BALAǴA ALLA TAǴALA JAILY TÚSINDIRÝ

22 aqpan 2024 663 0
Оqý rejımi

Keıbir dinı túsinikterdi qabyldaý úlkenderdiń ózine de aýyr soǵatyny belgili. Endeshe, áli sanasy qalyptaspaǵan bala úshin bundaı máselelerdi túsindirý úshin myna málimettermen tanys bolý kerek-aq.

2-3 jastyń ereksheligi retinde aıtar bolsaq, bul kezde balanyń sózdik qory, baǵalaýshylyǵy men senimderi qalyptasa bastaıdy. Mamandar bul ýaqyttarda balaǵa mańaıyndaǵylardan Alla, paıǵambar, perishte degen sekildi sózderdi jıirek estirtýge keńes beredi.

 Bala 3-4 jasynan bastap kóp suraq qoıa bastaıdy. Bul balanyń qyzyǵýshylyǵyn bildiredi. Ár taqyrypta suraq qoıady. Jaratýshyǵa qatysty da suraqtardy osy kezderde qoıa bastaıdy.  Bir eskerte keterligi, balaǵa bul kezderde beriletin jaýaptar olar túsinetindeı óte uǵynyqty, qysqa ári mysaldarmen bolǵany jón. Buǵan qosa, sebebin kóp suraǵan jaıttaryna paıdalary men maqsattaryn ashatyndaı etip, olardyń deńgeılerine laıyqty jaýaptar berilýi tıis.

Shamamen 5 jasynan ol súıispenshilik týraly uǵymdardy úırene bastaıdy. Bul kezde olarǵa Allanyń bizdi qanshalyqty jaqsy kóretinin, jaratqan nárselerimen buny bizge kórsetip turǵanyn túsindirgen jón.  Mektepke deıingi jasta ańyzdar men dinı áńgimeler aıtarlyqtaı ról atqaratyndyqtan, durys is-áreketter men dindi osyndaı negizde úıretý jeńildik týǵyzady. Bul jastaǵy balalar qulshylyqqa, duǵaǵa qyzyǵa qaraıtyndyqtan, ata-analaryna eliktep, istep kórýlerine kedergi keltirmegen jón. Balanyń janynda namaz oqý, ony meshitke ertip aparý, astan keıin daýystap Allaǵa shúkir etý, namazdan keıin daýystap duǵa oqý da balany rýhanııatqa jaqyndata túsedi. Kórgen barlyq nársesin adam jasady dep oılaıtyn balaǵa Alla jaıly suraqtar suraýyna keńshilik tanytqan durys.

6-7 jastarynda balalarda ózderin ata-anaǵa jaqsy kórsetý sezimi basym bolady. Osy sebepti bul jastaǵy balanyń qulshylyǵyn, duǵa etip ıa shúkir etkendeı kórsetken áreketterin quptap, kishkentaı syılyqtar ustatýdyń paıdasy mol.

8-9 jastarda balada ishteı tarazylaý, oılaý qalyptasa bastaıdy. Osy sebepti segiz jasyna deıin balaǵa tozaq, kúná, saýap sekildi uǵymdardy ashpaı, istegen isiniń kúná bolǵanyn aıtpaǵan jón. Budan bólek, bala endi ata-anasymen oınaǵandy qoıyp, óz dostarymen jıirek aralasyp, teledıdarǵa qarap kóbirek ýaqyt ótkize bastaıdy. Sondyqtan bul jastarda balaǵa dinı qundylyqtar oıyndarmen, kitaptarmen, mýltfılmdermen sińirilgeni quptarlyq ádis.

10-14 jastarynda synı oılaýy damıdy. Ata-anasynyń aıtqandaryna kúmánmen qarap, qarsylyq tanytatyn kezderi osy kez. Osy sebepti bul kezderi dinı tárbıe otbasy músheleri arqyly emes, dostary, meshit ne mekteptegi dárister arqyly berilgeni jón.
Myna jaıttarǵa abaı bolǵan durys:
1. Keıbir balalar tabıǵatynan qorqaq keledi. Bundaı balalarǵa Alla týraly túsindirgende óte-móte abaı bolý.
2. Otbasy músheleri óz aralarynda ári balalaryn jaman sózdermen tildeýden aýlaq bolýy;
3. Balalarynyń tárbıesine keri áser etetin haram as jegizbeý;
4. Balalarǵa «Qudaı seni endi qurtady, aıamaıdy» degen sekildi aýyr sózder aıtpaý;
5. Balalardyń dinge qatysty qatelikterin dabyraıtpaı, qatty qarsylyq tanytpaý;
6. Qudaıdan qorqyta otyryp balalarǵa is jasatpaý;
7. Balalarǵa til aldyrý úshin olardy qarǵap-silemeý;
8. Balalardyń qatelikteri men bilmestikteri úshin olarǵa tozaqty aıtyp qorqytpaý;
9. Ata-analar óz istegen qatelikterin qalypty qabyldap, bala qatelikterin dinde qural retinde qoldanbaý;
10. Tentektik jasaǵan balalarǵa Allany aıtyp qorqytqannan góri balalarǵa nashar úlgi bolmaýdy, mahabbatymyzdy jetkize almadyq pa dep sony tarazylaýymyz kerek.
Mynalardy jasaǵan durys:
1. Ata-analar dinı máselelerde de balalaryna jaqsy úlgi bola bilýleri tıis. Bul máselede sóz ben isteriniń qabysýyna mán berý;
2. Mektepte oqýshylar ózderi qoryqqan muǵalimderinen góri ózderi jaqsy kórgen muǵalimderiniń sabaqtaryna kóbirek daıyndalǵany sekildi biz de olarmen jumysty ózimizdi aldymen jaqsy kórsetý arqyly bastaýymyz;
3. Balalarǵa Alla Taǵalany tozaq jáne azap jaǵymen emes, jumaq jáne keshirim jaǵymen túsindirý;
4. Balalar ne aıtsań soǵan tez sengish keletindikten, Allaǵa qatysty aıtatyndarymyz da óte senimdi derekkózderden alynýy kerek;
5. Balalar da ózge adamdar sekildi ózinen kúshtige arqa súıegisi keledi. Arqa súıeýge laıyq qudirettiń Alla ekenin uǵyndyrý;
6. Balalarǵa Allany jazalaýshy retinde emes, keshirýshi, qorǵaýshy ári mahabbatpen qaraýshy retinde túsindirý;
7. Balalarǵa óz jasyna, deńgeıine saı duǵalar jattatý. Balalarǵa úıretiletin duǵa men málimetter oıyn túrinde berilgeni maqul;
8. Balaǵa ózin senimdi seziný úshin qıyn jaǵdaılarda sabyr etýdi úıretý;
9. Rýhanı qundylyqty jatsynbaýy úshin tıisti sharalar jasaý;
10. Dinı mereke kúnderi balalarǵa syılyqtar berip, qydyrtýǵa kóńil bólý.
Balaǵa dinı máselelerdi túsindirmes buryn áýeli ózimizdi súıdire bilýimiz kerek. Óıtkeni adam tárbıeni ózi jaqsy kórgen kisiden alady. Bárinen de mańyzdysy, balalardyń sózden góri úlgige kóbirek qaraıtynyn este ustaǵan durys.


Aldabergen Úsen

 

Pіkіrler Kіrý