DÚNIEDEN ÓTKEN MUSYLMANDARDY JAQSYLYQPEN ESKE ALÝ KEREK

31 shіlde 2024 1411 0
Оqý rejımi

Qaıtys bolǵan musylmandardy jaqsylyqpen eske alyp, jaman áreketterin sóz qylmaǵan jón. Paıǵambarymyz (s.ǵ.ý.):

«Dúnıeden ótken musylmandardyń jaman isterin sanamańyzdar. Óıtkeni olar aqyret úshin jasaǵan amaldarynyń qarsylyǵyn aldy».

«Adamdardyń ony jaqsylyqpen eske alýynan, kúnálarynyń jabylýynan jáne múmınderdiń oǵan degen súıispenshiliginen adam aqyrette paıda beredi. Tipti, Hafaza perishteleri: «Ýa, Rabbymyz! Bul kisiniń artynda qaldyrǵan el-jurt maqtaǵan ıgi isterimen qatar kemshilikteri de bar ekenin bilesiz. Bular she?» deıdi olar. Alla Taǵala bylaı deıdi: «Ýa, perishtelerim! Kýá bol, olardyń (din baýyrlarynyń) bilmegen kúnálaryn keshirdim. Men de olardyń bilgenderi týraly kýálikterin qabyldadym».

Ábýl-Ásýad ád-Dýálı (r.a.) bylaı deıdi: «Men Mádına-ı Mýnaýýarǵa keldim. Indet bastalyp, kóptegen adamdar qaıtys bolyp  jatty. Omarǵa bardym, osy kezde qasymyzdan janaza rásimi ótti. Sol máıttiń jaqsylyǵyn, taza ómirin sol jerdegilerdiń biri eske aldy. Omar: «Paryz boldy» - dedi. 

Men: «Ýa, múminderdiń ámirshisi! Nege olaı dediń?» - dep  suradym, ol bylaı dedi:

«Paıǵambarymyz (s.ǵ.ý.) aıtqan. Kimde-kim tórt múmın bolyp, ol dúnıeden ótken musylman baýyry týraly jaqsy istermen eske alsa, Alla Taǵala ony jánnatqa kirgizedi».

«Úsh adam eske alsa, osylaı bola ma?» - dep suradyq. "Úsh adam aıtsa dál solaı bolady" - dedi. «Eki adam aıtsa she?» - dedik.

«Eger eki adam kýálik berse de solaı bolady» - dedi. Bir adamnyń kýáligin suramadyq.

Al, kápirler, ekijúzdiler, kúnáharlar (kúnáni ashyq jasaıtyndar) bolsa, olardyń ómirlerindegi jaman jaǵdaılaryn sanaý bul úkimge kirmeıdi. Kerisinshe, adamdardy odan eskertý úshin zulymdardyń zulymdyqtaryn aıtýdyń da qajettiligi bar. 

Pіkіrler Kіrý