ORAZADA JEÝGE BOLMAITYN «ET»

24 naýryz 2023 3803 0
Оqý rejımi

Sol ósıetteriniń birinde: «Rasynda, Alla ótirik aıtýyn doǵarmaǵan bireýdiń iship-jemin toqtatqanyna muqtaj emes»,[2] – dep keledi. Iaǵnı, oraza tek iship-jeýden tyıylý ǵana emes eken. Ramazan aıynda  musylman balasy barlyq jaǵymsyz is-áreketten, beıádep qylyqtan tyıylyp, eki eli aýzyna tórt eli qaqpaq qoıa bilgeni abzal. Áıtpese, paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) aıtqandaı, «qanshama oraza tutýshylar bar, olardyń bar tapqan paıdasy – shóldeý ǵana»[3].

Hakım taratqan rıýaıatta Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) minberge kóterilip bara jatyp úsh ret «Ámın» degeni aıtylady. Sonda sahabalary munyń mánisin suraǵanda, Alla Elshisi (s.ǵ.s.) bylaı degen eken: «Maǵan Jábireıil (ǵ.s.) kórinip: «Ramazanǵa jetse de, kúnási keshirilmegen jan aýlaq ketsin!» – dedi. Men: «Ámın», – dedim. Ekinshi márte kóterilgenimde: «Seniń esimiń atalǵanda, salaýat aıtpaǵan jan aýlaq ketsin!» – dedi. Men: «Ámın», – dedim. Úshinshi márte kóterile bergenimde: «Ata-anasynyń ekeýi ne bireýi kóz aldynda qartaıa tura, jumaqqa kirýine sebepker bola almaǵan (ata-anasyna laıyqty qyzmet ete almaǵan) jan aýlaq ketsin!» – dedi. Men taǵy da: «Ámın» – dedim».

Hadıste aıtylǵandaı, ramazan aıynda bola tura Alla meıiriminen maqurym qalǵandardyń jaǵdaıy netken jaman! Al, ramazan aıynda aýyz bekite turyp, bar tapqan paıdasy – ashyǵý men shóldeý ǵana bolǵandardyń kúıi qandaı aıanyshty edi! Sondyqtan da qasıetti ramazan aıyn paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ósıetterine saı ótkizip, saýapqa kenele bileıik! Mysalǵa, Alla Elshisi óziniń bir hadısinde: «Oraza tutýshynyń úndemeýi Allaǵa tásbıh aıtqanymen teń», – deıdi. Rasynda, ósek pen ótirik jeldeı qaýlap, ǵaıbat pen balaǵat oryn alǵan ortada adamnyń úndemeı turýy úlken sabyrlyqty qajet etetini sózsiz. Qazaqy tilmen aıtsaq, «úndemegen úıdeı páleden qutylady». Sańlaq sahabalardyń biri Ábý Bákir (r.a.) únemi aýzyna tas salyp júretin bolǵan. Odan ne úshin bylaı jasaıtynyn suraǵanda kezde: «Paıdalardyń maǵan keltirgen paıdasy», – dep jaýap qaıtarady eken.

«Aıtylǵan sóz – atylǵan oq» deıdi halqymyz. Uńǵysynan ushqan oqty qaıtyp qaıtara almaıtynymyz sekildi, otyz tisten shyqqan sózdiń otyz rýly elge lezde taraıtyny málim. Sondaı-aq, sol «atylǵan oqtyń» kóbine bireýlerdi jaralap jatatynyn eskere bermeıtinimiz ókinishti. Buny dinimizde ǵaıbat deıdi. Islam dininiń keıbir ǵalymdary ǵaıbatty úshke bóledi: birinshisi – ǵaıbat jasap turyp, «men ǵaıbat aıtyp turǵan joqpyn, onyń boıyndaǵy mindi atıyp turmyn» deýi. Bul – haram ekeni belgili nárseni halal deý, ıaǵnı kúpirlik. Musylman balasynyń, eń áýeli, ǵaıbattyń osy túrinen saqtanǵany abzal. Shyndyqty aıtyp turmyn dep, kúná arqalaýdan aýlaq bolyńyz! Ásirise, qasıetti Ramazan aıynda!

Ǵaıbattyń ekinshi túri – aıtylǵan sóz ǵaıbattalǵan jannyń qulaǵyna jetetin bolsa, onyń keshirimi bolmaıynsha, pendeniń táýbesi tolyq bolmaıdy. Ǵaıbattyń bul túri kisi quqyǵyna qol suǵyp, aqysyn jegenmen birdeı.

Al, úshinshi túri – ǵaıbattalýshynyń qulaǵyna jetý yqtımaldyǵy joq ǵaıbat. Bul jaǵdaıda pende ózi úshin jáne ǵaıbattaǵan adamy úshin keshirim tilep, táýbe etýi tıis.  Bul aıtylǵandardan bólek, ǵaıbat máselesinde abaı bolýdy qajet taǵy bir jaıt bar. Ol – keıbir adamdardyń ǵaıbattan saqtanǵan bolyp, «Odan da beter nárseleri bar. Olardy aıtsam, ǵaıbat bola ma dep turmyn» dep jumbaqtap sóılep, tyńdaýshysyn kúmándi oılarǵa batyrýy. Bul – ashyq aıtylǵan ǵaıbattan da aýyr kúná bolyp esepteledi.

Qasıetti Quran Kárimde ǵaıbat aıtqan jannyń jazasy qandaı bolatyndyǵy jóninde bylaı dep keltiriledi: «Áı, múminder! Kúmánnyń kóbinen saqtanyńdar! Óıtkeni, kúmánnyń keıbiri – kúná. Syr teksermeńder, bireýdi bireý ǵaıbattamasyn! Bireýleriń ólgen týysynyń etin jeýdi jaqsy kóre me? Árıne, ony jek kóresińder. Rasynda, Alla táýbeni tym qabyl etýshi, erekshe meıirimdi».[4]

Ánas ıbn Malıkten (r.a.) jetken bir hadıste Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bylaı dep aıtqany baıandalady: «Meni kókke kóterilgenimde, tyrnaqtary jezden bolǵan adamdardyń óz betteri men keýdelerin tyrnap jatqandaryn kórdim. Men: «Eı, Jebireıil! Bular kimder?» – suradym. Ol bylaı dep jaýap berdi: «Bular pánı jalǵanda adamdardyń etin jeýshi edi, ıaǵnı  ǵaıbat aıtýshy edi. Jáne de adamdardyń ar-namysyńa qol suǵýshy edi»[5]. Demek, adam balasynyń aıtylǵan sózine esep bermesten, ǵaıbat aıtýy – aqyrette aıtqysyz azapqa dýshar etip, jan tózgisiz jazaǵa sebep bolady.

Sondyqtan da, árbir izgi amaldar eselenetin qasıetti Ramazan aıynda ustaǵan orazamyzdyń qabyl bolýynan úmit etsek, eń áýeli, ǵaıbattan aýlaq bolǵanymyz jón. Birde Alla Elshisi (s.ǵ.s.) óziniń sahabalaryna oraza ustaýdy buıyryp, artynsha bylaı dep qatań eskertý jasaıdy: «Men ruqsat etpeıinshe eshkim aýyz ashpasyn!».

Allaǵa ıman keltirgenderdiń barlyǵy bul sózden soń as pen sýdan tyıylyp, aýyz bekitedi. Kesh túsip, kóz baılana bastaǵan shaqta oraza ustaǵandar Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip, aýyz ashýǵa ruqsat surap jatty. Sol sátte Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s) bir kisi kelip, qyzdarynyń aýyz bekitkenin aıtyp: «Eki qyzym kúni boıy oraza ustaǵan edi. Uıalǵandyqtan ózderi kelip sizden ruqsat suraı almady. Ruqsat etseńiz, orazalaryn aıaqtap, aýyzdaryn ashsa jaqsy bolar edi», – dep ótinish bildirdi.

Alaıda ruqsat berilmeıdi. Álgi kisi taǵy eki ret kelip ruqsat suraıdy. Úshinshi ret kelgende Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ókinishtisi, olar búgin oraza ustaǵan joq. Kúni boıy «kisi etin jegen» (árkimniń syrtynan ósek aıtyp, ǵaıbattaǵan) adam qaıtip oraza ustasyn?! Bar da olarǵa aıt: eger nıet etip oraza ustaǵandary ras bolsa, dereý qusyp tastasyn», – deıdi.

Álgi kisi aıtylǵandardy qyzdaryna aına-qatesiz jetkizdi. Olar buıryqty oryndap, ózderin kúshtegende, kesek-kesek qan qusyp jiberdi. Álgi kisi kelip bul jaıdy Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) bildirgende: «Qudiretti Alla Taǵalaǵa ant etemin, eger olar álgi uıyǵan qandy qusyp tastamaǵanda, tozaqta kúıdiretin ot asaǵan bolar edi», – degen eken.

Minekeı, qasıetti ramazan aıynda ǵaıbat sóılep, ósek aıtqandardyń o dúnıedegi azaby osyndaı bolmaq. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) sahabalarynyń biri Osman ıbn Affan (r.a.): «Ǵaıbat, ósek aıtý, sóz tasý – bir otar qoıdyń shúıgin shópti qyrqyp jep ketkeni sııaqty, ımandy da qyrqyp joq etedi», – degen. Osy sebepti de, Alla Elshisi (s.ǵ.s.) óz úmmetine: «... Kimde-kim Allaǵa jáne aqyret kúnine ıman keltirse,jaqsy sóılesin nemese tiline ıe bolyp, tynysh tursyn», – dep buıyrǵan.

Aqıqatynda, Alla Taǵalanyń saýabynan úmit etip, aýyz bekitken jandardyń ǵaıbat aıtylǵan ortadan aýlaq bolǵany abzal. Óıtkeni, Ábý Dáýidten rıýaıat etilgen hadıste Alla Elshisi (s.ǵ.s.) qasıetti Qurannyń «Nısa» súresiniń 58-aıatyndaǵy «Alla senderge amanttaryn óz ıelerine tapsyrýdy buıyrady» degen jerin oqyp turyp, qolymen qulaǵy jáne kózin kórsetip: «Qulaq – amanat, kóz – amanat» degeni aıtylady. Demek, oraza ustaǵan jan qulaqty haram estýden, ıaǵnı ósek pen ótirik sııaqty haram nárselerdiń barshasynan saqtaýy qajet. Óıtkeni, aıtýǵa bolmaıtyn nárseni estýge de bolmaıdy. Bul jaıynda qasıetti Quran Kárimde bylaı ámir etiledi: «Olarmen (ótirik sóıleıtin, ǵaıbat, ósek aıtatyndarmen) birge otyrmańdar. Átpese, sender de solar sııaqty (kúnáhar) bolasyńdar!»[6]

Halqymyzdyń danyshpan aqyny Abaı Qunanbaıuly óziniń óleńinde: «Ósek, ótirik, maqtanshaq, Erinshek, beker mal shashpaq, Bes dushpanyń bilseńiz», – dep jyrlaıdy. Qarap tursańyz, adamzattyń bes dushpanynyń úsheýi osy aıtylǵan ǵaıbat tóńireginen tabýǵa bolady. Jel sózge erip, maqtanshaqtyqqa salynýdyń sońy jaqsylyqqa aparmasy belgili. Al, ósek pen ótiriktiń órge baspaıtynyn dana halqymyz áldeqashan aıtyp qoıǵan.

Sóz sońynda, saǵyna kútken qasıetti aımen qaýyshyp, shilińgir shildeniń ystyǵyna qaramastan, aýyz bekitken aǵaıyndarǵa aıtarymyz – orazamyz kámil bolsyn desek, as pen sýdan, nápsi qalaýlarynan tyıylǵanymyzdaı, barlyq jaman ádetterimiz men áreketterimizdi toqtatyp, Alla Elshisi (s.ǵ.s.) kórsetkendeı aýyz bekite bileıik!

 


[1] «Baqara» súresi, 185-aıat.
[2] Ábý Dáýid, Tırmızı.
[3] Ibn Májá.
[4] «Hýjýrat» súresi, 12-aıat.
[5] Ahmad.
[6] «Máıda» súresi, 42-aıat. 

Pіkіrler Kіrý