OTBASYLYQ ÓMIRIŃ QULPYNAIDAI BOLSYN DESEŃ...

19 aqpan 2024 641 0
Оqý rejımi

Qazaq «Úılený ońaı, úı bolý qıyn» deıdi. Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Pende úılense, dininiń teń jartysy kemeldenedi. Endi qalǵan jartysyna saq bolsyn», – degen. Bul rıýaıat sahaba Ánas ıbn Málikten (Alla oǵan razy bolsyn) jetken. Úılený arqyly shańyraq kótergen adamnyń dininiń teń jartysy tolyǵady. Úılený – dinniń bir jartysy bolsa, ekinshi jartysy – taqýalyq. Endeshe úılengen adamnyń qulshylyǵy qandaı bolmaq?

Namaz, oraza, qajylyq, ata-anaǵa jaqsylyq jasaý, Quran oqý, sadaqa berý, taǵysyn taǵy. Úılený osy qulshylyqtardyń teń jartysyna para-par. Muny qalaı túsinbek kerek? Ol úshin aldymen asyl dinimizdegi paryz amaldardyń tizimin jasap kórińiz. Sol qulshylyqtardyń fızıologııalyq aýyrlyǵy men psıhologııalyq jaýapkershiligin baǵamdaıyq. «Úılený ońaı, úı bolý qıyn» degen osy. Eki jarty bir bútin bolyp ómir súrýge daıyndyq osylaı júzege asady. Adamǵa salsa, oraza tutyp, namaz oqý áıeliniń minezine tózýden áldeqaıda jeńil.

Júrek lúpili, ıaǵnı ǵashyq bolý – mańyzdy sezim. Biraq bul úılený úshin negizgi faktor emes. Árıne mańyzdy emes degen qajetsiz degen oıdy bildirmeıdi. Bir-birimen júzdeskende júrektiń lúpili, bet qyzyl bop janýy, tula boıy shymyrlap ótýi sııaqty ystyq sezimniń belgileri tort betindegi qulpynaı nemese shıe sııaqty. Biraq, tort tek qulpynaı nemese shıeden jasalmaıdy. Biz basqa da faktorlardy eskerýimiz kerek. Ǵashyq bolý – unatý sezimi. Súıemin degen oı keıde sanany bılep alady. Alaıda bul – qubylmaly sezim. Tula boıdy jaýlap alǵan oı keıin joǵalyp ketedi. Zertteýler bul sezimniń ortasha eseppen eki jyl ǵana turaqtaıtynyn kórsetken. Bireýlerde biraz uzaqtaý, endi bireýlerde qysqa merzimdi bolady. Artynan alaýlaǵan sezim sónýge aınalady. Sodan keıin ǵashyqtyq kezeńinde eshbir mán bermegen ómirdiń mańyzdy qyrlary bastalady. Eń ǵajaıyp, minsiz hám eń sulý degen ómirlik joldasymyzben kelispeýshilik jáne teketires kezeńi. Mine, osy kezde biz mańyzdy jańalyq ashamyz. Ol – ǵashyq bolý otbasy bop ketýge jetkilikti emes degen jańalyq.

Jastar otbasylyq ómirge qalaı daıyndalady? Jalpy mundaı túsinik bar ma? Toıǵa daıyndyq degen túsinik bar. Bul kemi bir-eki aı buryn bastalady. Eki jaq jumyla kirisedi. Arnaıy kezdesip, aqyldasady. Quda túsý, qyz uzatý, sońy – toı. Árqaısysyna jiti daıyndyq júredi. Búge-shigesine deıin qalt jibermeıdi. Barlyq tusy eskeriledi. Kishigirim halyqaralyq konferentsııa dersiń. Ary ketse bes saǵatqa sozylatyn toıǵa osynshama daıyndyq. Jastar ómirlik jar tańdaýǵa, baqytty otbasy bolýǵa nege osylaı daıyndalmaıdy? Baqytty otbasy bolý úshin ǵashyqtyq jetkiliksiz. Ǵashyqtyq tort ústindegi qulpynaı tárizdi. Tortty sándi etip kórsetedi. Alaıda qulpynaı bolmasa da tort tátti. Sol sııaqty otbasylyq ómirde birin-biri túsiný, qurmetteý, sabyrlyq, meıirim sııaqty shańyraqty shaıqaltpaı ustaıtyn ustyndar bar. Japonııa jáne Batys elderinde arnaıy kýrstar uıymdastyrylady. Áleýmettanýshy, psıholog, pedagog sııaqty mamandar dáris oqıdy. Keshegi «áke kórgen oq jonar, sheshe kórgen ton pisher» degen qazaqı otbasylyq tárbıe qaıta jandardyrýdy qajet etedi. Endeshe, er jigitter neni eskerýi kerek? Osy máseleni tóńireginde keńirek aıtyp kórelik.

Sheıh Shaǵraýı uly úılengende: «Balam! Áıeliń jalǵyz sen úshin ákesin, anasyn jáne baýyrlaryn tastap kelip otyr. Sondyqtan áıelińe solardyń barlyǵy bola bil», – degen eken. «Jubaılar jumaǵy» kitabynda ımam Ahmedtiń ulyna: «Balam! Shańyraǵyńa baqyt uıalasyn deseń, áıelińmen mámilede myna jaıtty eskerýiń kerek. Aıtqandaryma muqııat qulaq sal, jadyńda saqta, – dep birqatar aqyl-keńes aıtady.

Birinshi jáne ekinshisi – áıel erkeletkendi jaqsy kóredi jáne sezimdi ashyq bildirgendi unatady. Jubaıyńdy erkeletkende jáne sezim bildirgende sarań bolma. Áıtpese aralaryńda salqyndyq paıda bolyp, súıispenshilik kemıdi. Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) jubaıynyń esimin qysqartyp «Aısh» dep erkeletedi eken. Sondaı-aq júziniń qyzyl shyraıyna qaraı «Hýmaıra» (qyzyl shyraıly) dep ataıdy eken. 

Úshinshisi – Áıel zaty erkektiń qatal bolǵanyn unatpaıdy, jumsaq erkekti de mensinbeıdi. Osy eki qasıetti tıisti ornyn taýyp qoldana bil. Sonda súıispenshilik joǵalmaıdy, otbasyńda tynyshtyq ornaıdy. Tórtinshi, áıel kúıeýinen, kúıeýi áıelinen qalaǵandaı jyly sóz, jaǵymdy qylyq, kıim-keshek tazalyǵy men hosh ıis sııaqty dúnıeni kútedi. Sen de árkez osy jaıttarǵa muqııat bol. Besinshi, úı – áıeldiń patshalyǵy. Shańyraqta áıel ózin taqta otyrǵan patshaıymdaı sezinedi. Úıde áıel – hanshaıym. Áıeldiń osy patshalyǵyn buzýshy bolma. Áıeldi sol taǵynan túsirýge áreket etpe. Olaı etseń, áıeldiń patshalyǵyna talasqandaı bolasyń. Al patsha úshin onyń taǵyna talasqan adamnan asqan dushpan joq. Altynshy, áıel kúıeýiniń kóńilin tabýǵa baryn salady. Sonymen birge tórkininen de alystap ketpeýdi qalaıdy. Sondyqtan ózińdi onyń tórkinimen bir tarazy basyna qoıma. Ne meni, ne tórkinińdi tańda deme. Tórkinin tastap, seni tańdaýǵa májbúr etseń, ózegin ókinish órteıdi. Onyń ókinishi seniń kúndelikti ómirińdi ýlaıdy.

Jetinshi, áıel qısyq qabyrǵadan jaratylǵan. Áıel sulýlyǵynyń syry, tylsym tartymdylyǵynyń qupııasy osy. Qısyqtyq onyń kemshiligi emes. Óıtkeni «qastyń ásemdigi qıǵashtyǵynda (qısyqtyǵynda)». Qatelik jasasa, keshirim tanyta bil. Qısyqtyǵyn túzetemin dep syndyryp alma. Syndyrýdyń sońy – ajyrasý. Biraq qatelik jasasa erkine jiberme, áıtpese qısyqtyǵy údeı túsedi, tizgindi teń usta. Segizinshi, áıel tabıǵatynda jaqsylyqty baǵalamaý jáne moıyndamaý bar. Árkez jaqsylyq jasap, bir ýaqyt jamandyǵyńdy kórse: «Senen ómir boıy jaqsylyq kórmeıtin boldym», – deıdi. Áıeldiń bul áreketi seni jek kórýge jáne jatsynyp ketýge jetelemesin. Óıtkeni áıeldiń bir minezin unatpasań, basqa bir minezine dán rıza bolasyń.

Toǵyzynshy, áıel tán álsizdigi men jan sharshaýy kezeńderin basynan ótkeredi. Alla Taǵala birneshe paryzdy sol kezde áıeldiń moınynan túsiredi. Mundaı aýyrtpashylyq kezinde namazdy tolyǵymen keshiredi. Densaýlyǵy túzelip, júıkesi qalpyna kelgenge deıin orazasyn toqtata turady. Sen de áıelge keńshilik kórset, túsinistik tanyt. Alla Taǵala paryzdardy jeńildetkeni sııaqty sen de óz talaptaryńdy jeńildete bil.

Onynshy, áıel seniń tutqynyń sııaqty. Barlyq jaǵdaıda saǵan táýeldi. Qolyńdaǵy áıelge meıirimdi bol. Álsizdigine kóz jumyp qara. Mine, sol kezde áıeliń saǵan eń qymbat qazyna, eń jaqsy ómirlik serik bolady», – degen eken. Ǵalymnyń ákelik keńesi áıel tabıǵatyn asha túskendeı. Jubaılar arasyndaǵy kelispeýshiliktiń tórkini – túsinispeýshilikten. Imam Ahmedtiń keńesi – otbasy taqyrybyndaǵy hadısterden týǵan hıkmetter men ómirlik tájirıbe jemisi.

Bir kúni Shaǵbı qazı Shuraıhty kezdestiredi. Eki dostyń áńgimesi otbasy taqyrybyna oıysady. Hadısshi Shaǵbı tatý-tátti ómir súrýdiń qupııasyn suraıdy. Sonda qazı: «Jıyrma jyl boldy, jubaıymnan ashýyma tıetin birde-bir áreket kórgen emespin», – deıdi. «Bul qalaı?» deıdi Shaǵbı. Sonda qazı: «Quda túsip, shańyraq kóterdik. Aǵaıyn-týys pen jora-joldastardy shaqyryp, dastarqan jaıyp toıladyq. Jurt úı-úıine ketti. Sol kúni keshke alǵash ret kelinshegimdi kórdim. Erekshe ajarly edi. Dáret alyp, eki rakaǵat shúkir namazyn oqydym. Namazymdy támamdap sálem bergen kezimde kelinshegim artymda menimen birge namaz oqyp turǵanyn baıqadym. Oǵan qolymdy sozǵanymda: «Asyqpańyz, ornyńyzda otyra turyńyz», – dedi de: «Álhamdýlıllá, Allaǵa maqtaý aıtyp, Odan járdem tileımin. Muhammed jáne onyń áýletine Allanyń salaýaty men
sálemi bolǵaı», – dep sóz bastap ketti. Men sizdi tanymaıtyn áıelmin. Sizdiń minez-qulyǵyńyzdy bilmeımin. Maǵan ózińizge unaıtyn nárselerdi aıtyp berińiz, bile júreıin soǵan saı áreket eteıin. Jaqtyrmaıtyn nárselerdi de aıtyńyz, aýlaq bolaıyn. Óz jurtyńyzda úılenýge laıyqty qyzdar bar. Meniń de elimde maǵan teń er azamattar bar edi. Alaıda Allanyń qalaýymen meni jar ettińiz. Sondyqtan Allanyń ámirine qulaq salyp, kórkem túrde jar etińiz, áıtpese jaqsylarǵa tán bosatyńyz. Osy sózimdi aıta kele Alladan ózime jáne sizge jarylqaý tileımin», – dedi. Shuraıh: «Ýa, Shaǵbı! Jubaıym neke túninde meni qutpa aıtýǵa májbúr etti. Men de: «Álhamdýlıllá, Allaǵa maqtaý aıta otyryp, Odan járdem tileımin. Muhammedke jáne onyń áýletine Allanyń salaýaty men sálemi bolǵaı. Aıtqanyńnyń údesinen shyǵa bilseń, ózińe tıesili jaqsy sybaǵańdy alatyn sóz aıttyń. Al jaı sóz bolsa, onda seniń aıybyńdy ashatyn aıǵaq bolmaq. Men mynany jáne mynany jaqsy kóremin.
Al mynany jáne mynany jaqtyrmaımyn. Menen bir jaqsylyq kórseń, ony jaıa tús. Al jamandyq kórseń jasyra bil», – dedim. Kelinshegim: «Meniń tórkinim kelip turýyna qalaı qaraısyz?», – dedi. «Qaıyn jurtymnyń kóp kelip, mazamdy alýyn qalamaıyn», – dedim. «Kórshi-qolańnyń qaısysy úıge kelgenin qosh kórseńiz, solarǵa ruqsat etemin. Al siz jaqtyrmaıtyn kórshilermen aralaspaımyn», – dedi. «Pálensheler – jaqsy adamdar. Al túgensheler – jurttyń jamany», – dep kimmen aralasýy kerek, kimmen aralaspaǵany jón ekenin aıttym. Osylaısha kelinshegimmen eń jaqsy tún ótkizdim. Bir jyl boıy jubaıymnan tek kóńilimnen shyǵatyn jaıttardy kórdim.

Bir kúni qazılyq májilisten úıge kelsem, enem otyr eken. Maǵan: «Áıelińe kóńiliń tola ma?» – dep surady. Jaqsy jar ekenin  aıtqanymda: «Balam! Áıel balasy eki jaǵdaıda jaman bolady: ul týyp berse nemese kúıeýi qatty jaqsy kóretinin bilse. Ýallahı, erkek úshin erke áıelden jamany joq. Sondyqtan, tárbıeleý kerek bolǵan jaǵyn tárbıele, túzetý kerek bolǵan tusyn túzet», – dedi. Ómirimde áıelimmen bir ret qana urystym. Onyń ózinde kiná menen edi», – dep qazı Shuraıh áńgimesin támamdady.

Jar tańdaý máselesinde barshaǵa ortaq jalǵyz problema bar. Bul – jastardyń kitaptardaǵy minsiz jardy izdeýi. Otbasylyq ádebıetterdegi úlgili jup mysaldaryn oqyp qııalǵa beriledi. Nátıjesinde jubaıynyń qarapaıym áreketin keshirilmes qatelikke balaıdy. Sondyqtan ondaı adamdy ár kúni kem degende bir ret ajyrasý jaıly oı mazalaıdy. Otbasylyq ómir teatr qoıylymy emes. Josparlanǵan júıe boıynsha júrmeıtinin túsine bilý kerek. Ári buǵan daıyn bolǵan jón. Sonda ǵana ómirlik seriginiń ádetterine qatelik dep qaraýdan arylady. Qatelesý – ár adamǵa tán qubylys ári zańdylyq. Baqytty otbasynyń qupııasy da osynda. Shańyraqtaǵy tynyshtyq pen bereket te osydan bastalady. Eń bastysy – ar-namysy men uıat syzyǵynan attamaýy. Demek Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Úılený – dinniń teń jartysy», – dep aıtýynyń syry osynda.

 

Rýslan QAMBAR,

RANT múshesi 

«Iman» jýrnaly, №1, 2024 jyl 

 

Pіkіrler Kіrý