OTBASY – JAÝAPKERShILIK

27 qazan 2022 4563 0
Оqý rejımi

Musylman adam búkil ómirinde sharıǵatymyzdyń ólshemderinen múlt ketpeýge tyrysady. Óıtkeni ol ár nárseniń suraýy alynatyn Esep kúnine senedi. Bir perishte kelip: «Kúniń bitti, dám-tuzyń taýsyldy, endi bul ómirmen qosh aıtysýǵa daıyndal» degen kezde adamdar ómirinde utqanyn bilip qýanady, ne utylǵanyn bilip ókinedi. Mine, osy turǵydan alǵanda Islam dininde bir musylmannyń ózine jar tańdap, otbasyn qurýy, odan Alla razylyǵyn kókseıtin izgi urpaq órbitýi – óte mańyzdy másele. Alla Taǵala Quran kárimde bylaı deıdi: «Olarǵa boılaryń úırenip turaqtaýlaryń úshin senderge óz aralaryńnan jubaılar jaratyp, aralaryńa súıispenshilik pen meıirim salýy da Allanyń belgileriniń biri. Oı júgirte biletin qaýym úshin munda kóp ǵıbrat bar» («Rým» súresi, 21-aıat).

Endeshe, úılený, otbasyn qurý – adamnyń jaratylysymen, tabıǵatymen astasyp ketken nyǵmet. Aıattyń mazmunyna úńilsek, er men áıeldiń arasyna mahabbat sezimin salýshy Alla Taǵala ekenin baıqaımyz. Shynynda da bul aıatta kóp ǵıbrat jatyr. Eger Alla Iaǵala er men áıeldi jaratyp, biraq olarǵa súıispenshilik sezimin bermese, onda eki jar bir-birin taýyp qosylmas edi. Úılenbes edi, urpaq jalǵastyryp, adam sanyn kóbeıte almas edi. Mine, aqyn-jazýshylardyń san ǵasyrdan beri shyǵarmalaryna negizgi arqaý etip kele jatqan mahabbat, súıispenshilik sezimi asa meıirimdi Alla Tǵalanyń óz quldaryna násip etken úlken nyǵmeti ekenin osy aıat aıqyn bildirýde. Sol sebepti Allaǵa ıman keltirgen árbir musylman óz jubaıy Allanyń nyǵmeti ekenin seze otyryp, otaý qurý, aq neke qıdyrý sekildi otbasy tóńiregindegi isteriniń bárin sharıǵat zańdary boıynsha atqarýy tıis. Bul bir. Ekinshiden, árbir qoǵamnyń, ulttyń, halyqtyń ozyq bolýy, kemel bolýy otbasynan, ıaǵnı ómirlik serik bolýǵa kelisken eki jastyń qol ustasyp qurǵan uıasynan bastaý alatyny sózsiz. Demek, qoǵamda kez kelgen problema týyndap jatsa, onyń sheshimin otbasy tárbıesinen izdesek qatelespeımiz. 

Al jeke adamǵa qatysty jaǵynan kelsek, sátti qurylǵan otbasy bul ómirdiń de, baqı ómirdiń de sátti bolýynyń alǵashqy baspaldaǵy ekendigi anyq. Sondyqtan musylman adam otbasyn qurý máselesine úlken jaýapkershilikpen qaraǵany durys. Endi úılenetin jastyń áýeli qandaı jaǵdaılarǵa mán berýi kerek?

Otbasy – qoǵam tirshiligine serpin beretin eń mańyzdy bólshek bolýmen qatar ulttyń, memlekettiń bastapqy ıadrosy. Otbasy – qasıetti ári asa qasterli uǵym. Sondyqtan kim kimde úılený máselesine úlken maqsatpen kelý kerek. Onyń qasıettiliginiń eń birinshi belgisi – Islamı nekede jatyr. Nekeniń saqtalýy tıis ustanymdary, maqsat-mindetteri bolady. Erli-zaıyptylarǵa júkteletin salmaqty quqyqtyq mindetteri bolady. Úılenýdiń osyndaı mańyzdy jaǵy bar. Bir qyzǵa úılene salsam, birge tura bersem, sonym neke bolady degen tar túsinikten aýlaq bolý kerek. Nekeniń sharttary saqtalmaı, sharıǵat talaptary oryndalmaı, ıaǵnı maqsatsyz quryla salǵan otbasy musylmandyq negizderden alshaq.

Maqsatsyz qurylǵan januıa nıetsiz amal sekildi. Onda bereke bolmaıdy. Maqsat bolmaǵan soń, keıde adamdar bir-biriniń dinine, tárbıesine, ishki jan dúnıesine, ar-uıatyna qaramaı, tek túri men kelbetine qyzyǵyp úılene salady da, az ǵana ýaqyt ishinde túsinise almaı, kelise almaı, urys-keristerge boı aldyryp, aqyry ajyrasýmen aıaqtalyp jatady. Bul árıne ata-ana úshin de, qoǵam úshin de úlken qaıǵy. Maqsatsyz qurylǵan otbasy ádemi bastalǵanmen, bir kúni gúrs etip qulaýy múmkin. Al endi maqsatqa keler bolsaq, otbasynyń áýelgi maqsaty Alla Taǵalany razy etetin, aqyrette Paıǵambarymyzdy qýandyratyn urpaq, jetildirý bolýy kerek. «Úılenińder, kóbeıińder, men qııamet kúni úmbetimniń kóptigimen maqtanamyn» degen hadıste osy maqsat anyq bildirilgen. Súıikti paıǵambarymyz bul hadıste úmbetiniń tek sanymen ǵana maqtanatynyn aıtyp otyrǵan joq. Úmbetiniń ózin qýandyratyndaı izgi nıetti, adal, qulshylyǵy mol, jany men táni taza, kórkem minezdi t.b. jaqsylyqtardy tal boıyna jınaǵan urpaq bolýy tıis dep talap qoıyp otyr. Alla Taǵala elimizdegi otbasylardyń osy talaptarǵa saı bolýyn jazsyn!

Asylbek ÁÝEZHANULY

Pіkіrler Kіrý