QAJYLYQTYŃ ÓZ HIKMETI BAR

23 maýsym 2022 1227 0
Оqý rejımi

Qajylyq – Allanyń razylyǵy úshin oryndalatyn ulyq qulshylyq. Shamasy jetetin musylman úshin – paryz. Bul jaıynda Alla Taǵala Quranda bylaı degen: «Allanyń úıin zııarat etýge shamasy keletin árbir adam úshin qajylyqqa barý – onyń moınyndaǵy Allanyń aqysy» («Álı Imran» súresi, 97-aıat). Aıatta aıtylǵandaı, shamasy keletin musylman úshin ómirinde bir ret qajylyq jasaý – onyń mindeti. Munymen qosa eki dúnıe sardary ázız Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) týyp-ósken jerin, Allanyń ámirin oryndaýǵa shaqyrǵan qasıetti aımaqty kórýdiń de saýaby orasan zor.

Bul jaıynda ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Kimde-kim Alla Taǵalanyń razylyǵy úshin qajylyq jasasa, jaman sózden, teris qylyqtardan, kúnálardan saqtansa, anasynan týǵandaı kúnádan pák bolyp úıine oralady», – degen (ımam Buharı).

Qajylyq qulshylyǵynyń ózge qulshylyqtardan birshama ózgeshelikteri men erekshelikteri bar. Jalpy alǵanda qulshylyqtar oryndalý barysyna qaraı dene jáne dúnıe-múlik arqyly ekige bólinedi. Al qajylyq – dene ári dúnıe-múlik arqyly oryndalatyn ǵıbadat. Islamda Alla Taǵala paryz etken árbir qulshylyqtyń astarynda túgesilmeıtin ózindik hıkmeti, danalyǵy bar. Sol sekildi qajylyqtyń kóptegen hıkmeti bar.

IHRAM – AQYRET KEBINI

Qajylyqqa barǵan adam tigisi joq kıim kıedi. Iaǵnı sharıǵatta kórsetilgen «rıda» men «ızar» dep atalatyn eki bólikten turatyn aq mataǵa oranady. Muny «ıhram» dep aıtamyz. Ihram tek bóz mataǵa oraný degen sóz emes, ol – taqýalyq kıimi. Alla Taǵala qasıetti Quranda: «...sender úshin eń qaıyrly kıim – taqýalyq kıimi», – degen («Aǵraf» súresi, 26-aıat).

Qajylyqqa nıet etken kisi dúnıelik ártúrli kıimderin, modasyn, kórikti ásem baǵaly zattaryn, áshekeılerin birjolata tárk etip, Allanyń quzyrynda qarapaıym aq mata kıedi. Bul – dúnıeni tárk etýdiń kórinisi. Bir sózben aıtqanda, ıhram – aqyret kebini. Óıtkeni ıhram kıimin kıgen kisige kúndelikti istep júrgen ruqsat isterine tyıym salynady.

Ihram mal-múliktiń, mansap pen baılyqtyń Allanyń quzyrynda túkke turǵysyz ekenin kórsetedi. Óziniń jeke qalaýyndaǵy dúnıelik kıimderin umytady. Árbir basqan qadamyna muqııat bolady. Sebebi Alla Taǵala: «Qajylyq – belgili aılar. Kim ol aılarda (ıhramǵa kirip) qajylyq jasaýǵa mindettense, áıelge jaqyndasý, kúná isteý jáne janjal jasaý syndy isterden aýlaq tursyn», – dep aıtqan («Baqara» súresi, 197-aıat).

Sonymen ıhramǵa oranǵan qajy «Lábbáık Alla! Ámirińdi oryndaýǵa ázirmin. Lábbáık Alla! Seniń eshbir ortaǵyń joq. Lábbáık Alla! Barlyq maqtaý Saǵan tıesili. Nyǵmet Seniki, múlik te Seniki. Seniń eshbir ortaǵyń joq» dep, barlyq isin shynaıy bolmysymen, bar yntasymen atqarady. Bul – barlyq qajylardyń ortaq ýádesi.  

ARAFAT – MAHShAR ALAŃY

Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Qajylyq – arafat (Arafatta turý)», – degen (ımam Termızı, ıbn Mája). Arafattyń negizgi maǵynasy – aqıqatty bilý, taný, túsiný, uǵyný degen sóz. Arafatty shynaıy túsingen kisi qajy bolady. Ony túsingen aqıqatqa jetedi. Iaǵnı ólgennen soń qaıta tirilýdi, mahshardy, qııametten buryn kútýdi, ólmeı turyp ólýdi, esepke tartylmaı turyp, ózin esepke tartýdy oılaǵan pende naǵyz qajylyqtyń mánin túsinedi. Sondyqtan ǵalymdarymyz «Arafat – áýeli ózin bilý, taný» dep aıtqan. Al ózin tanyǵan, támsilde aıtylǵandaı, Rabbysyn tanıdy. Allany umytqandar, ózin umytady. Sonyń saldarynan Alla olarǵa aqyretti umyttyrady. Alaıda pende Arafatta ózin jáne Rabbysyn tanıtyn bolsa, Allanyń quzyrynda syı retinde tanylady.

Qajylyqqa barǵan árbir ult ókili násiline, mansabyna, baı-kedeıligine qaramastan bir qubylaǵa bet buryp, birdeı kıinip, birkelki amaldardy oryndaıdy. Adam balasynyń bul dúnıedegi dárejesi qandaı bolmasyn, Jaratýshy Allanyń quzyrynda barlyǵynyń birdeı qul, pende ekenin ańǵarady. Qajylar bir sátke bar baılyǵyn, kúndelikti kıimin tárk etip, qajylyq ǵıbadatyn oryndaý úshin Mınadan Arafat taýyna barady. Barlyǵy birdeı appaq kıimge oranǵan.

Osy kórinister syrttaı qaraǵanda erteńgi árbir adam balasy esep beretin «mahshar» kúnin kóz aldymyzǵa ákeledi. Óıtkeni adam balasy bul dúnıeden tek aq mataǵa oranǵan kúıi ketedi. Sol aq kıimimen qaıta tirilip, Allanyń quzyrynda esep berýge jınalady. Dúnıeden ozǵan adamnyń armany esep-qısaptan aman-esen ótip, jánnatqa jetý bolsa, Arafatqa jınalǵan adamdardyń da maqsaty – kúnásiniń keshirilýi. Arafatta musylman mahshar kúnin eske alady, bir kúni óziniń esepke tartylatynyn oılap, sezinedi.  Sondyqtan ǵalymdarymyz qasıetti Arafatqa jınalǵan qajylardy mahshar kúniniń kórinisi, sımvoly dep sıpattaǵan.

TAÝAP – PENDENIŃ  ALLAǴA DEGEN SERTI

Qasıetti Qaǵbaǵa jınalǵan adamdar jeti ret taýap jasaıdy, ıaǵnı aınalady. Bul – qajylyq qulshylyǵynyń rúkini. Taýap jasaý – namaz sekildi. Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadısinde: «Qaǵbany taýap etý – namaz oqý tárizdi. Biraq taýapta sóılese alasyńdar. Kimde-kim taýap kezinde sóılesetin bolsa, tek qana jaqsy sóz sóılesin», – dep aıtqan (ımam Termızı).

Pende taýap kezinde Allanyń quzyrynda ekenin sezinip, Ibrahım (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) paıǵambar men uly Ismaıyldyń (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) osy Qaǵbany qalaısha turǵyzyp, aınalǵanyn eske túsirip, dál solaı óziniń boıyna ıman úıin qaıtadan qalaýy qajet. Óıtkeni Qaǵba – Allanyń úıi. Júrek te – Allanyń nazar salar orny. Adam balasy Qaǵbaǵa qarap, onyń ulylyǵyn tamashalasa, Alla Taǵala pendesiniń júregine nazar salady. Sondyqtan ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) óziniń hadısinde: «Bilip qoıyńdar! Alla senderdiń túrlerińe, mal-múlikterińe qaramaıdy. Júrekteriń men amaldaryńa qaraıdy», – degen (ımam Múslım).

Taýaptyń taǵy bir hıkmeti – Islamdaǵy izgi amaldardyń barlyǵy ońnan solǵa qaraı bastalsa, qajylar qasıetti Qaǵbany taýap jasaǵanda, soldan ońǵa qaraı bastaıdy. Iaǵnı taýaptyń bastalý núktesin kórsetetin Qara tasqa sol jaq tusymen sálem beredi. Muny ǵalymdarymyz júrek adam boıynyń sol jaǵynda ornalasqandyqtan, osylaısha bastaý alady degen. Qajylar rýhtar álemindegi quldyq ýádesin, ıman sertin Qara tasqa qarap sálem berý arqyly oryndaıdy. Mundaǵy sálem Qara tasqa emes, ondaǵy sálemdesý rýhanı maǵynada.

 

SAFA MEN MÁRÝA – PENDENIŃ AQYRETTEGI TARAZY KÓRINISI

Ibrahım (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) paıǵambardyń dáýirinen bastaý alǵan bul tóbeshikterdiń de ózindik tarıhy men qasıeti bar. Alla Taǵala Ibrahım (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) paıǵambarǵa áıeli Hajar men balasy Ismaıyldy (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) Mekkege aparyp qonystandyrýdy ámir etedi. Ol kezde Mekke sýsyz jáne kóleńkesiz jer bolatyn. Jaratqannyń pármenine boıusynǵan paıǵambar azdaǵan azyq-túlik qaldyryp, olardy Mekkege tastap kete bardy. Kóp ótpeı sý taýsylady. Aptap ystyqtan shól qysqan jórgektegi Ismaıyl shyryldap jylaı bastaıdy. Jolaýshylǵan jan bar ma eken degen úmitpen janushyrǵan Hajar ana Safa tóbesine bir, Márýa jotasyna bir kezek-kezek júgirip, áýre-sarsańǵa túsedi. Osylaısha jeti ret shyǵyp, jeti ret túsedi. Búginde bul amal, ıaǵnı Safa men Márýa arasynda jeti ret júrip, saǵı jasaý – úlken jáne kishi qajylyq jasaýshylar úshin ýájip boldy. Alla Taǵala Quran Kárimde: «Rasynda, Safa men Márýa – Allanyń belgilerinen. Kim úıge (Kaǵbaǵa) qajylyq nemese umra jasasa, oǵan ekeýiniń arasynda júrýde eshqandaı kúná joq. Al kim (óz erkimen) qosymsha bir jaqsylyq istese, álbette Alla – alǵysqa Bóleýshi, bárin Bilýshi», – dep ámir etken («Baqara» súresi, 158-aıat).

Qajylardyń mundaǵy eki tóbege kezek-kezek júgirýi – Qııamettegi pendeniń ýaıymdaǵan ahýalyna uqsaıdy. Aqyrette esep berer aldynda árbir pende ońyna bir, solyna bir qarap, alańdaıdy eken. Iaǵnı tarazy basyndaǵy amalym saýap jaǵymen aýyr basa ma, joq álde kúnám aýyr basa ma? Osylaısha Safa men Márýa arasyndaǵy saǵı (júgirý) tarazy basynda malyna jaltaqtaǵan adamdardaı kórinedi eken.

Qoryta aıtqanda, musylman adam jer betiniń qaı túkpirinde bolsa da qasıetti Qaǵbaǵa qaraı ańsary aýyp turady. Ibrahımniń (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) dáýirinen beri Alla úıine qajylyq amalyn oryndaý úshin olar dúnıeniń ár tarapynan aǵylady. Árbir rásimderdi shynaıy yqylaspen atqarýǵa tyrysady. Maqsat – Jaratýshysynyń aldynda jalbarynyp, kúnálaryna keshirim tileý jáne Onyń razylyǵyna jetý. Óıtkeni ol jerge barǵan adamdardyń tilegi de, nıeti de bir.

Qajylyq musylmandardy rýhanı turǵyda baıytyp, jaýapkershilik sezimin ulǵaıtady. Olardyń aýyzbirshilik degen uǵymdy túsinýine jaǵdaı jasaıdy. Musylmandar bir-birin tanymasa da, suraýsyz kómektesip, ózara baýyrmaldyǵyn arttyrady. Osylaısha ár taraptan kelgen musylmandar qasıetti mekende ózara janashyrlyq tanytyp, bir-birine degen shynaıy meıirimmen kúnásynan tazaryp, eline oralady.

Mine, qasıetti qulshylyq orny bolyp sanalatyn Allanyń úıi Qaǵba – búkil álemnen kelgen musylmandar úshin birliktiń, yqylastyń rámizi. Sonymen qatar júregine ıman nury uıalaǵan árbir musylmannyń asyl armany Alla Taǵalanyń quzyryna myna jalǵan dúnıede pendeshilikpen istep qoıǵan kúnálarynan arylyp, anasynan jańa týǵan sábıdeı kúnádan pák kúıde, jarqyn júzben úıine oralý. Sondyqtan da tún uıqysyn bólip, qosymsha táhajjúd namazyn oqyp, nápil taýap jasap, ǵapyl quldar shyrt uıqyda jatqan osy bir mezette Rabbysymen ońasha qalyp, kóz jasymen kúnáli júregin jýyp, kúnálaryna keshirim tilep jalbarynady. Táýbe etip, shyjyǵan ystyqta nápil oraza ustap, shyn yqylaspen qulshylyǵyn atqarady. Maqtanysh sezimi aralaspasyn degen nıetpen tasada eshkimge kórsetpeı sadaqa beredi. Jalpy aıtqanda, ómirindegi árbir múmkindikke, árbir istegen jaqsylyǵyna, kúnálarynyń keshirilýine sebep bolar degen úlken úmitpen qaraıdy. Osy múmkindikti tıimdi paıdalanyp, shyr aınalyp, zar ılep, kúnálaryna keshirim tileıdi. Jaman ádetterinen arylyp, boıyna kórkem minez-qulyq qalyptastyrýǵa talpynady. Istegen qate-kemshilikterine ókinish bildirip, táýbe etedi. Qasıetti Qaǵbany ár aınalǵan saıyn Jaratqan Allaǵa budan bylaı kúná ataýlyǵa «sirá jolamaımyn» dep ýáde beredi.

Qajylyqqa barǵandar «Allanyń qonaqtary» dep atalady. Qajylyq jasaý baqyty buıyrǵan pendeler bir Qubylaǵa jınalyp, qulshylyq atqarady. Bir tilekte duǵa jasaıdy. Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadıste aıtqandaı: «Qajylyq jasaýshylar men umraǵa barǵandar – Allanyń syıly qonaqtary (elshileri). Eger bular tilek tilese, Alla tilekterin qabyl alady, kúnálaryna keshirim surasa, kúnálaryn keshiredi» (ıbn Mája).

Osyndaı qasıetti mekendi zııarat etip, kıeli oryndarda qulshylyq jasaý – kez kelgen adamǵa buıyra bermeıtin baq. Bul ulyq qulshylyqtyń hıkmeti de, danalyǵy da mol. Jaratqan Alla qajylyqqa nıet etken qajylarǵa mol saýap násip etip, jánnatpen súıinshilengen «Mábrýr qajy» bolýdy jazǵaı!

 

Batyrjan MANSUROV,
QMDB Ýaǵyz-nasıhat bóliminiń meńgerýshisi

«Munara» gazeti, №12, 2022 jyl

Pіkіrler Kіrý