DIN – ULTTYŃ RÝHANI NEGIZI

24 sáýіr 2024 458 0
Оqý rejımi

Álemdik órkenıetke óz úlesin qosqan ata-babalarymyzdyń bolmysy, minez-qulqy, ulttyq ustanymy tereń maǵynaǵa ıe. Qazaq halqynyń baı mádenıetiniń sheńberinde ǵasyrlar boıy mán-maǵynasy mol dástúrler men ádet-ǵuryptar saqtalyp, urpaqtan-urpaqqa berilip jetkizildi. Árbir ultty ult retinde saqtap qalatyn nárse – tili men mádenıeti jáne osylardyń negizi sanalatyn dini. Qazaq halqynyń mádenı qundylyqtary, san ǵasyrlardan beri saqtalyp kele jatqan Etnografııalyq murasynyń negizi Islam dininde bolǵan desek, esh qatelespeımiz. Etnograf-ǵalym, jazýshy Aqseleý Seıdimbek mádenıetimizdegi ıslam dininiń orny týraly: «Islam dini tek qana nanym-senim aıasymen shektelmeı, sol dindegi elderdiń ómir saltyna, moraldyq-Etıkalyq normalaryna, mádenı-rýhanı úrdisterine, dástúrine aınalyp otyr» dep aıtqan bolatyn. Qazaq rýhanııatynyń damýynda Islam dininiń róli orasan zor. Qazaq rýhanııaty degende, eń aldymen mádenıet, ádebıet, til, dil, din men dástúr sabaqtastyǵy sııaqty qundylyqtar oıǵa oralady. Alaıda, Keńestik ateıstik kezeńde halyqty Islamnan ajyratý úshin qoldanylǵan ir saıasaty – eldiń salt-dástúri men ádet-ǵurpynyń tynysyn taryltý boldy. Halyqty dinnen túbegeıli ajyratý úshin dástúrinen ajyratý kerek dep bilgen ateıstik rejım eldiń ádet-ǵurpyn eskiliktiń qaldyǵy dep synady, tyıym saldy, oıyna kelgenin istedi. Sol úshin de dinmen kúresken ateıstik saıasattyń shoqpary eldiń ádet-ǵurpyna da tıgenin kóremiz: «V ýslovııah vostochnyh respýblık v sılý rıada prıchın ıslam zanımaet eshe dostatochno ýstoıchıvye pozıtsıı v semeıno-bytovoı obrıadnostı. Imenno poEtomý borba protıv vrednyh obychaev ı tradıtsıı, osvıashennyh ıslamom, ıavlıaetsıa odnım ız glavnyh napravlenıı v ateıstıcheskoı rabote». Sonymen qatar Keńes úkimeti kezindegi dinge qarsy júrgizilgen saıasatty ǵalym N. Nurtazına «Borba s Islamom» atty eńbeginde jan-jaqty taldap kórsetedi. Tarıhshy-ǵalym osy eńbeginde ateıstik kezeńdegi qujattamalyq derekter men qabyldanǵan qaýly, qararlarǵa súıenip, dinmen kúrestiń joldaryna da toqtalady. Moldanyń qatysýymen ótetindikten neke qııýǵa, qaryndy ashyrý densaýlyqqa zııan degen jeleýmen oraza ustaýǵa tyıym salyndy, balanyń qorqyp, jylaıtyndyǵyn syltaý etip, súndetke otyrǵyzýdyń keseli, Qurban aıtta qurbandyq shalýdyń sharýashylyqqa zardaby tıetini aıtyldy. El úshin eń qıyny adamnyń baqıǵa attanýymen qatysty dástúrdi ustaný boldy. Sebebi bul rásim kópshiliktiń qatysýymen ótetindikten, qalalyq jerlerde, partııada jumys jasaıtyn otbasylarda Islam dininiń talaptaryn ustaný múmkin bolmady. Eń aqyry marqumnyń janazasy shyǵarylmaı, aqqa orap, arýlap kómý de el úshin muń boldy. (N.Nýrtazına. Borba s Islamom. – Almaty: «Qazaq ýnıversıteti», 2008,19). Qazaq-qalmaq soǵysynan keıin jurtymyz patshalyq Reseıdiń quramyna qosylyp, óz táýelsizdiginen aıyryldy. Mine osy tusta el ishindegi áleýmettik, rýhanı, dinı ózgeristerdi otarshyl eldiń mıssıonerleri tıimdi paıdalana bildi. Qazaqtyń ustanǵan dinin tamyrymen qurtyp, halyqty shoqyndyrý úshin de áreketter jasady. Ol týraly ǵalym M. Myrzahmetov «Qazaq qalaı orystandyryldy?» atty eńbeginde jazdy. Qazaqty dininen túbegeıli aıyrý degen sóz, halyqtyń ózindik «meninen» aıyrý, eń aqyry bodan etip, táýeldi qylý bolatyn. Eldiń dinin shamandyqpen, táńirshildikpen baılanystyratyn, bolmasa salt-dástúrden eskiniń qaldyǵyn izdep, «qazaq topyraǵynda taza Islam bolmaǵan» dep keletin jasandy pikirlerdiń negizgi irgetasy osy patshalyq Reseı kezinde qalanyp, Keńestik ateıstik dáýirdegi syńarjaq zertteýler bul máseleniń qoltyǵyna sý búrkip, órshýine dem berdi.

Biz tarıhı taǵylymǵa, dástúrli ónegege baı  Qazaq elimiz. Kemeńger babalarymyz bizge ulan-baıtaq dalany ǵana emes, baǵa jetpes rýhanı murany da mıras etti. San ǵasyrlar boıy eldik pen erlikke, adamgershilik pen izgilikke tárbıelep kelgen sol rýhanı murany laıyqty túrde ıgere alsaq, keler urpaq úshin de myń jylǵa jeterlik rýhanı azyq bolary daýsyz. Islamnyń máıegi bolyp tabylatyn rýhanı qundylyqtar ultymyzben birge jasasyp, rýhanı mádenıetimizge, ásirese ádebıetimizge únemi kórinis taýyp otyrǵan. Sondyqtan ata dinimiz ben rýhanı bastaýlarymyzǵa oralýdyń eń jaqyn joly ádebıet arqyly ótedi. Bizdiń býyndy ádebıet tárbıeledi. Osy kórkem ádebıet arqyly ıslamnyń qundylyqtaryn, tarıhymyzdy, rýhanııatymyzdy tanydyq. Bilim men ǵylymsyz qazaqtyń sana-sezimin oıatý múmkin emes ekendigin túsingen J.Aımaýytov: «Ǵylymdy kisiniń bilimi de kúshti, bilegi de kúshti, nadan kisi osal, qur qol kisi sııaqty, alysa ketse aılaly, azýly kisi nashar kisini alyp soǵatyny ap-anyq. Bulaı bolǵan soń basqanyń aýzynda ketpeı, tirshilik qylaıyn degen jurt mádenılikke jarmaspasqa sharasy joq» deı kelip, «basqa elderge elikteı bermeı óz betimizdiń, jurttyǵymyzdyń belgisin kórsetkennen ne kemdik tabylady? Qaza, teksere bersek, Eýropanyń ónege qylýǵa jaramaıtyn jerleri de bar» dep basqa elderge elikteı bermeı, óz jetistikterimizdi saqtaýǵa shaqyrady. Máselen, 2004-2009 jyldar arasynda «Mádenı mura» baǵdarlamasy aıasynda 408 eńbek jaryqqa shyqqan. Solardyń ishindegi dinı mazmundaǵy jaryqqa shyqqan eńbekter sany – 16 («Qazaq halqynyń fılosofııalyq murasy», «Álemdik fılosofııalyq mura», «Qazaq ádebıetiniń tarıhy», «Ádebı jádigerlikter», «Islam fılosofııasy 4 tom», «Orta ǵasyrlardaǵy túrki oıshyldary 5 tom», «Ál-Farabı men Ibn Sına fılosofııasy 47 tom», «Babalar sózi 100 tom»). «Babalar sózi» júz tomdyǵynyń 11-16 tomdary – «Qazaqtyń dinı dastandary» jınaǵynda «Muhammed paıǵambar», «Qıssa Mansur ál-Hallaj», «Qıssa ýaqıǵa Kerbala», «Qıssa haziret Rasýldyń mıǵrajǵa qonaq bolǵany» t.b. sekildi kóptegen dinı dastandar qamtylǵan. Bul dastandarda ıslam tarıhyndaǵy mańyzdy tulǵalar, aıtýly oqıǵalar kórkem tilmen jyrlanady ári jyrlaýshy men tyńdaýshy halyqtyń dinı kózqarastary, dúnıetanymy beınelenedi. «Qıssa» janrynyń dúnıege kelýine áser etken Ahmet Iasaýı babamyzdyń «Dıýanı hıkmet» kitaby – túrki topyraǵyndaǵy ádebı-rýhanı janrlardyń qalyptasýyna áser etken birden-bir mura. Iasaýı ilimi men shyǵarmashylyǵy túrki halyqtarynyń, onyń ishinde qazaq halqynyń da rýhanı mádenıetiniń barlyq salasynda – ádebıetinde, tarıhynda, dúnıetanymynda, oılaý júıesinde tereń iz qaldyrǵan. «Meniń hıkmetterim – Alladan pármen, Sózin uqqanǵa bar maǵynasy Quran» deı kele, qazaq halqy ıslam dini aıasynda ult bolyp qalyptasyp, búgingi álemdik qaýymdastyqta da túrki halyqtaryn yntymaqtastyrýshy basty faktorǵa aınaldy. Uly oıshyl Iasaýı jasaǵan ilim óz bastaýyn túrki halyqtarynyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan rýhanı qundylyqtarynan alady. Ahmet Iasaýı osy rýhanı qundylyqtardy jınaqtap, qorytyp, ony ıslam dininiń qaǵıdalarymen úılestirip, birtutas ilimge aınaldyrdy. Olty. Qazaq halqynyń barlyq dinı-ıslamı túsinikteri Iasaýı iliminiń aıasynda qalyptasty. Munyń mysalyn biz halqymyzdyń izgilikke, ımandylyqqa negizdelgen ádet-ǵuryp, salt-dástúrlerinen, jyr-ańyzdary men maqal-mátelderinen, keshegi jyraýlar poEzııasy men bı-sheshenderdiń naqyl sózderinen aıqyn ańǵaramyz. Jalpy, jyraýlar el ómirinde erekshe ıdeologııalyq ról atqardy. Mysaly: «Áǵýzy» men «Bismildá»- Árbir sózdiń bastaýy. «Álhamdilda» salaýat – Musylman pende aýzynan Durys emes tastaýy. Ala tańmen aralas Zikir aıtyp zarlaǵan Bir Qudaıdyń dostary. Allanyń dosy kim deseń, Buryńǵy ótken paıǵambar. Olardyń jolyn qup tutqan Ǵulama dep aıtqandar, Ǵashyq bolyp Allaǵa Dúnııany qoıǵandar. Izgilikke qosylmas, Tuǵyry joldan taıǵandar. (Ábýbákir Kerderi)   Mekke menen Medıne joldyń ushy, Alys sapar deıdi ǵoı barǵan kisi. Atań menen anańdy qurmetteseń, Mekke bolyp tabylar úıdiń ishi. (Shal aqyn)   Din musylman balasy Adamdyqtan jerimes, Til musylman, qarashy, Aramdyqtan sheginbes (Úmbeteı jyraý), – dep, musylmanshylyqtyń abzaly júrektegi ımannyń dúnıe tirshiliginde kórinis tabýy jáne kórkem minez-qulyqtardy kemeldendirý úshin kelgen Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ar tazalyǵyna negizdelgen ımanı ilimine adal bolǵan. Mine, osyndaı rýhanı qaıratkerlerdiń kúsh-jigerimen bertinde Syr boıynda jáne Mańǵystaýda ataqty ahýndar mektebi qalyptasty. Buhara, Samarqand medreselerinde bilim alǵan kóptegen rýhanı tulǵalar el ishine oralyp, týǵan halqynyń dinı dúnıesine qyzmet etken. Qazaq halqynyń dúnıetanymy, dinı kózqarastary, ulttyń rýhanı qundylyqtary aýyz ádebıeti shyǵarmalarynda kórinis tapty. Dinı taqyrypqa arnalǵan dinı qıssa-dastandar, áńgimeler, jyrlar ıslam dininiń negizgi qaǵıdalary, sharıǵat zańdary jaıynda mol málimet alýǵa bolatyn. Mundaı týyndylar kópshilikke arnalǵan dinı oqýlyqtyń rólin qosa atqaryp, qazaq musylmandyǵyn qalyptastyrýdyń, dinı saýatyn kóterýdiń teńdesiz quralyna aınaldy. Salt-dástúr sol halyqpen birge jasasyp, onyń tarıhynda óshpes iz qaldyrady. Biraq umyt bolyp bara jatqan ulttyq salt-dástúrlerimiz de joq emes. Endeshe, saltymyz sanamyzda máńgilik jańǵyryp turýy úshin dástúrdi sóıletý, tiriltý qajet. Ata-babalarymyzdan qalǵan keremet rýhanı ańyzdar men qıssalardan jınaqtalǵan áńgimelerdi jańa túrde jaryqqa shyǵaryp, halyqqa usynyp, jetkizý maqsatynda «Otbasy hrestomatııasy» jobasy 2013 jyldan bastap Etnografııa, fılosofııa, psıhologııa salalarynda kitaptar shyǵarýmen aınalysyp keledi. «Salt-dástúr sóıleıdi», «Sııar shárip», «Áldıden Eposqa deıin», «Iassaýı fenomeni», «Mahabbattyń máni», «Logoterapııa nemese Ómirge qushtarlyq», «Balalyqtan danalyqqa», «Myń suraq», «Ecosophy nemese kıeli tabıǵat», «Beısen jáne Bolmys», «Órkenıetti adam», «Ómirge ǵashyq bolý», «Syr sóz» t.b. týyndylary jaryqqa shyqqan. Joba on jyldan beri 36 kitap shyǵarsa, onyń 16 balalarǵa arnalǵan kitaptar. Bul jobanyń  taǵy bir baǵyty 1930 jyldary Alash qaıratkerleri aýdarǵan shaǵyn shetel ádebıetterin shyǵarý eken. Jalpy qıssalar Islam seniminiń negizderin túsindirýge arnalǵan. Jalpy dinı qıssalarda Alladan basqa eshbir qudaıdyń joqtyǵy, Allanyń barlyq Paıǵambarlary men perishteleriniń ónegeli ómiri, Paıǵambar Muhammedtiń adamzat balasy aldynda atqarǵan izgi isteri zor shabytpen jyrlanǵan. Dinı qıssa ımandylyqqa, qanaǵat-ynsapqa, kúnshil bolmaýǵa, bireýge zorlyk-zombylyq jasamaýǵa, jetim-jesirlerge kómek kórsetýge, qaıyrymdylyqqa, t.b. izgi qasıetterge úndeıdi.

 

 Bahtııar ALPYSBAEV, dintanýshy

 

 

Pіkіrler Kіrý