OTBASY BAQYTYNA QAJETTI KEŃESTER

27 qarasha 2021 7936 0
Оqý rejımi

Eshbir adam úılengende «baqytsyz bolamyn» dep úılenbeıtindigi anyq. Barlyǵy da «Baqytty otbasy» bolǵysy keledi. Degenmen, «Úılený ońaı, úı bolý qıyn» dep babalarymyz aıtqandaı, baqytty otbasy bolý aıtarlyqtaı ońaı nárse emes. Sebebi, jas jubaılar úlken ómirge aıaq basqan soń aldarynan nebir qıynshylyqtar kezdesýi ábden múmkin. Bir-biriniń buryn baıqamaǵan minezderi men qylyqtary da kórinis bereri anyq. Osyndaı sátterde qoldy bir-aq siltemeı, kerisinshe, nekelerin qıǵanda bergen sózderine adaldyq tanytyp, qatelikterine kóz juma bilse, jubaıynyń jaqsylyǵyn asyryp, jamandyǵyn jasyrsa, bir-biriniń janyn túsinýge tyrysyp, jarynyń bar bolmysyn qabyldaı bilse, qıyndyq kelgende qoldaý bildirse, aldaryna maqsat qoıyp, sol maqsattaryna jeter jolda bir-birine járdemdesse, bir-biriniń qyzyǵýshylyqtaryna kóńil bólip, jubaıy qýanǵan nársege qýana bilse, otbasynda ortaq áńgime bolyp, ekeýi bir-biriniń dárejesine túse bilip, bir-biriniń deńgeıine kóterile alsa – osyndaı otbasyna baq ornaıdy.

Bul aıtylǵan dúnıeler qıyn sekildi kórinýi múmkin. Alaıda, ómirde op-ońaı dúnıe joq qoı. Qandaı nárse bolmasyn ynta-jiger men qaıratty, kóp oqyp-toqý men oılanyp-tolǵanýdy, sosyn osy oqyp bilgenderi men oılanyp túıgenderin júzege asyrýdy talap etedi.

Endi baqytty otbasy bolý úshin qajetti keıbir mańyzdy dúnıelerge toqtalaıyq. Eń aldymen kerek nárse – shynaıy súıspenshilik. Árqashan bizge úlgi bolatyn ardaqty Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyzdan Amr ıbn As (r.a.) esimdi sahabasy: «Ýa, Allanyń elshisi! Sizge adamdardyń eń súıiktisi kim?» – dep suraǵanda, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Aısha», – dep óziniń jarynyń esimin ataǵan eken[1]. Shyn súıgen adam óziniń jary úshin, jarynyń kóńili úshin qandaı da bolmasyn qıyndyqty kóterýge daıyn turady. Onyń qatelikteri bolsa kóz jumyp, ony bar bolmysymen qabyldaı alady. Ol úshin qolynan kelgeniniń bárin jasaıdy. Jubaıynyń kóńiline tıetin isterdi istemeýge baryn salady.

Ekinshi – osy súıispenshilikten kelip týyndaıtyn syılastyq, jaryn qurmetteý. Musylman adam kez kelgen tirshilik ıesin Allanyń jaratqany dep qurmetteıdi. Tipti, jansyz nárselerge de, mysaly, aldyndaǵy asy men ústindegi kıimine de belgili bir deńgeıde qurmet kórsetedi. Sebebi, bul nárseler – bizge Allanyń bergen nyǵmeti. Al, nyǵmetti qadirlep, ol úshin Allaǵa shúkirshilik etý – bizdiń musylmandyq mindetimiz. Biz ózimizdiń jarymyzdy da eń aldymen Allanyń eń qadirli jaratylysy bolyp tabylatyn adam retinde, sonymen qatar, Alla Taǵalanyń bizge syılaǵan nyǵmeti retinde, sondaı-aq, bizge otbasylyq ómirdiń ne ekenin sezindirgen, bizdi jar atandyrǵan jan retinde syılap, qurmettegenimiz jón. Halqymyz «Kisi syılaǵannyń quly» deıdi. Biz jarymyzǵa áý bastan osyndaı qurmetpen qaraıtyn bolsaq, aramyzdaǵy súıispenshilik arta túseri sózsiz.

Otbasymyz baqytty bolýy úshin qajetti mańyzdy qasıetterdiń biri – janashyrlyq pen meıirimdilik. Alla Taǵala Quranda Rým súresiniń 21-aıatynda «Sondaı-aq, Allanyń qudiretiniń sheksizdigin kórsetetin aıqyn dálelderiniń biri – olarǵa baýyr basyp, jandaryń jaı tapsyn dep, sender úshin óz bolmystaryńnan jubaılar jaratyp, aralaryńa súıispenshilik pen meıirimdilik sezimin uıalatqandyǵy. Mine, osynyń ózinde aqylǵa salyp oılanatyn qaýym úshin ap-aıqyn dálelder men talaı ǵıbrat bar», - degen. Jarymyz aýyryp qalsa, oǵan qamqorlyq kórsetý, kóńil kúıi bolmaı tursa, artyq mazasyn almaı, kerisinshe, qoldaý bildirý, bir iske úlgermeı jatsa, qolymyzdan kelgenshe kómektesip jiberý sekildi janashyrlyq pen meıirimdilikpen týyndaıtyn is-áreketter bizdiń otbasylyq baılanysymyzdy bekite túsetindigi sózsiz.

Sondaı-aq, otbasy baqyty berik bolýy úshin eń mańyzdysy – túsinistik degen nárse. Biz jarymyzdyń óz aldyna bólek bir tulǵa ekenin qabyldaı bilýimiz kerek. Ol júz paıyz bizdiń pikirimizben kelispeýi múmkin jáne ol buǵan mindetti de emes. Sebebi, ol jeke tulǵa. Onyń ózindik álemi bar. Ózindik minez-qulqy men kózqarastary, túsinik-paıymdary bar. Ol tolyqtaı bizdiń kóńilimizden shyqpaýy múmkin. Biz muny qalypty dúnıe retinde qabyldaýymyz qajet. Jarymyzdan bizdiń aıtqandarymyzdy túgeldeı oryndaýdy talap etpeýimiz kerek. Biz bir-birimizdiń kózqarastarymyzǵa, jeke tańdaýlarymyzǵa túsinistik tanytyp, qurmetpen qaraı bilýimiz kerek. Sonda otbasynda eshqandaı da kıkiljiń, talas-tartys oryn almaıdy. Ol úshin úılenbesten buryn bir «úlgili áıel» nemese «úlgili kúıeýdiń» portretin syzyp almaýymyz kerek. Áıtpese, otbasylyq ómir bastalǵan soń jubaıymyz álgi syzbamyzǵa sáıkes kelmeı qalǵan jaǵdaıda ózimizge qıyn bolady.

Mine, osy aıtylǵan dúnıelerdi eskeretin bolsaq, otbasymyzdyń baqyty baıandy bolady dep oılaımyz. Eresek adam retinde óz erkimizben otbasylyq ómirge qadam basqandyqtan, qurǵan shańyraǵymyzdyń berik bolǵandyǵyn qalasaq, bul nárselerdi eskerýimiz kerek. Eger, óle-ólgenshe jarymyzben birge bolyp, osy ómirden bir-birimizge razy bolyp ótsek, sondaı-aq, Allanyń razylyǵyn birge tapsaq, máńgilik ómirde de jumaqqa birge kirýge múmkindigimiz bolady. Ár otbasyǵa máńgilik juptar bolýdy tileımiz.

Álimov Jaqyp
«AQ MESHIT» meshitiniń azanshysy


[1] Buharı

Pіkіrler Kіrý