Orazanyń túpkilikti maqsaty pendeniń boıynda Qudaı Taǵaladan qorqý, taqýalyq qasıetin qalyptastyrý bolyp tabylady.

«Qudaıdan qoryqpaǵannan qoryq» deıdi halyq danalyǵy. Teginde, taqýalyq adam balasynyń eń kórkem sıpaty. Óıtkeni Qudaıdan qorqý sıpaty pendeni talaı jamanshylyqtan saqtaıdy. Sondaı-aq, barsha paıǵambarlar aldymen Qudaıdan qorqýǵa shaqyrǵan.

Ramazan aıynda parasat-paıymy bıik pende úshin artyndaǵy ǵumyr jolyna bir qarap alyp, ótkenin bezbendep, bolashaǵyn baǵdarlaıtyn qaıtalanbas sát týady. Shyndyǵynda, óz-ózine esep berý taqýa jandardyń daǵdysy, baıyptylardyń ádeti. Alla Taǵala Quran Kárimde bylaı deıdi: «Alla bir qaýymdy qashan olar óz-ózderin ózgertpeıinshe ózgertpeıdi».[14] Iaǵnı  óz-ózin jaqsy jaqqa ózgertý, Rabby Taǵala razy bolatyn baǵytqa burý eń aldymen árbir pendeniń yqylas-nıetine, erik-jigerine, qajyr-qaıratyna baılanysty dúnıe. Pende týra jolǵa nıet etse, Alla da onyń jolyn jeńildetip, saýabyn eseleıdi.

Paıǵambar (s.ǵ.s) bir hadısinde bylaı deıdi: «Zerek – nápsisin tómen ustap, ólimnen keıingige amal etken adam, al dármensiz – nápsisi men áýeıiligine erip, Alladan sheksiz úmittengen adam». Osy hadıstegi «nápsisin tómen ustaý» degen uǵymdy ǵalymdardyń bir toby óz-ózine esep berý dep túsindirgen. Iaǵnı  Qııamet kúni talqyǵa túspeı turyp, osy dúnıede óz isińe talqy jasap, esep berýge daǵdylaný, sóıtip, Uly Esep kúnine ózindik eseppen, is-amaldy tarazylap, elep-eksheýmen barý.

Óz-ózine esep berý izgi pendelerdiń daǵdysy, musylmannnyń ımanyn jańartyp, túletetin oı tarazysy, pikiri men túsinigin týralap, túzeıtin tezi. Bul týraly musylman tarıhynda talaı dilmárlar, taqýalar túrli aıshyqty oılaryn aıtyp ketken. Solardyń birazy mynadaı. Omar ıbn Hattabtan (r.a) qalǵan mynadaı máshhúr ósıet bar: «Esepke alynbastan buryn ózderińnen esep alyńdar, ony tarazyǵa túspesten buryn tarazylańdar, eń úlken tekserý kúnine daıyn bolyńdar, «Sol kúni sender tekserilesińder, sonda senderdiń eshqandaı qupııalaryń jasyryn qalmaıdy».[15]

Ýahb ıbn Mýnábbıh bylaı degen: «Dáýit (ǵ.s) áýletiniń danalyqtarynyń biri mynadaı: «Árbir aqyldy pende úshin eshqashan esten shyǵarmaýy tıis tórt saǵat bar: uly ári dańqty Rabbysyna minájat etetin saǵaty, óz-ózine esep beretin saǵaty, aıybyn, kemshiligin betine basyp, nápsisi týraly shynaıy sóıleıtin dostaryna baratyn saǵaty jáne nápsisin adal ári kórkem qyzyqtarmen ońasha qaldyratyn saǵaty».

Hasan Basrı bylaı deıdi: «Múmin adam óz nápsisiniń qojaıyny. Allanyń razylyǵy úshin óz-ózinen esep alyp otyrady. Osy dúnıede óz-ózine esep bergenderdiń Qııamet kúngi esepteri jeńil bolady eken de, kerisinshe, árbir isti esh esepsiz, qalaı bolsa solaı isteıtinderdiń Qııamet kúnindegi esebi óte aýyr bolady eken».

Rasynda da halyq ańyzyndaǵy Aıaz bı sekildi árbir adam balasy bir sát óz isine esep berip, nápsisiniń jaǵdaıyna baǵa berip otyrmasa bolmaıdy. Aıaz bı kedeı kezindegi shoqpyt-shoqpyt shekpenin úıiniń joǵary bir jerine ilip qoıypty. Nápsisi dandaısyp, shekten shyǵa bastaǵanda-aq sol shekpenine qarap burynǵy halin esine túsirip: «Aıaz bı jolyńdy bil, qumyrsqa álińdi bil», – dep órekpigen kóńilin sabasyna túsirip, táýbesine kelip otyrady eken.

Úmbetimizdiń tarıhynda talaı taqýalar, ǵulamalar, uly adamdar óz-ózderine esep berip otyrýdy ǵumyrlyq daǵdyǵa aınaldyrǵan. Olaı bolmaǵannyń ózinde óziniń minin betine basyp aıtatyn shynshyl adamdarmen joldas bolǵan. Kóptegen bılikke jetken ádil ámirshiler, baılyqqa ıe bolǵan aqyldy baı-baǵlandar taqýadar ǵalymdarǵa, bı-sheshenderge, aqyndarǵa ózderin birde maqtatyp, birde minderin aıtqyzyp, dattatyp otyrǵan. Ondaǵy maqsattary nápsileriniń jaıyna qanyǵý, ımanı-rýhanı ahýalyn syrt kóz arqyly bezbendep, baǵamdaý. «Syrt kóz synshyl» degendeı, adamnyń ózi kóre almaǵan minin basqa bireý kóredi. Syrt kózge syn aıttyrýy arqyly aqyldy adam óz minin bilip, ony túzetýge tyrysady.

Ádildigimen qara qyldy qaq jaryp Farýq atanǵan Omar ıbn Hattab (r.a): «Bizge kemshiligimizdi kórsetken adamǵa Alla rahym qylsyn», – deıdi eken.

Ábý Súleımen Daranı bylaı degen eken: «Dúnıe men aqyrettegi búkil izgiliktiń túp negizi – Alladan qorqý. Dúnıeniń kilti – toıý, al aqyrettiń kilti – ash bolý».

Sabyr aıy

Paıǵambar (s.ǵ.s) oraza ustaýshyǵa bylaısha ósıet etken: «Oraza kúni senderdiń eshqaısylaryń jaman sóz aıtyp, daýsyn kótermesin. Al eger bireý ony balaǵattasa: «Men orazamyn, men orazamyn», – desin».[16] Iaǵnı  oraza ustaýshy qandaı jaǵdaıda bolmasyn orazasyn bylapyt sózdermen, urys-kerispen lastamaı, sabyrlylyq tanytyp, ǵıbadatyn múltiksiz túrde oryndaýy kerek. Sonda ǵana ǵıbadaty kámil bolyp, Rabbynyń dárgeıinde qabyl bolady. Óıtkeni oraza tek qana iship-jemnen tyıylý emes. Sondaı-aq, jaman ádetterden, dóreki sózderden, teris minez-qulyqtardan arylýy. Al kúndelikti úırenip qalǵan daǵdylardan, minez-qulyq kemshilikterinen birden arylý ońaı emes. Ol birte-birte oryndalatyn is.

Tırmızı taratqan hadıste Paıǵambar (s.ǵ.s): «Oraza – sabyrdyń jartysy», – deıdi. Dese degendeı, kúni boıy ashqursaq júrip, keńpeıildilik qalpyn saqtaı alý naǵyz bekzattyqqa aparatyn rýhanı shynyǵý.

Jalpy sabyr ataýly sharǵı maǵynada úshke bólinedi: Alla Taǵalanyń qulshylyǵyn oryndaýda sabyr etý, Alla Taǵala tyıym salǵan nárselerden tartynýda sabyr etý jáne Jaratqannyń jazmyshyna kórkem túrde sabyr etý. Mundaǵy qulshylyq-taǵatqa sabyr etýdiń maǵynasy namaz, oraza, zeket, qajylyq sııaqty paryz amaldardy qandaı da bir qıynshylyqqa qaramastan, aýa-raıynyń qolaısyzdyǵyna, ahýaldyń qysyltaıańdyǵyna qaramastan kórkem sabyrmen oryndaý degendi bildiredi.

Haq Taǵala Zúmár súresiniń 10-aıatynda sondaı sabyrly quldardyń saýabyn esepsiz beretindigi jaıly bylaı deıdi: «Rasynda, sabyrlylar saýaptaryn qısapsyz túrde molynan alady». Alla Elshisi (s.ǵ.s): «Bul aı – sabyrlylyq aıy. Al sabyrdyń syıy – jánnat», – dep oraza aıynyń qaıyrly qorytyndysymen súıinshilegen.

Shúkirshilik aıy

Múbárak ramazan aıynda oraza tutýshy buryn mán bermeı júrgen kóptegen nyǵmetterdiń qadirin sezinedi. Ashyǵyp, shólirkep Jaratqannyń yrzyq-nesibesiniń, qara sýdyń qadirine jetedi. Kúni boıy ash qursaq júretin jarly-jaqybaıdyń jaǵdaıyn basynan keshiredi. Boıyndaǵy janashyrlyq, baýyrmaldyq sezimi oıanady. Ózinen tómenge qarap shúkirlik etedi. Qolda bar múmkindikterdiń qadirin uǵynady. Orazanyń osyndaı hıkmetti qyrlary bar.

Asyly, Haq Taǵala quldarynyń ishinen Óziniń nyǵmetterine, yrzyq-nesibesisine árdaıym shúkir etip júretinderin jaqsy kóredi. Óıtkeni Jaratqannyń bergen yrzyǵyna alǵys bildirý ımannyń ajyramas bóligi. Sebebi, Alla Taǵala Ózine kúpirshil bolmaı, shúkirshil bolýǵa buıyrǵan: «Meni esterińe alyńdar, sonda Men de senderdi esime alamyn. Maǵan shúkirshilik etińder, kúpirlik etpeńder».[17]

Rabbysy bergen ómirge, densaýlyǵyna, materıaldyq jáne rýhanı baılyqtaryna alǵys bildirip, laıyqty túrde shúkir etý árbir pendeniń mindeti.

Aqıqatynda, Alla Taǵala quldarynyń shúkirligine muqtaj emes, kerisinshe, pendeler Rabbylarynyń rahymyna zárý. Aıatta bylaı delingen: «Kim shúkirlik etse, rasynda ol ózi úshin shúkirlik etedi. Al kim shúkirsizdik etse, rasynda Rabbym Baı hám Jomart».[18]

Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) óz úmbetine nyǵmetke shúkir etýdiń syrlaryn anyqtan túsindirip bergen. Sýhaıbtan (r.a) jetken rıýaıatta Paıǵambar (s.ǵ.s) bylaı deıdi: «Múminniń isi netken ǵajap! Shyndyǵynda onyń barlyq isi qaıyrly. Bul múminnen basqaǵa jazylmaǵan. Eger onyń basynda qýanysh bolsa, Allaǵa shúkir etedi de, sonysyna saýap-syı alady. Eger oǵan bir jamandyq tónse, oǵan sabyr etedi de, onysyna da saýap alady. Allanyń musylmanǵa jazǵan árbir taǵdyry qaıyrly».[19]

Sharıǵat paıymynda shúkirshil júrek eń úlken baılyqtardyń biri. Ibn Abbastan (r.a) jetken hadıste Allanyń Elshisi (s.ǵ.s): «Kimge myna tórt nárse násip etilse, oǵan dúnıeniń de, aqyrettiń de ıgiligi berilgen bolady: shúkir etýshi júrek, zikir etýshi til, synaqqa sabyrly tán jáne óz nápsisinde de, jarynyń malyna da esh jamandyq qalamaıtyn áıel», – degen.[20]

Paıǵambardyń (s.ǵ.s) ózi shúkir etýde úmbetine úlken úlgi boldy. Ol (s.ǵ.s) túni boıy Rabbysyna qulshylyq qylyp, tabany jarylyp ketkenshe namaz oqıtyn. Sonda jubaılarynyń biri: «Ýa, Allanyń Elshisi! Nege olaı etesiz? Burynǵy da, keıingi de kúnálaryńyz keshirilgen joq pa?» – degende, ol (s.ǵ.s): «Olaı bolsa, shúkir etýshi pende bolýym kerek emes pe?» – dep jaýap bergen.[21]

Tirshiliktiń túrli kezeńderinde bastaǵy baqtyń qadirin bilip, shúkir etý naǵyz ımandy pendeniń belgisi. Birde Paıǵambar (s.ǵ.s) sahabalaryna shyǵyp:«Ýa, sahabalarym! Qalaı turdyńdar?» – dep suraıdy. Sonda sahabalar y: «Allaǵa múmin bolyp turdyq, ýa, Rasýlalla!» – dep jaýap qaıyrady. Paıǵambar (s.ǵ.s): «Imandaryńnyń belgisi qandaı?» – dep suraıdy. Sahabalar y: «Bále-jalaǵa sabyrlylyq, halimizge shúkirshilik, taǵdyr-qazaǵa razylyq tanytamyz», – deıdi. Sonda Alla Elshisi (s.ǵ.s): «Olaı bolsa, Qaǵbanyń Iesimen ant eteıin, sender naǵyz múminsińder», – degen eken.

Rasynda, Alla Taǵalanyń adamzat úshin kók pen jerden tógip jatqan nyǵmetterdiń sany sheksiz. Alla Taǵala bylaı deıdi: «Sondaı-aq, Ol (Alla) senderge suraǵanda-ryńnyń bárin berdi. Eger Allanyń nyǵmetterin esepteıtin bolsańdar, sanyna jete almaısyńdar. Rasynda adam óte ádiletsiz ári shúkirsiz».[22]

Sol nyǵmetterdiń biri densaýlyq pen bos ýaqyt. Tánniń saýlyǵyn býyn syrqyrap, syrqattanǵanda ǵana bilemiz. Árbir pendeniń eń basty qazynasy – ómiri. Ol ómir joly jyldardan, aılardan, kúnderden, saǵattardan, mezetterden turady. Sol ýaqyttyń qadirin bilip, Rabbynyń razylyǵy úshin múltiksiz paıdalanyp jatqan pende kemde-kem. Sondyqtan Paıǵambar (s.ǵ.s) osy aıtylǵan eki nyǵmettiń árdaıym nazardan tys qalatyndyǵyn úmbetine eskertip: «Adamdardyń kóbi eki nyǵmettiń qadirin durys bilmeıdi. Olar – densaýlyq pen bos ýaqyt», – degen. (Buharı, Tırmızı rıýaıat etken).

Musylman pende nyǵmetke qýanyp, belgili bir tabysqa jetkende, Allaǵa shúkirshiligin bildirýi kerek. Ol úshin shyn yqylaspen «Álhamdýlılláh» dep aıtýdyń ózi jetkilikti. Rahymdylardyń rahymdysy Rabbymyz bizdi Óziniń nyǵmetterine shúkir etetin shúkirshil pendelerinen qylǵaı.

Jeńis aıy

Quran Kárim túsken ramazan aıy ǵajaıyptar men keremetterge toly ári bul aıdyń da keremet syrlary taýsylmaıdy. Ramazan aıy sabyr men ǵıbadattyń, tózimdiliktiń, nápsini tárbıeleýdiń aıy. Nápsisin tezge salý arqyly pende óziniń rýhanı ári denelik shama-sharqyn, dármensizdigin bilip, ózin-ózi tanıdy. Al kim ózin-ózi tanysa Allany tanýǵa qadam jasaıdy. Jumaq joly jeńil emes. Oǵan Allanyń razylyǵy úshin nápsisimen kúresip, haq jolynda aıanbaı kúreskender ǵana kire alady. Osy ramazan aıyndaǵy mursatty paıdalanǵan árbir pende ózin-ózi jaqsy jaqqa ózgerte alady. Alla Taǵala bylaı deıdi: «Alla bir qaýymdy qashan olar óz-ózderin ózgertpeıinshe ózgertpeıdi».[23]

Ulyq aıdyń ǵajaıyptary kóp. Bul aıda jasalǵan árbir jaqsylyqtyń orny erekshe. Imam Báıhaqı taratqan rıýaıatta Paıǵambar (s.ǵ.s): «Eger Allanyń pendeleri osy aıdyń berekesi men artyqshylyǵyn bilse, ramazan aıynyń jyl boıy bolǵanyn qalar edi», – dep berekeli aıdyń baǵa jetpes bıik mártebesin anyqtap bergen.

Islam tarıhynda naq osy ramazan aıynda musylmandar kóptegen jeńisterge qol jetkizgen. Solardyń eń birinshisi Islam tarıhyndaǵy eń alǵashqy jeńis Bádir shaıqasy bolatyn. Bul ımandylyq pen kúpirliktiń alǵash ret betpe-bet kelgen kezi bolatyn. Bádir shaıqasy Paıǵambar (s.ǵ.s) Mekkeden Mádınaǵa kóshkennen keıin ekinshi jyly ramazan aıynyń ekisi kúni oryn aldy. Bul shaıqastyń baıany mynadaı.

Bádir shaıqasy

Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) Mádına qalasynyń janyndaǵy kerýen jolynan Mekkedegi quraıysh taıpasynyń saýda kerýeni ótetindigin biledi. Kerýenbasy – quraıysh shonjarlarynyń biri Ábý Sýfııan. Paıǵambar (s.ǵ.s) sahabalaryna: «Olarǵa qarsy shyǵyńdar, bálkim, Alla senderge olja násip eter», – dep buıyrady.

Alaıda Ábý Sýfııan musylmandardyń josparlaryn bilip qalyp, Mekkedegi quraıyshtyqtardan qarýly kómek shaqyrtyp alady da, ózi basqa jolmen ótip ketedi. Sóıtip, múshrikter kerýeni musylmandardyń qurǵan torynan sytylyp ketedi. Ábý Sýfııan attanar aldynda kerýendi musylmandardan qorǵaý úshin kelgen mekkelik jasaqtardy qaıtaryp jiberedi.

Degenmen, mekkelik múshrikterdiń áskerbasy Ábý Jáhl Bádirde toı-dýmandatyp, araq-sharap iship, úsh kún bolamyz dep sheshedi. Maqsaty – musylmandar men basqa arab taıpalaryna qyr kórsetý.

Arada kóp ýaqyt ótpeı Mádınadan Paıǵambar (s.ǵ.s) bastaǵan musylman áskeri shyǵady. Musylman jasaǵynyń quramynda 316 jaýynger, 70 túıe, 3 at bolady. Al múshrikterdiń áskerinde 950 jaýynger, 700 túıe, 100 at bar edi.

Eki ásker jolyqqan shaqta shaıqas bastalady. Alla Taǵala musylmandardyń júrek-terin ornyqtyrý úshin kókten kómekshi perishteler túsiredi. Aqyrynda ıláhı qoldaýdyń arqasynda múminder toby jeńiske jetedi. Musylmandardan on tórt jaýynger sháhıd bolady, al múshrikterden jetpisi jer jastanyp, taǵy jetpisi tutqynǵa túsedi. Osy joly Allanyń dushpany Ábý Jáhl men quraıysh taıpasynyń keıbir shonjarlary ólim qushady. Alla Taǵala bul oqıǵa týraly: «Alla senderdi Bádirde óte az bolǵandaryńda da jeńiske jetkizgen edi. Alladan qorqyńdar, bálkim, shúkir etersińder», – dep baıandaǵan (Álı Imran, 123).

Osy oqıǵa arqyly musylmandar jeńistiń ásker men qarý-jaraqtyń kóptigimen emes, tek bir Allanyń qalaýymen ǵana bolatyndyǵyn jete túsindi. Bul keıingi musylmandarǵa da úlken sabaq boldy. Qara qyldy qaq jarǵan ádil halıfa Omar ıbn Hattab (r.a): «Biz eshkimdi kúsh-qýatpen, qarýmen jeńbeımiz. Bizdiń basty qarýymyz – Allaǵa degen ımanymyz, taqýalyǵymyz», – degen.

Mekkeniń ashylýy

Islam tarıhyndaǵy eń úlken jeńis Mekkeniń musylmandardyń qolyna ótýi desek qatelespeımiz. Óıtkeni Qasıetti Mekke qalasynyń musylmandardyń qolyna ótýi eń sheshýshi shaıqas, eń úlken jetistik. Osy jeńisi arqyly Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) qasıetti qalany kópqudaıshyldardan azat etip, put tastarynan tazartty. Hıjra jyl sanaýymen 8-jyldyń ramazan aıynyń 20-sy kúni bolǵan shaıqas bylaı bastalǵan edi.

Mekkelik quraıyshtarmen odaqtas Bákir taıpasy Paıǵambarmen (s.ǵ.s) odaqtas Hýzaǵa taıpasyna tutqıyldan shabýyl jasap, jıyrma adamyn óltiredi. Bul shabýylda olarǵa odaqtastary quraıyshtyqtar da járdemdesedi. Osydan keıin Hýzaǵa taıpasynyń kósemi Amr ıbn Sálım ál-Hýzaǵı Allanyń Elshisine (s.ǵ.s) baryp kómek suraıdy. Sonda Paıǵambar (s.ǵ.s): «Saǵan járdem beriledi», – dep ýáde etedi. Muny estigen quraıyshtyqtar ózderiniń úlken qatelik istegenderin túsinip qatty ókinedi.

Paıǵambar (s.ǵ.s) on myń jaýyngerden turatyn ásker daıyndap, Mekkege attanady. Ál-Jahfa degen jerge jetken kezde aldynan ákesimen týysqan kókesi Abbas shyǵady.

Paıǵambardyń (s.ǵ.s) Mekkege qaraı úlken qolmen kele jatqanyn estigen quraıyshtyqtarda záre qalmaıdy. Quraıyshtyqtardyń kósemi Ábý Sýfııan istiń aldyn alý úshin musylman áskeriniń aldynan shyǵady. Jolaı Abbas kezdesedi. Abbas: «Ýa, Ábý Sýfııan! Endi seni Paıǵambardan (s.ǵ.s) eshteńe qutqara almaıdy, musylman bol», – dep keńes beredi. Ábý Sýfııan sol jerde Islamdy qabyldap, Mekkege musylman áskerinen buryn barady da: «Ýa, halaıyq! Allanyń Elshisi senderge jer qaıysqan qolmen kele jatyr. Kimde-kim óz úıinen shyqpasa, oǵan bas amandyǵy beriletin boldy, kimde-kim Ábý Sýfııannyń úıinen shyqpasa, oǵan bas amandyǵy beriletin boldy», – dep jar salady.

Paıǵambar (s.ǵ.s) Mekkege qashyrynyń ústinde taǵzym ete kiredi. Osylaısha qasıetti qala soǵyssyz alynady. Tek Halıd ıbn Ýalıdtiń jasaǵyna múshrikter shabýyl jasap, eki musylman sháhıd bolyp, jıyrma múshrik óltiriledi, taǵy da eki myń múshrik tutqynǵa alynady. Paıǵambar (s.ǵ.s) aldyna ákelingen tutqyndarǵa qarap: «Men týraly ne aıtasyńdar?» – dep suraıdy. Olar: «Sen bizdiń qadirli týysymyzsyń ári qadirli aǵaıynymyzdyń ulysyń», – dep jaýap qatady. Sonda árdaıym keshirimshil Allanyń Elshisi (s.ǵ.s): «Baryńdar, sender azatsyńdar», – dep talaı jyldardan beri ózine qarsy soǵysyp kelgen qas dushpandaryna bas amandyǵyn beredi. Osy kúni adamdar top-top bolyp Islam dinine ótedi. Eki myńdaı kisi musylman bolyp, Mekkedegi úsh júz alpys put túgeldeı qıratylyp, Allanyń Úıi puttardan birjola tazartylady. Alla Taǵala bul uly jeńis týraly Nasyr súresinde: «Eger Allanyń kómegi men jeńisi kelgende adamdardyń Allanyń dinine top-top bolyp kirgenderin kóresiń. Sonda Rabbyńdy páktep, keshirim tile, shyndyǵynda, Ol táýbeni qabyl alǵysh», – degen.

Dinimizdiń tarıhynda musylman jaýyngerleriniń ramazan aıynda qol jetkizgen budan da basqa jeńisteri kóp bolǵan. Mysaly, hıjranyń 91-jyly ramazan aıynda musylman áskerleri Ispanııaǵa kiredi. Al kelesi 92-jyly ramazan aıynda musylman qolbasshysy Tarıq ıbn Zııad óziniń azdaǵan áskerimen Ispanııa koroliniń myńdaǵan áskerin talqandaıdy.

Hıjranyń 584-jyly ramazan aıynda musylmandar aıbyndy qolbasshy Salahýddın Aııýbıdiń basshylyǵymen Qudys qalasyn krest joryqshylarynan azat etedi.

Hıjranyń 647-jyly ramazan aıynda Mysyr musylmandary elge basyp kirgen Frantsııa koroli Lýıdiń áskerin talqandap, koroldiń ózin tutqynǵa alady.

Hıjranyń 658-jyly ramazan aıynda Beıbarys bastaǵan Mysyr mámlúkteriniń áskeri Sham aımaǵyndaǵy Aın Jalut degen jerde musylman álemine lań salǵan monǵol shapqynshylaryn oısyrata jeńip, alǵash ret betin qaıtarady.

Mine, kóne tarıhtaǵy ramazan aıynda bolǵan jeńisterdiń birsypyrasy osyndaı. Sonymen birge qazirgi zamanymyzda da ramazan aıynda musylmandar kóptegen jeńisterge jetti. Sonyń eń bastysy Mysyr áskeriniń elge tutqıyldan basyp kirgen basqynshylardy jeńýi. Bul 1973-jyly 6-qazan, musylmansha ramazan aıynyń ony kúni edi. Dushpandarǵa álemdegi alpaýyt elder kómektesti. Soǵan qaramastan, Allanyń qalaýymen, kómegimen musylman qoly jeńiske jetti.

Múbárak aı tarıhta osyndaı jeńistermen aıshyqtalypty. Mekke ashylǵan soń Paıǵambar (s.ǵ.s) sahabalaryna: «Aldymyzda eń úlken jıhad tur. Ol – nápsi jıhady», – degen eken. Olaı bolsa, Jaratqan Ie barshamyzdy osy ramazan aıyndaǵy jıhadtyń eń úlkeni nápsi jıhadynda jeńiske jetkizsin!

Oraza tutýshyǵa ósıet

Endi Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) osynaý qasıetti de berekeli aı ramazan aıynda qalaı ǵıbadat qyldy, soǵan oralaıyq. Aısha anamyz (r.a.) bylaı dep áńgimeleıdi: «Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) óte jomart bolatyn. Al ramazan aıynda odan da erekshe jomarttyq kórsetetin». Iaǵnı  Paıǵambar (s.ǵ.s) ramazan aıynda ǵıbadatta bolsyn, sadaqa berýde bolsyn, erekshe jomarttyq tanytatyn. Qulshy-lyqta erekshe ıjtıhad jasaıtyn.

Aısha anamyz (r.a.): «Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) ramazan aıynyń sońǵy onkúndiginde ǵıbadatty erekshe yjdaǵattylyqpen oryndap, túnin namazben ótkizip, januıasyn da namaz oqýǵa oıatatyn», – deıdi.

Paıǵambardyń (s.ǵ.s) orazanyń qadir-qasıeti týraly aıtqan hadısteri kóp. Olarda osynaý paryzdyń qyr-syryn, dárejesin táptishtep túsindirgen. Solardyń birsypyrasy tómendegideı.

Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) bir hadısinde bylaı deıdi: «Rasynda, Alla ótirik aıtýyn doǵarmaǵan bireýdiń iship-jemin toqtatqanyna muqtaj emes».[24] Endeshe aýyzben qosa tilmen de oraza tutýymyz qajet.

Ibn Máje jetkizgen basqa bir rıýaıatta: «Qanshama oraza tutýshylar bar, olardyń bar tapqany paıdasy – shóldeý ǵana», – dep oraza erejelerin durys saqtamaǵan keıbir adamdardyń orazasynyń qabyl bolmaýy múmkin ekendigin eskertken.

Sondyqtan oraza ustaýshy musylman ózin ósek-aıańnan, ótirik, balaǵat sózderden, urys-keristen aýlaq ustaýy tıis. Ondaı ortada úndemegenniń ózi saýap is. Óıtkeni Paıǵambar (s.ǵ.s) bir hadısinde: «Oraza tutýshynyń úndemeýi Allaǵa tásbıh aıtqanymen teń»,[25] – degen.

Ramazan aıy izgi amaldardyń maýsymy. Bul aıda oryndalatyn oraza paryzyn asa jaýapkershilikpen, taqýalyqpen tutpaǵymyz lázim. Sonda ǵana moınymyzdaǵy mindetimizdi adal atqaryp, Allanyń razylyǵyna jetken bolamyz. Buharı men Músilimniń Ábý Hýraıradan (r.a) jetkizgen rıýaıatynda Allanyń Elshisi (s.ǵ.s): «Kimde-kim Ramazan orazasyn shynaıy ımanmen saýabynan úmit etken túrde tutsa, onyń burynǵy kúnálary keshiriledi», – dep súıinshileıdi.

Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) basqa bir hadısinde tań aldyndaǵy sárelikti qaldyrmaýǵa úndep bylaı deıdi: «Sárelik ishińder! Rasynda sárelik asta qut-bereke bar».[26]

Sondaı-aq, Paıǵambar (s.ǵ.s) jańa pisken qurmamen aýyz ashqan, eger jańa pisken qurma bolmaǵan jaǵdaıda qurǵaq qurmamen, qurǵaq qurma bolmaǵan jaǵdaıda sýmen aýyz ashqan ári basqalardy da solaı isteýge úndegen.

Sonymen qatar oraza tutýshy jeke bas tazalyǵyna da mán berýi kerek. Aıshadan (r.a.) jetken rıýaıatta Allanyń Elshisi (s.ǵ.s): «Oraza tutýshynyń eń qaıyrly qasıeti – aýzyn mısýak-pen tazalaýy», [27]– degen.

Kimde-kim orazany sebepsiz ustamasa úlken kúná jasaǵan bolyp esepteledi. Sahıh át-Tarǵıb kitabynda rıýaıat etilgen hadıste Paıǵambar (s.ǵ.s) tús kóredi. Onda ózderiniń qan tamyrlaryna ilinip, aýyzdary tilinip azaptalyp jatqan adamdardy kóredi. Paıǵambar (s.ǵ.s): «Bular kimder edi?» – dep suraǵanda, perishteler: «Bular ózderiniń orazala-ryn buzǵan adamdar», – dep jaýap beredi.

Sondyqtan úmbetimizdiń keıbir ǵulamalary paryz ekendigin bile tura oraza tutpaǵan musylmannyń kúnásin úlken kúnáǵa jatqyzǵan.

Oraza tutýshyǵa berilgen bes qasıet

Imam Ahmadtiń Ábý Hýraıradan (r.a) jetkizgen rıýaıatynda Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) oraza tutýshynyń erekshe qasıetteri jaıynda bylaı deıdi: «Meniń úmbetime ramazan aıynda budan buryn eshbir úmbetke berilmegen bes túrli qasıet berildi:

1. Oraza tutýshynyń aýzynyń ısi Allanyń aldynda hosh ıisti mıskten, sózsiz, artyq bolady;
2. Aýyzdaryn ashqansha perishteler olar úshin Alladan ıstıǵfar tilep turady;
3. Alla Taǵala ramazan aıynyń árbir kúni jánnatyn bezendirip oǵan: «Meniń izgi quldarymnyń aýyrtpalyqtar men taýqymetterden tastap, saǵan kiretin kúni jaqyn qaldy», – deıdi;
4. Bul aıda jyndardyń birazy shynjyr-lanyp, basqa aılarda isteıtin nárselerin isteı almaıdy.
5. Al sońǵy túni bolǵanda olardyń (musylmandardyń) kúnálary keshiriledi».

Sahabalar: «Ýa, Rasýlalla! Ol tún Qadir túni me?» – dep suraǵanda, Ol (s.ǵ.s): «Joq, jumysshy da isin tolyq bitirgen soń óziniń syıyn almaýshy ma edi? Sol sııaqty» – degen».

Beıish qaqpasy kútip tur

Jumaqta tek oraza ustaǵandar ǵana kiretin erekshe qaqpa bar. Onyń ishinde qandaı qyzyqtar bary bir Allaǵa ǵana aıan. Allanyń Elshisi (s.ǵ.s) bylaı deıdi: «Rasynda, jumaqta ar-Raııan atty qaqpa bar. Qııamet kúni odan oraza tutýshylar ǵana kirip ótedi de, olardan basqa eshkim kirgizilmeıdi. Olar kirip bolǵan kezde ol qaqpa jabylady».[28] Raııan qaqpasynan kirýimiz úshin ramazandaǵy orazany laıyqty túrde oryndaýymyz qajet.

Qaıyrly isten qalys qalma

Qaısybir musylmanǵa osynaý qutty aıdaǵy qaıyrly isterden qapy qalýǵa bolmaıdy. Sol ıgilikti isterdiń bastylary tómendegideı:

1. Orazany shynaıy yqylaspen laıyqty túrde tutý.
2. Taraýyq jáne táhájúd namazdaryn oqý.
3. Qurandy qaıtalap oqý.
4. Sadaqa berý.
5. Aýyz ashar jasaý.
6. Aýyzasharda duǵa-tilek tileý.
7. Meshitte ıǵtıkáfke qalý.
8. Qadir túnin qulshylyqpen ótkizý.
9. Ata-anany qadirleý.
10. Sońǵy onkúndikte erekshe yqylaspen qulshy-lyq etý.
11. Sárege turyp, tamaqtaný.
12. Aýyzashardy ýaqytynan keshiktirmeý.
13. Keńpeıil bolyp, nadandyqtan alystaý.
14. Udaıy dáretpen júrý.
15. Azan aıtylsa, qaıtalap, duǵasyn oqý.
16. Kúndelikti bes namazdy ýaqytyly oryndaý.
17. Súnnet namazdardy tastamaý.
18. Alla Taǵalany kóp zikir etý.
19. Sáskedegi nápil namazdy oryndaý.
20. Namazdardan keıingi tásbıh, duǵalardy aıtý.
21. Árdaıym ıstıǵfar duǵasyn aıtý.
22. Kúná-qatelikterge táýbe jasaý.
23. Jetim-jesirge qaraılasý.
24. Tákapparlyqtan tartyný.
25. Adamdardyń arasyn jarastyrý.
26. Týystyq qatynasty úzbeý.
27. Musylmandarǵa sálem berý.
28. Umraǵa barý. Paıǵambar (s.ǵ.s): «Ramazanda jasalynǵan umranyń saýaby qajylyqpen teń», – degen.
29. Pitir sadaqasyn berý.
30. Oraza aıtyna laıyqty daıyndalý.

Oraza duǵalary

Abdýlla ıbn Omardan (r.a) jetken rıýaıatta Alla Elshisi (s.ǵ.s): «Oraza tutýshynyń aýyz ashardaǵy duǵasy qabyl alynbaı qalmaıdy», – degen.[29]

Ábý Hýraıradan (r.a) jetken rıýaıatta Alla Elshisi (s.ǵ.s): «Úsh adamnyń duǵasy qabyl bolady: ádil ımam, oraza tutýshynyń aýyz ashardaǵy duǵasy jáne naqaqtan qııanat shekken jannyń duǵasy», – degen

 

 

[1] «Baqara» súresi, 182-185 aıattar.
[2] Át-Tarǵıb ýat-tarhıb, Mıshkátýl-masabıh, kánzýl-ýmmal.
[3] Tırmızı 682.
[4] Músilim 1151.
[5] Músilim rıýaıat etken.
[6] Ahmad rıýaıat etken.
[7] «Sájde» súresi, 16-17 aıattar.
[8]  Tırmızı, Ahmad, Ibn Májá, Báıhaqı.
[9]  «Baqara» súresi, 185-aıat.
[10]  «Ǵálaq» súresi, 1-5 aıattar.
[11]  «Júnis» súresi, 57-aıat.
[12]  «Isra» súresi, 9-aıat.
[13] «Baqara» súresi, 183-aıat.
[14]  «Raǵyd» súresi, 11-aıat.
[15]  «Haqqa» súresi, 18-aıat.
[16] Buharı, 1894.
[17]  «Baqara» súresi, 152-aıat.
[18]  «Námil» súresi, 40-aıat.
[19] Músilim rıýaıat etken.
[20] Baıhaqı rıýaıat etken.
[21]  Buharı jáne Músilim rıýaıat etken.
[22]  «Ibrahım» súresi, 34-aıat.
[23]  «Raǵyd» súresi, 11-aıat.
[24] Ahmad, Ábý Dáýit, Tımızı.
[25] Báıhaqı.
[26] Buharı, Músilim.
[27] Ibn Májá.
[28] Buharı rıýaıat etken.
[29] Ibn Májá.
[30] Tabaranı.

Pіkіrler Kіrý