NEKE – OTBASY NEGIZI

20 qańtar 2022 9275 0
Оqý rejımi

Otbasynyń memleketti quraýshy faktor ekeni belgili. Kemeńger babalarymyz «Otan otbasynan bastalady» deıdi. Halqymyz «aq neke», «adal neke», «adal jar» degen uǵymdarmen otbasynyń, nekeniń qasıettiligin ardaqtap keledi. Otbasy shaǵyn memleket bolǵandyqtan qoǵamda otbasyn qurý, ony saqtaý máselesi ózektiligin eshqashan joımaq emes.

Qazirgi kezdegi keıbir jastardyń otbasyn quryp, ony saqtaý máselesine atústi qarap, tipti ony oıynshyqqa aınaldyryp bara jatqany kóńil qynjyltarlyq jaǵdaı bolyp otyr.

Neke – otbasyn qurýdyń negizi bolyp tabylady. Neke er men áıeldiń óz erikterimen ómir boıy birge ómir súrýin qamtamasyz etetin, birin ekinshisine adal etetin materıaldyq-rýhanı baılanys. Quranda: «Biz ár nárseni jup-jubymen jarattyq, bálkim oılanarsyńdar»[1], –delinip, árbir nárseniń juptasa ómir súretindigin kórsetedi. Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) da: «Eı, jastar qaýymy! Kimniń múmkindigi jetse dereý úılensin. Sebebi úılený kózdi haramnan, abyroıdy joıylýdan eń jaqsy qorǵaıtyn nárse», – dep, otbasyn qurýdyń jeke adam úshin de, qoǵam úshin de paıdaly nárse ekenine, adamdy jaýapkershilikke tárbıeleıtinine nazar aýdarady. Nekelesý erge de, áıelge de belgili bir jaýapkershilikterdi júkteıdi. Er adam – otbasynyń asyraýshysy, ol áıeli men balasyn materıaldyq jáne rýhanı turǵydan qamtamasyz etýge mindetti bolsa, áıeldiń mindeti – kúıeýine baǵyný, ózin kúnáli isterden saqtaý, eriniń tapqanyna ıelik etý. Musylman otbasynda erli-zaıyptylardyń mindetteri men orny erteden belgilenip, dinı jáne ulttyq salt-dástúrmen bekitilgendikten, olardyń otbasy baıandy bola aldy.

Islam quqyǵynda otbasy qurýdyń alǵashqy sharty neke qıdyrý bolyp tabylady. Neke qııýdyń óz sharttary bar. Birinshiden, eki jastyń rızashylyǵynyń bolýy. Iaǵnı, eki adamnyń bir shańyraq astynda tura alatyndyǵyn túsinip, óz júrek qalaýlarymen kelisýi. Neke materıaldyq jaǵdaıǵa baılanysty nemese qıyndyqtardan arylý úshin yqylassyz, májbúrli bolmaýy kerek. Ekinshiden, eki kýágerdiń bolýy. Kýá bolatyn adam – osy eki adamnyń otbasyn quryp, birge tura alatynyna kepildik beretin adam. Úshinshiden, qyzǵa suraǵan syıyn berý (máhr).

Nekesiz eki jastyń qosylýyna ıslam dini qatań tyıym salady. Iaǵnı, nekesiz otbasy, otbasynsyz neke bolmaıdy. Qazirgi keıbir jastardyń jaqyn qatynasqa nekesiz baryp, nekelesýge nemquraılylyq tanytýy alańdatarlyq jaǵdaı bolyp otyr. Olardyń mundaı áreketke barýyna «azamattyq neke» máselesi de muryndyq bolyp júr. Mundaı neke memlekettik organnyń da tirkeýinen ótpeıdi, dinniń talaptaryna da baǵynbaıdy. Bastaýyn batystan alatyn azamattyq nekede eshqandaı jaýapkershilik bolmaıdy. Bir-birin synaý maqsatynda bir shańyraqta eseppen ómir súredi. Dám-tuzy jarasyp jatsa ǵana úılenýdiń qamyna kirisedi, al bir-biriniń oıynan shyqpaı jatsa bir-birine saı emes ekendikterin aıtyp, op-ońaı túrde aıyrylysyp kete salýdan tartynbaıdy. Qazir osyndaı jalǵan nekeden qanshama adamdar zardap shegip jatyr. Onyń saldarynan myńdaǵan otbasy buzylyp, qanshama balalar tiri jetimge aınalýda. Jezókshelik pen azǵyndyq áreketter artyp, qaýipti aýrýlar paıda bolýda. Al, adamzatty adaldyq pen tazalyqqa úndeıtin, ár máselege danalyqpen qaraıtyn ıslam dini bolsa neke qııýdy dinniń talaby etip qoıady.

Keıingi kezderi sharıǵattyń sharttaryn burmalap, durys oryndamaı, áıelin op-ońaı talaq etý jónimen qarakóz qyzdardy mazaq etýshi «dindar» jigitterdiń sany kóbeıdi. Olar urpaq súıip, úlgili otbasy qurýdy kózdemeıdi, nápsisiniń qalaýymen qyzdardy qorlaý áreketine erkin barady. Osylaı zardap shekken qyzdar jigit óziniń namazhan ekenin aıtqandyqtan oǵan sengendigin alǵa tartady eken.

Hadıste: «Úsh nársemen qaljyńdap oınaýǵa bolmaıdy: neke, talaq jáne ant», – degen. Islamda ruqsat berilgenmen, neke buzý quptarlyq is emes. Qandaı jaǵdaı bolsa da otbasyn saqtaýǵa eki tarap ta kúsh salýy tıis. Árbir adamnyń boıynda kemshiligi bar, ony keshire bilý de dinimizdiń bir ustanymy. Osyǵan qatysty hadıste: «Musylman er musylman áıeline kek saqtamasyn. Onyń bir minezin unatpasa, basqa bir minezin unatady»,[2] deıdi paıǵambarymyz (s.ǵ.s.). Áıelmen jaqsy-qarym qatynas jasaýdyń kórkem minez ekenin de paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) naqty kórsetip berdi: «Senderdiń aralaryńdaǵy eń jaqsylaryń - áıelimen jaqsy qarym-qatynas jasaǵandaryń»[3]. Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.) áıel qaýymyna jaqsy qaraýdy qoshtasý qutpasynda erekshe tapsyryp, dúnıeden óter aldynda da ósıettep ketken. Al, áıel adamǵa qatysty: «Erin razy qylyp bul dúnıeden ótken áıel jánnattyq»,[4] – deıdi.

Islamda erli-zaıyptylardyń birge ómir súrýi múldem múmkin bolmaǵan jaǵdaıda ǵana ajyrasýǵa ruqsat beriledi. Onda da birden talaq aıtyp, ajyrasa salmaıdy. Áıel belgili ǵıddet merzimin kútedi. Bul merzimdi olardyń kelisip, tatýlasýy úshin qarastyrylǵan jaǵdaı dep baǵalaýǵa bolady. Bul mezgil ótip, eki jaqtyń jarasýy múmkin bolmaǵan jaǵdaıda ǵana túpkilikti ajyrasady. Iaǵnı, talaq úkimi januıany buzý úshin emes, kerisinshe januıanyń beriktigi úshin qoldanylady. Demek, «talaq» sózi atústi qarap, qaljyńǵa aınaldyratyn nárse emes.

Qazirgi nekege qatysty máselelerdiń biri - nekeni jasyryn qııý máselesi. Keıir erkekterdiń arasynda sharıǵat jolymen neke qıǵanyn alǵa tartyp, jarııa etpesten birneshe áıelmen otasyp alǵandar kezdesedi. Bul máseleniń durys sheshimi ıslam quqyqtyq júıesinde naqty kórsetilip, belgilengen. Muhammed paıǵambar (s.ǵ.s.): «Jarııa etý úı bolǵandyqtyń belgisi», «Sharıǵatqa teris úılený men sharıǵatqa saı úılenýdiń ara-jigin aıyratyn nárse dabyl qaǵyp, jarııa etý», – degen. Bul sózderdiń mánin túsinýdiń esh qıyndyǵy joq. Barshaǵa jarııa etip, eldiń batasyn alyp qurylǵan shańyraqtyń múshelerine úlken jaýapkershilik túsedi. Jasyryn qıylǵan nekede jaýapkershilik álsiz bolady. Quqyǵy zańmen qorǵalmaıtyndyqtan, bul jerde de zardap shegýshiler analar men balalar bolary anyq. Elimizdiń zańnamalaryna sáıkes otaý tigetin eki jas azamattyq hal aktilerin tirkeý bólimine tirkelýi tıis. Bul qandaı da bir qıyn jaǵdaı týǵan jaǵdaıda azamattardyń quqyqtarynyń qorǵalýy úshin óte mańyzdy. Qazir elimizdegi meshitterde neke qııar aldynda AHAT organdarynyń neke kýáligi talap etiletindigi de eń aldymen bolashaq otbasynyń bútindigin qamdaǵandyqtan týyndap otyr. Osyndaı resmı nekeden soń dinı neke qıylady.

Qazaqtyń saltynda nekeni qııýdan buryn kóptegen jón-joralǵylar (atastyrý, quda túsý, qalyń berý t.s.s.) atqarylady. «Úılený ońaı, úı bolý qıyn», «Kúıeý júz jyldyq, quda myń jyldyq» degen mátelder qazaq halqynyń nekege tereń mán berip, baısaldylyqpen qaraǵanyn baıqatady. Uly danagóıimiz Abaıdyń «Jigitter, oıyn arzan, kúlki qymbat» degen óleńindegi

«Bireýdi kórki bar dep jaqsy kórme,
Lapyldaq kórse qyzar nápsige erme!
Áıel jaqsy bolmaıdy kórkimenen
Minezine kóz jetpeı kóńil berme!» - degen aqyl-ósıetteri qazir de ómirsheń, asa mańyzdy.

«Jasaýly dep, maldy dep baıdan alma,
Kedeı qyzy arzan dep qumarlanba.
Ary bar, aqyly bar, uıaty bar,
Ata-ananyń qyzynan ǵapyl qalma» - degen óleń joldaryndaǵy ar da, aqyl da, uıat ta ımandylyqtan bastaý alatyn qasıetter. Bul jerden de qazaqtyń súnnetke beriktigine aıqyn kóz jetkizýge bolady. Óıtkeni, paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bir hadısinde: «Erkekter tórt túrli talǵammen jar tańdaıdy. Biri áıeldiń baılyǵyna bola úılense, endi biri tegine qarap tańdaıdy. Úshinshi biri sulýlyǵyna súısinip qosylady. Sender áıeldiń dindarlyǵyna qarańdar, áıtpese utylasyńdar», – degen.

Zaıyrly sıpattaǵy memleketimizde otbasyndaǵy árbir azamattyń ózderine tıesili quqyqtary «Neke jáne otbasy quqyǵy» týraly Zańmen qorǵalady. Qoǵamdaǵy áleýmettik ınstıtýttardyń biri otbasy bolsa, otbasynyń ózi jeke bir tárbıe ınstıtýty.  Óıtkeni, adam dúnıege kelgen sátinen bastap adamı qundylyqtar men izgi qasıetterdi osy otbasynda sińirip ósedi. Ata­­-ananyń balasyna beretin tárbıesiniń ornyn basqa eshteńe toltyra almaıdy.

Ár halyqtyń bala tárbıesindegi ózindik erekshelikteri arqyly sol halyqtyń ózine ǵana tán mádenı qundylyqtary qalyptasady. Qazaq halqynyń otbasy tárbıesindegi ózine tán ereksheliginiń bir kórinisi olardyń jasy kishisiniń úlkenine «sen» dep sóılemeýi, aldyn kesip ótpeýi, úlken turyp kishiniń, áke turyp uldyń, sheshe turyp qyzdyń orynsyz sóılemeýinde. Sonymen qatar, qazaq otbasyndaǵy bala tárbıesin ul tárbıesi, qyz tárbıesi dep jeke-jeke mán berip qarastyrýy da onyń ózindik mańyzdy erekshelikteriniń biri bolyp tabylady. Qazaqtyń er azamattary názik jandy qosaǵyn syılaı bildi, ájeniń ónegege toly sózderin sańasyna sińirip ósti, analaryn «jumaq ananyń aıaǵynyń astanda» dep ardaq tutty, qyzy men qaryndasyn arym, az kúngi qonaǵym dep, altynnyń synyǵyna balap, erkelete bildi. Ulyn shańyraǵymnyń ıesi, tuıaǵym dep baǵalap tárbıeledi. Munyń barlyǵy qazaq halqynyń otbasy qundylyqtaryna úlken mán berip qarap, joǵary deńgeıde dáripteı bilgenin kórsetedi.  

Otbasynda meıirimdilikke, adaldyq pen jaýapkershilikke sýsyndap ósken bala da úıde alǵan tárbıe ónegesine baılanysty bolashaqta tútini túzý, bosaǵasy berik, bolashaǵy nurly januıa qurýǵa jaýapty mindet dep qaraıdy. «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń» dep kóregen halyq sol úshin aıtqan bolar.

Qoryta aıtqanda, neke qııý - jeńil-jelpi qaraýdy kótermeıtin ulttyq máseleniń biri. Otandy quraıtyn otbasy qundylyqtarynyń buzylýyna jol bermeý eline janashyr árbir azamattyń mindetine aınalýy tıis.  

Aqbópe Qanatqyzy


[1] «Zarııat» súresi, 49
[2] Múslım, Rada, 61; 2/1091
[3] Tırmızı
[4] Tırmızı, Rada, 10

Pіkіrler Kіrý