EÝROPA ǴYLYMDY MUSYLMAN ELDERINEN, IaǴNI ShYǴYSTAN ÚIRENDI

24 sáýіr 2024 470 0
Оqý rejımi

Eýropanyń renessansy 1300-jyldary bastalǵan. Nege? Óıtkeni bul ýaqytta olar Ispan jerindegi Andalýsııa Islam memleketiniń mádenıetimen jáne kresshiler joryǵy nátıjesinde shyǵystaǵy arab jerlerindegi órkenıetpen tanysty. Haziret Osman (r.a.) halıfalyq qurǵan kezde, jolaýshylar, álsizder, keıbir zárý jandar dám tatyp ketsin dep, meshitterdiń aldynda as pisirtip, qoǵamdyq oryndar jaryq bolyp tursyn dep, arnaıy shyraq jaqtyryp qoıatyn. Bul ádet keıin de jalǵasyn tapty. Mıllıondaǵan halyq ómir súrgen Kordova qalasynyń kósheleri tún mezgilderinde jaryqpen qamtamasyz etilip, qala halqy arnaıy tóselgen asfaltpen qatynady. Al Eýropanyń qalalary qalyń batpaq pen uıyqqa maltyǵyp, bas kótere almaı jatty. Musylmandyq mádenıetpen tanysý Eýropany ǵasyrlar boıǵy qalyń uıqysynan oıatty, qozǵaý saldy. Batystyń keıbir ǵalymdary «Orta ǵasyrlarda keıbir Eýropa bıleýshileri óz attaryn durystap jaza almaı júrgende, Kordovada musylman balalary medreselerde oqyp jatty» dep jazǵan. Osy tanystyqtyń ıgi nátıjesinde 1425-jyly Italııada jaryqqa shyqqan medıtsınalyq anyqtamalyqta Eýropa dárigerleriniń sıynǵan piri Galenge silteme 130, al Islamnyń ǵulama ǵalymy, medıtsınanyń atasy Ibn Sınaǵa 3000-nan astam, al Eýropa Razets dep ataıtyn Ábý Bákir Razıǵa 1700 silteme bar. Kordovada júzdegen kitaphanalar bolyp, onyń ortalyq kitaphanasynda jınaqtalǵan kitaptar katalogy 44 tomǵa jetken.

Baǵdat qalasyn Áleýke hannyń qoly qıratqanda, kópshilik paıdalanýy úshin jasaqtap qoıylǵan Sabýr saraıyndaǵy 200 myńdyq kitaphana qory Efrat ózenine toǵytylǵanyn tarıhshy Ibn Týǵryberdi jazdy. Medıtsına salasynda Baǵdatta joǵary deńgeıde 6000 stýdentti tárbıeleıtin oqý orny boldy. Árbir ázirlengen dárigerge bir kómekshiden bekitilip berildi. Eýropa keıbir alapes syrqatyna shaldyqqan jandardy órtep jatty, al musylman elderi olardy jeke oryndarda emdep, máńgilikke memleket qaraýyna alyp otyrdy. Saharalyq halyqtar dárigerlik kómekten tys qalmaýy úshin arnaıy jasaqtalǵan kerýender shyǵardy. Tipti keıde bir beısharalar aqshasy bolmaı, dárigerdiń kómegin ýaqytynda alyp turarlyq qoltańba ózderinde bolsyn degen oımen alǵashqy dárigerlik kómek týraly anyqtamalyq kitap ázir etildi.

Saǵat jasaý ónerkásibi de musylmandardyń namaz ýaqytyn belgileý qajettiliginen týyndaǵan, olar 800 jyldan buryn alǵashqy saǵatty jasap shyǵardy. Frantsııa patshasy Sharlmanǵa Baǵdattyń halıfasy Harýn Rashıd aǵashtan jasalǵan saǵat tartý etti. Jer betinde birinshi ret Baǵdatta observatorııa salyndy. Qazirgi álemniń burysh-buryshyn sharlap, endi ǵana kózi ashylyp jatqan ǵalymdar ózderiniń osy jetistikteri úshin Ibn Haısamǵa qanshalyq qaryzdar! Ol resmı oıys aına, dóńes aına dep atalǵan teleskop jasaý ónerkásibinde qoldanylatyn óte qundy teorııanyń avtory. Biraq osynsha nárse ǵylym jolyn keń ashqan Qurannyń arqasynda ǵana múmkin boldy. Islam dini osylaısha ǵylym men mádenıetke orasan zor úles qosty, áli kúnge deıin óz úlesin qosýda[1].

Oraıy kelgen soń keıbir musylman jaǵrapııashylary men eńbekterin atap keteıik Ibn Hýrdadbıh (820/886/912) «Kıtap ál-Másalık ýál mámálık», Súleımen ál-Tádjır (IH ǵ. ) «Ahbar ál-Sın ýál Hınd», Ábý Álı Ahmet Rústehuly (ólimi 913) «Mýrýj ál-Záhab ýá Maǵadın ál-Jaýhar», Ibn ál-Nádım (ólimi 995) «ál-Fıhrıst», Ábý Abdýllah Muhammed ál-Idrısı (1100-1166) «Kıtap Nushat ál-Mushtaq fı Ihtıraq ál-Afaq», Zakarııa ál-Qazýını (1203-1283) «Ajaııb ál-Mahlýqat jáne Ǵaraıb ál-Maýjýdat», (Mahlýqattyń ǵajaıyptary jáne qorshaǵan ortanyń ǵaryp jaǵdaılary), Ibn Saǵıt (1214-1286) «Kıtap ál-Jýǵrafııa fı aqalım ás-Sábǵa», Ábúl Fıda (1273-1331) «Kıtap ál-Mýhtasar fı aqbar ál-Bashar», «Taqýım ál-Býldan», Dımashqı (ólimi 1317) «Kıtap Nýhabat ál-Dahr fı Ajaıb ál-Barr ál-Bahr», Sháhaýıddın Ahmet ál-Nýaıyrı (ólimi 1332) «Nıhaıat ál-Arab fı Fýnýn ál-Adab» (Ádep pánderindegi arabtardyń shegi), Abdýrrahman Ábý Zaıd Haldunuly (1332-1406) «Kıtap ál-Ibar», ál-Mahrızı (1365-1442) «ál-Maýaǵız ýál Itıbar fı Zıkr ál-Hıtat ýál Asar», Ibn ál-Baqýn (HVǵ. ) «Kıtap ál-Faýaıd fı Ýsýl ál-Bahr ýá Qaýıd», Ábýl Fazyl (1655-1602) «Ǵaını Ahbarı», Badaýnı (1540-1615) «Tarıhı Álfı», «Mýntahab át-Taýarıh»[2].

Syr boıy men Jetisý óńirindegi orta ǵasyrlyq qalalardyń orny musylman avtorlarynyń eńbekteriniń arqasynda tabylyp, ashyldy. Tarıf, magazın sekildi myńdaǵan termınder men sózderdiń Eýropa tilderine kirýi musylmandardyń ǵylymda qanshalyqty joǵary bolǵanyn pash etetin tiri aıǵaqtar. Musylman bıligi ornaǵan óńirlerde ǵylymnyń juldyzy jarqyraǵany týraly Batys avtorlary emirene jazady. Qysqa qaıyryp aıtqanda, basqa nanym-senimderdiń áý bastan ǵylymmen aıqasatyny, aqylǵa syımaıtyn nárselerdi úgitteıtini keń taraýyna jol bermedi. Bul árqashan da solaı bola bermek. Quran kárimniń tili ádebıetshiler, til mamandaryn, kópshilik pen jeke adamdardyń rýhyn baýraıtyn qasıetteri psıhologtardy, sotsıologtardy; barsha ǵylymnyń syryn sheshetin aıattary basqa salalardaǵy ǵylymdardy tańdandyrýda. Quran kárimdi, ıaǵnı, Rabbymyzdyń sózin oqyp túsinýge, odan múmkindiginshe nár alýǵa umtylǵanymyz abzal. Onda suraq ataýlynyń bárine jaýap tabýǵa bolady. Osy oraıda Qurannyń ǵylymdy jáne ǵylymnyń Qurandy rastaǵanyn bir mysalmen de bolsa atap keteıik. Kitap ataýlynyń anasy adamnyń jaratylysyndaǵy hıkmetter men jaratylys satylary týraly tereń maǵynaly sóılemder keltiredi. «Senderdi analaryńnyń qursaǵynda úsh qarańǵylyqta jaratylystan jaratylysqa jetkizip, jaratýda!» delingen aıat bar (39-súre, 6-aıat).

Al endi adam anatomııasyn oqyp kóreıik, «jatyr qabyrǵasy negizgi úsh qabattan turady. Birinshi, syrtqy qabat perimetrium, bul jatyrmen birigip, onyń sıroz qabyqshasyn, tunica serosa túzetin vıstseraldi ish astar. Ortańǵy qabat, muometrium, bul bulshyq etti qabyqsha. Úshinshi ishki qabat endometrium, bul shyryshty qabyqsha». Osy úsh qabat ta bolashaq náresteni syrtqy soqqylardan qorǵaıtyn, jaryq ótkizbeıtin, sýǵa tolǵan qabyqtan (tkan) jasalǵan. Qurannyń úsh qarańǵylyq degenin ǵylym endi ǵana anyqtap, onyń haqtyǵyn taǵy da bir ret moıyndaýda[3]!

Qurandaǵy osy maǵynasy óte anyq, senimdiligi óte myǵym aıattar-aq onyń adamnyń emes, Rabbymyzdyń sózi ekendigin dáleldeıdi. Quran kárim túskeli beri ótken XIV ǵasyr boıy eshkim onyń teńdesin jasaı almaı qaýqarsyzdyq tanytqany máseleniń naqty tarıhı dáleli.

Keıbir ateıst ǵalymdar «Islam ǵylymnyń órkendeýine shekteý jasady» degen dáıeksiz, jalǵan pikirlerdi aıtady. Kerisinshe Islam dininiń ómirge kelýimen ǵylym men fılosofııanyń álemge tanylǵandyǵyn búkil álem ǵalymdary moıyndap qana qoımaı, dáleldep te bergenine tarıh kýá.

Osyndaı úlken toptyń arasynan erekshe oryn alatyn ǵalymdardyń biri – Qazaqstandaǵy Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Otyrar qalasynda dúnıege kelgen Ábý Nasyr Muhammed Ibn Muhammed Tarhan ál-Farabı. Ol kóptegen ǵylymdarǵa úles qosyp, 128-deı eńbek jazdy.

Farabı ǵumyr keshken zaman Shyǵys eliniń oıanýǵa bet alǵan ózgerister men órleý dáýiri bolatyn. Bul kez arabtyń ádebı tili bıik dárejege ıe bolyp, musylman elderine keń qanat jaıa damyǵan kezi edi. Kóptegen halyqtardan shyqqan uly ǵulamalar, danyshpan aqyn-jazýshylar óz eńbekterin arab tilinde jazyp qaldyrdy. Sóıtip arab mádenıetin órkendetýge musylman dinindegi halyqtar túgel qatysyp, uly mádenıet jasady. Ǵylym, óner, matematıka, fılosofııa, medıtsına, astronomııa, fızıka, hımııa órkendedi. Arab tilinde damyǵan mádenıet úlgileri kesheýildegen Eýropa mádenıetiniń qaryshtap órkendeýine úlken yqpal jasady. Farabıge jalǵasa, jańa ǵylymdardyń shyǵýymen ǵylym men ádebıet taǵy da órledi. Ábý Alı Sına (Avıtsena), ál-Bırýnı, Fırdaýsı, Nızamı, Omar Haıam, Nasrıddın Gýsı, Ismaıl Djaýharı, Mahmýd Qashqarı, Júsip Balasaǵunı t.b. túrki tektes elderden shyqqan dana adamdar dúnıege keldi. Osylaısha bilim-ǵylym, óner urpaqtan-urpaqqa aýysyp, jalǵasyp, damylsyz damý ústinde boldy. HII ǵasyrǵa deıingi Shyǵys órkenıeti basqa elderge úlgi-ónege bererlik bıik satyǵa jetti. Sol óskeleń óner-bilimniń asqar belin ál-Farabı eńbekteri tanytady. Olar: «Ǵylymdar Entsıklopedııasy», «Ǵylymdardyń shyǵýy», «Máselelerdiń túpki mazmuny», «Juldyz boıynsha boljamdar», «Vakýdı týraly traktat», Platon, Arıstotel, Ptomoleı, Lomeı, Porfırıı eńbekterine túsinikter[4].

Ál-Farabı 870-jyly dúnıege kelgen. Alǵashqy dáristi týǵan jerinde alady. Sol kezdegi arab mádenıetiniń ortalyǵyna aınalǵan Baǵdat qalasynda kóp jyldar boıy jatpaı-turmaı oqyp, zertteý jumysyn júrgizgen. Ol ejelgi grek ǵulamalarynyń, ásirese Platonnyń jazǵan eńbekterin tereń túsinip oqyǵan. Keıinirek Sırııada biraz jumys istegen. 950-jyly Damask qalasynda qaıtys bolǵan. Ál-Farabıdiń jazǵan eńbekteriniń ishinde fılosofııa men logıka tereń zerttelgen. Sondyqtan Shyǵys oıshyldary ony kózi tirisinde-aq «ál-Mýǵalımý ás-Sanı», ıaǵnı «ekinshi ustaz» dep atap ketken. Ol taza fılosofııalyq, logıkalyq eńbektermen qatar fızıkalyq, matemetıkalyq jáne natýrfılosofııalyq, mýzykaǵa da qatysty eńbekter jazyp qaldyrǵan.

Orta ǵasyrdaǵy ǵalymdardyń ishinde tamasha Entsıklopedıst Ábý Raıhan ál-Bırýnıdiń eńbekteri óz zamandastaryna qatty áser etken. Ol ǵylymmen aınalysqan kezderinde sheshilmeı jatqan máseleler bolsa din qaǵıdalaryna júgingen. Ábý Raıhan ál-Bırýnı 973-jyly qazirgi Qaraqalpaqstan jerinde dúnıege kelgen. Jastaıynan ár nársege qumar bolyp, aınaladaǵy álemdi tanýǵa tyrysyp baqty. 21 jasynda astronomııaǵa tereń úńilip, kóptegen ǵylymı nátıjelerge jetti. Bırýnıdiń bir ereksheligi, Islam dininen basqa dinderge qurmetpen qaraǵan.

Baqytjan ÓTKELBAEV

 


[1] HHI ǵasyr: Bilim berý jáne rýhanııat máseleleri: ǵylymı eńbekter jınaǵy

[2] Býharı, Saým, 13 b. Múslım, Sııam, 47 b.

[3] Morıs Býkaı, Tora, Evangelıe ı Koran v svete sovremennyh naýchnyh znanıı, Moskva 2000.

Pіkіrler Kіrý