MOLDA DÚMShE BOLSA, QYRYQ ShAITAN JABYLYP NESI BAR?

10 maýsym 2022 1374 0
Оqý rejımi

«Tártipsiz kim? Qoja! Ońbaǵan kim? Qoja!» degendeı, jasyratyny joq búgingi qoǵamda «Dúmshe kim? Molda! Aramza kim? Molda!» degen sekildi ımamdardyń ımıdjine kir keltiretin, «molda» degen qadirli uǵymdy qor qylatyn túsinik kezip júr. Mundaı túsinik keıingi kezde ǵana paıda bolǵan joq, keńes úkimetinen beri bar edi. Jalpy, moldalardyń mundaı jamanatqa qalatyndaı ne jazyǵy bar edi? «Meshkeı degen jaqsy at emes» degen sekildi búginde sanaǵa ábden sińip qalǵan teris túsinik qaıdan paıda boldy?

Qazaqta molda degen kim edi? Qazaq tiliniń túsindirmeli sózdiginde moldaǵa «Qurandy, dinı ǵıbadatty jaqsy biletin, dinı rásimdi atqarýshy, musylmandardyń dinı qyzmetkeri» degen anyqtama beriledi. Iaǵnı, dinı bilimi joǵary, dindar, taqýa jandy qazaq molda degen. Molda qoǵam ishinde saýattylyǵymen de erekshelenip turatyn bolǵan.

Ádebıetshi  Naýryzbaı Aqbaı qurastyrǵan «Dástúrli ataýlar» kitabynda da: «Molda, molla – musylmannyń dástúr jón-josyǵynyń bilgiri, din qyzmetkeri, din mektebiniń ustazy, bilimdi, oqymysty adam», – delingen.

Mahambet Ótemisulynyń: «Hat oqıdy moldalar, qalammen tartqan sııadan», – degen óleńinen moldalardyń sol kezde saýatty tulǵa bolǵanyn ańǵaramyz.

Ǵalym, abaıtanýshy Omar Jálel: «Buryn qazaqtyń moldalary qandaı bolǵan? Olar qıssa-dastandardy jatqa sapyrǵan ǵoı. «Qozy Kórpesh – Baıan sulý», «Farhat – Shyryn» sııaqty dastandardy jatqa aıtyp otyrǵan. Molda – «ǵulama» degen sóz», – deıdi. Demek, qazaqtyń ishindegi moldalar qazaq tiliniń jiligin shaǵyp, maıyn ishetin, sózge sheshen, jyr-dastandardy jatqa biletin aǵartýshy ǵalym bolǵan.

Al arab tilinde «molda» sózi «máýlá» túbirinen shyǵyp, ǵalym, ustaz, sheıh, faqıh, asa qurmetti degen tereń ilim ıeleri maǵynasynda keledi.

Tipti, moldany arab tili sózdigindegi «málá’á» túbirimen de baılanystyryp jatady. «Málá’á» arabsha «tolǵan» degen sózdi bildiredi eken. Bylaısha aıtqanda, molda – ǵylymmen tolysqan tulǵa.

Tym bolmasa «bir moldanyń sońynan qyryq shaıtan eredi» degen maqaldyń ózine oı júgirtip kórińizshi. Osy maqaldyń ózi bizge moldanyń ıman shkalasyn kórsetip tur emes pe? Iaǵnı, moldany týra joldan adastyrý úshin qyryq shaıtan kúsh salǵan. Demek, qazaqta molda uǵymy o bastan dúmshelikti emes, taqýalyqty kórsetken. Molda dúmshe bolsa, oǵan qyryq shaıtan jabylyp nesi bar?

Negizi «Moldanyń aıtqanyn iste, istegenin isteme» degen sóz de moldalardyń taqýalyǵyna qatysty aıtylǵan bolatyn. Sebebi, moldalardyń rýhanı kemeldikke jetý jolyndaǵy amaldary qarapaıym halyqqa aýyr soǵatyndyqtan jurt moldanyń istegenimen emes, aıtqanymen júrýdi nasıhat etken. Búginde, ókinishke qaraı, bul sózdi múldem basqa qyrynan túsinetin boldyq.

Osylardan keıin «ne sebepti osyndaı dinı laýazymdy tulǵa, úlken ǵulama, din mektebiniń ustazy bizdiń qoǵamda aramza, dúmshe atanyp otyr?» degen suraq týady.

Muny biz qazaq ultyna, qazaq dinine qarsy jasalǵan ıdeologııanyń jemisi dep bilemiz. Keńes úkimeti «qazaqty ultsyzdandyrýdyń tásili – dini men tilinen aıyrý» ekenin jaqsy bilgen. Jáne barlyq qıturqy saıasatyn osy eki qundylyǵymyzdyń aıasynda júzege asyrǵan.

Máselen, tilden aıyrý úshin tóte jazýymyzdy alyp tastap, kırıllıtsany engizdi. Bul saıasatty Ahmet Baıtursynuly «Qazaq» gazetiniń 1914 jylǵy bir sanynda: «Rossııa qolastynda túrli tildi, túrli dindi, túrli jazý-syzýdy tutynyp otyrǵan jurttar bar. Solardyń bári tilin, dinin, jazý-syzýyn orysqa aýdarsa, úkimetke onan unamdy is bolmas. ...Úkimetke keregi – memlekettegi jurttyń bári bir tilde, bir dinde, bir jazýda bolý, al ár halyqqa keregi – óz dini, tili, jazýyn saqtaý», – dep aıqara etedi. Mine, osylaısha til men dinnen alastatý úshin Reseı bizden tóte jazýdy alyp tastaıdy.

Al tóte jazý arab qarpinde bolǵandyqtan, ultymyzdy dinge baılap turǵanyn bilesizder. Qazaq tóte jazýdan aırylǵan soń Qurannyń betin ashýdan qaldy. Óıtkeni, arab qarpi qazaq úshin jat bola bastady. Osyǵan baılanysty Ahmet Baıtursynuly mynandaı argýmet aıtady: «Dinmen baılasqan jazý din joǵalmaı joǵalmaıdy». Demek, dindi joǵaltý úshin otarlaýshy elge jazýdy da joǵaltý kerek boldy.

Qazaqty dinnen aıyrýdyń taǵy bir tásili – qazaq jerine dúmshe moldalar jiberý boldy. Reseı ımperııasy qazaqtyń moldany, jalpy din ǵulamasyn qashan da tórine shyǵaryp, syıly etetinin jaqsy biledi. Sol úshin qazaq dalasyna arnaıy dúmshe moldalardy daıyndaǵan. Ol moldalar qazaq dalasyna sebilgen shpıondyq qyzmettiń dánegi boldy. Reseıge qazaq týraly aqparattardyń birazy osy moldalar arqyly jetip turǵan. Ýıkıpedııa Entsıklopedııasynda da «molda» sózin terip qalsańyz, «Qazaq jerinde patshalyq Reseı bıligi tusynda molda qyzmetin atqarǵan dinı qyzmetkerlerdiń mindetteri memlekettik qaýlylarmen belgilenip, sheneýnikterdiń baqylaýynda boldy», – dep jazylǵan. Bul da joǵarydaǵy sózimizge dálel bola alady.

Al naǵyz dindar, ǵulama, taqýa moldalardy Reseı qýdalaýǵa salǵan. Molda tapshylyǵyn sezingen soń keıbir aýyldarda «álipti taıaq dep biletin» bireý bolsa, sony molda etken.

Mine, sol kezde, Shákárim aıtpaqshy, «shala moldalar» shyǵa bastady. Dál osyndaı mıssııadaǵy moldalar «molda» atyna kir keltire bastady. Alash zııalylary ultty alǵa tartýdy kózdese, bul moldalar eskishildikti kóksep, keri tartty.

Mundaı moldalardy sógip Shákárim Qudaıberdiuly: «Qurandy molda teris oqyr, daǵaradaı sáldesi» dedi. Taǵy bir jazbasynda: «Din boıaýlaǵan shala molda menen óz balasyn shyrqyratyn mal men shalǵa satqandardyń sózin sharıǵat dep talasyp otyryp, sógisip kektesetuǵyn ne jón bar?», – deıdi.

Al Sábıt Dónentaev: «Bilemiz aldanyp, jaldanyp, Sopynyń, moldanyń qylǵanyn», – dep sol kezdegi moldalardyń aılasyna nalıdy.

Jambyl Jabaev ta moldalarǵa «Shaǵym» aıtyp:

Oqymaımyn moldadan,
Eki ıyǵyn qomdaǵan.
Bala kelse sabaqqa,
Jem ańdyǵan dorbadan.
Aq sáldesi basyńda,
Boz ingendeı bozdaǵan.
Qaıtip sabaq beredi,
Aıtqany ishke qonbaǵan, – dep óleńine qosady.

Mine, osydan keıin el arasynda «Óleńdi jerde ógiz semiredi, ólimdi jerde molda semiredi», «Ańqaý elge aramza molda», «Moldalarǵa mal qaıǵy, momyndarǵa jan qaıǵy», «Aıýǵa namaz úıretken taıaq, moldaǵa namaz úıretken tamaq», «Ala shapandy molda da bir, ala qanatty saýysqan da bir, ekeýi de aram nıet: jyǵylǵannyń qasynda, ólgenniń basynda», «Qoja, molda eldi azdyrar, tiken, qýraı jerdi azdyrar», «Moldanyń sáldesi aq bolǵanmen, nıeti qara», «Molda «beremin» degen sózdi bilmeıdi, «alamyn» degen sózdi biledi», «Taı jamany – jorǵa, adam jamany – molda», «Shartyq qoshqar qoı buzar, dúmshe molda din buzar» degen sekildi tize berseń «moldadan» jıirkendiretin maqaldar shyǵa bastady.

Endi osydan keıin el arasynan súıkimdi molda taýyp kór. Ókinishke qaraı, sol kezdegi saıası júıeniń syzaty áli kúnge deıin óshpeı keledi. Qazir de molda degende murnyn tyjyraıtatyndar az emes. Tipti, óskende «molda bolamyn» degen balany kórmeısiz. Al «molda bolamyn» deıtin bala bolsa, oǵan ata-anasy tyjyryna qaraıtyn boldy. Mine, osylaısha «molda bol, balam!» degen tamasha batanyń da qadirin qashyryp alǵandaımyz. Bile bilseńiz, sol kezde bala úshin budan artyq bata bolmaıtyn. Óıtkeni, ol kezde molda bolý úlken tulǵa bolý edi.

Áli kúnge deıin osyndaı túsiniktiń el arasynda torýy quldyq sanadan aryla almaı kele jatqandyǵymyzdy kórsetedi. Iaǵnı, molda degende kimniń oıyna, eń áýeli, aramza men dúmshe degen túsinik kelse, onda onyń sanasy áli de keńestik otardan arylmaǵany. Áıtpese, osy molda emes pe týǵanda azanyn shaqyryp, ólgende janazasyn shyǵaratyn?

Sondyqtan da, bizge mundaı túsinikten sanamyzdy shaıatyn ýaqyt jetti. Búgingi tańda moldalardyń sapasy kóterilip jatqanda, moldaǵa qatysty jurttyń da sanasy kóterilýi tıis dep esepteımiz. 

Saltan SAIRANULY

Pіkіrler Kіrý