QURBANDYQ ShALǴANDA OQYLATYN DUǴA

08 shіlde 2022 1465 0
Оqý rejımi

Qurbandyq shalýdiń reti mynadaı: maldyń aıaqtaryn baılap, sol jaǵymen qubylaǵa qaratyp jatqyzyp, myna duǵany oqıdy: «Allahýmma házá mınká ýá ıláıká, fataqabbál mınnı», qazaqsha maǵynasy «O, Rabbym, muny Óziń berdiń, ári Ózińe arnap otyrmyn, menen qabyl ete kór». Duǵany aıtyp bolǵan soń, «Bısmıllá, Allahý Akbar» dep tamaǵynan baýyzdaıdy. Sondaı-aq, qurban shalýǵa nıettengen jan qasıetti Qurannyń «Ánǵam» súresiniń 162-aıatyn oqysa bolady: «Inná soláátıı ýá násýkıı ýá máhıaıá ýá mámáátıı lılláhı robbıl álámıın». 

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) «...Qurban shalatyn adam pyshaǵyn jaqsylap qaırasyn, maldy qınamaı jumsaq baýyzdasyn» degen hadısin eskerip, erterek daıyndalǵan durys. Maldyń óńeshi men eki kúre tamyry kesilýi shart. Maldyń jany shyqpaıynsha, onyń basy men terisin denesinen bólýge bolmaıdy. Osy rette eskeretin jaı, qurban shalatyn kisi bile tura «Bısmıllá, Allahý Akbar» dep aıtpasa, onda soıylǵan maldyń eti haram, ony jeýge bolmaıdy! Quran Kárimde: «Biz barlyq úmbet úshin, ózderine bergen maldan Allanyń ǵana atyn atap, qurban shalýdy bekittik. Óıtkeni, Táńirleriń bir-aq Táńir. Sondyqtan, oǵan ǵana boıusynyńdar», – dep aıtylǵan («Haj» súresi, 34-aıat).

Qurbandyqqa soıylǵan mal úshke bólinedi: birinshisi jetim-jesirge taratylady, ekinshi bóligi týys-týǵanǵa, úshinshi bóligin óz otbasyna qaldyrady. Múmkindik bolsa barlyq etti jetim-jesirge, kembaǵaldar men az qamtylǵan otbasylarǵa berýge bolady. Otbasy músheleri kóp bolsa, etti óz otbasyna qaldyrýyna da bolady. «Haj» súresiniń 28-aıatynda «Odan ózderiń de jeńder jáne muqtaj, paqyrlarǵa da jegizińder» dep aıtylǵanyndaı, qurbandyqqa shalynǵan maldyń etinen ózgege de bergen abzal. Etti shıki kúıinde taratý mustahab sanalady.

Mal shalǵanda pendelerdiń nıetiniń negizge alynatyndyǵy Quran Kárimde bylaısha baıandalǵan: «Eshkashan qurbannyń etteri, qandary Allaǵa jetpeıdi. Biraq, senderdiń taqýalyqtaryń jetedi». («Haj» súresi, 37-aıat). Demek, Alla bizdiń soıǵan malymyzdy emes, yqylasymyz ben taqýalyǵymyzdy, nıetimizdi qabyl etedi.  Alla Elshisi (s.ǵ.s.) hadısinde: «...qany shyqqan mal Qııamet kúninde (ıesine) múıizderimen, tuıaqtarymen jáne júnderimen keledi. Aǵyzylǵan qan jerge tambaı turyp, Alla Taǵalanyń quzyrynda erekshe joǵary dárejege jetedi. Sondyqtan shyn júrekpen ári rızashylyqpen qurbandaryńdy shalyńdar» degen. Al, kelesi bir hadıste: «Qurbandyqqa shalynǵan maldyń alǵashqy qany jerge tamýmen, qurbandyq shalýshynyń burynǵy kúnálary keshiriledi», - degen. Bul merekeniń ulyqtyǵy da osynda bolsa kerek. Shalynǵan mal ıesin qorǵaýǵa kelse, kúnálary keshirilse, eń bastysy Allanyń raqymyna bólense, pende úshin odan asqan qaıyr bar ma?!

Qurban aıt merekesi barsha ulttyń basyn qosatyn ulyq mereke bolyp qalyptasýy qajet. Aǵaıyn-týystyń basyn qosyp, renjiskender jarasyp, árbir shańyraqta qýanysh, kúlki ornap, bala-shaǵa shat-shadyman júrýi osy dúnıeniń baqyty bolsa kerek. Bul kúni barsha jamaǵat arasynda birlikti nyǵaıtyp, baýyrlastyqty kúsheıtýde róli orasan zor kún ekenin baıqaımyz. Qurban aıtta aıt namazy bitken soń ár úıge as ishý úshin ǵana emes, tatýlyq ornaý úshin, týystyq qarym-qatynys bekı túsý úshin barý qajet. Al, qyz-kelinshekter kelgen qonaqty shyn peıilmen kútip, dastarhan jaıyp, múmkindigi bolsa syılyq úlestirip berse nur ústine nur bolmaq.  Aýrýhanada jatqan kisilerge tanymasaq ta qastaryna baryp, qal-jaǵdaıyn surap, baýyrsaq, tátti taǵam úlestirip, merekeniń ulyqtyǵyn jarııalaı júreıik.  Ólgen kisilerge Quran baǵyshtap, ár úıde Quran aıtylyp turǵany abzal. Jetim-jesirlerge materıaldyq kómek qolyn sozý da artyq bolmaıdy. Asyl dinimiz osylardy buıyratynyn eskere júrgenimiz abzal.

Barsha musylmannyń shalǵan qurbandyǵyn Alla Taǵala qabyl etsin! Óziniń sheksiz meıirimimen sansyz mol saýaptardan jazsyn!

Pіkіrler Kіrý