QYZ – QOǴAMNYŃ AINASY

27 mamyr 2023 3899 0
Оqý rejımi

Perzentter ata-anaǵa berilgen  Allanyń úlken syıy. Sonyń ishinde qyz bala meıirimdiligimen, asqan janashyrlyǵymen, árdaıym ata-anasy, baýyrlary úshin tilektes bolyp turatyn qasıetterimen erekshelenip turady.  Sol arqyly qyz balanyń bolashaǵynda tutastaı bir ulttyń taǵdyry tur dep aıtýǵa bolady. Árbir otbasy ımandy, ıbaly qyz tárbıelep ósirý arqyly qoǵamnyń rýhanı tutastyǵyna óz úlesin qosady. Óıtkeni, bizdiń halqymyz «Ana bir qolymen besikti terbetse, bir qolymen álemdi terbetedi» degen ulaǵatty ustanyp, sol bolashaq ana atanar árbir qyzdyń tárbıesine jiti mán bergen. Tárbıege keler bolsaq ul bolsyn, qyz bolsyn tárbıe ana qursaǵynda paıda bolǵannan bastalady. Sharanany qursaqtan tárbıelep, ata saltyn boıyna darytýdy asyl dinimiz de mindetteıdi. Bala ishte paıda bolǵannan bastap ana perzentiniń qandaı bolǵanyn qalasa dál sol minezdi, yqylasty, jigerlikti, adaldyqty óz boıyna sińdirýi qajet. Dúnıe esigin ashqan sábı aq paraq sııaqty barlyq janyndaǵy oryn alyp jatqan oqıǵalardy ózine sińirip jazyp otyrady. Qyz balaǵa anasy kishkentaıynan bul ómirge kelgen mıssııasyn, ómirge áıel adam baqyt syılaý úshin, joldasynyń qoldaýshysy, balalarynyń qorǵaýshysy, úlkenderdi qurmettep ıilip sálem berip, batasyn alyp kóktep kógerý úshin kelgendigin túsindirip otyrýy qajet. Ásirese, anasy men qyzy arasyndaǵy baılanysty senimdilikpen ornyqtyrý qyz balanyń erkin ósýine kóp yqpal etedi. Búgingi tańda psıholog mamandardyń aıtýy boıynsha anasy qyzynyń ishindegi bar syryn jasyrmaı aıta alatyndaı qurbysy bola bilýi tıis. Shyn máninde, balaǵa ata-anasynan artyq janashyr, aqylshy tabý qıyn. Buryn qyz bala jeńgesimen syrlas bolyp, anasyna aıta almaıtyn jaıttardy jeke sóılesý arqyly ortaǵa salyp otyrǵan. Rasyn aıtqanda, búgingi tehnologııalyq qaryshtap damý zamanynda adamdar sanasy da kúnnen-kúnge jetilý ústinde. Iaǵnı, sábıdiń ózi tez damý ústinde. Sondyqtan qyz balanyń eń alǵashqy ustazy ol – anasy. Ómir atty ózende qatty soqqan tolqynnyń daýylynan sharshaǵanda arqa súıep aqyl keńes alyp, ary qaraı  qulamas qamaldaı qaıta aıaqqa nyq turýyna qolǵabys qylý meıirimdi ananyń mindeti. Qyz bala jan-jaǵyna jylý syılap, ómirdiń mánin keltiretin perzent.

Úlkenge qurmet kórsetý arqyly pende óziniń jolyn ashatynyn uqtyrýy qajet. Búginde rýhanı jańǵyrýdy jolǵa qoıyp kele jatqanymyzǵa táýbe. Bul qundylyq óz tarıhymyzda, óz tárbıemizde ejelden qalyptasqan. Keıde biz mán bere bermeıtin jaıttar bar. Biraq sol ádepterdiń ózi qyz balanyń ıbalyǵy men tárbıeligine kóp septigin tıgizedi. Mysaly, jolda kele jatqan úlken kisilerdiń, er azamattardyń aldynda toqtap, ótkizip jiberý arqyly óz kishipeıildiligin, kóregendigin kórsetýi boıynsha saýap jınap, jolyn ashatynyn túsindirý. Osy ádeptiń ózi perzentti ádepti bolýǵa beıimdep, ózgelerge de qurmetteý sıpatyn qalyptastyrady. Al, árbir ana qyz balaǵa es jıǵannan bastap dúnıege kelgendegi óziniń bul ómirdegi mıssııasy - óziniń ishki meıirimdi jan dúnıesimen jan-jaǵyna nuryn shashyp, kishipeıil kelin, adal jar, aıaýly ana bolyp salıqaly urpaq tárbıeleý kerek ekenin uǵyndyryp otyrsa jáne árdaıym júzinen jylylyq ketpeı júrýi arqyly garmonııalyq úılesimdilik ornatyp ómirdi jandandyrady.

Dýlat Qadyruly ,

«Ás-Sálám» meshitiniń naıb ımamy

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pіkіrler Kіrý