ATLAH ShAIQASY ORTALYQ AZIIaǴA ISLAM NURYN ÁKELDI

12 sáýіr 2024 650 0
Оqý rejımi

751 jyly qazirgi Talas ózeniniń mańynda Ortalyq Azııadaǵy ult-ulystarǵa  mádenı jáne saıası asa mańyzdy ózgerister ákelgen tarıhı shaıqas boldy. Ol shaıqas qatysqan ásker sany, qamtylǵan aýmaǵy jaǵynan az bolǵanymen, tarıhı mańyzy jaǵynan Ortalyq jáne Orta Azııa tarıhyna óte úlken áser etti.

Batystan ıslam halıfatynyń arabtary, al shyǵystan Býddalyq Tań eli zoroastrızm, manıheı, býddızm jáne nestorıanızmge syıynatyn Jibek joly qalalaryn kezek-kezek jaýlap ala otyryp Talas ózeniniń ańǵarynda bir-birimen betpe-bet kezdesti.

https://kazislam.kz/atlah-shajqasy-ortalyq-aziyagha-islam-nuryn-akeldi/

Alǵash Arab-Soǵdy soǵysynan bastalyp, Arab-Túrgesh-Soǵdy soǵysy bolyp keńeıgen bul shaıqas sol qaqtyǵystardyń shyńy bolatyn. Soǵystyń sońyna qaraı Tań, Tıbet jáne Qarluqtardyń qatysýy ony kópEtnıkalyq sıpatqa aınaldyrdy.  Nátıjesinde túrgeshter men soǵdylyqtar tolyǵymen jeńilip, Etnos retinde joıylyp ketýge deıin quldyrady.

Atlah shaıqasyna deıin soǵysqa qamtylǵan elderdiń jaǵdaıy qandaı boldy?

Arabtar

661 jyly Omeııad áýletiniń halıfalary memlekettik tóńkeris jasady. Olar burynǵy áýletteri jasap kelgen syrtqy jıhadshylyq soǵystaryn jalǵastyrdy.Islamdyq arabtar batystaǵy soǵystarda 724, 728 jyldary túrgeshten jáne soǵdylyqtardan qatarynan jeńildi. Sodan keıin 732 jyly Frankfýrttaǵy Poatada úlken jeńiliske ushyraýy Eýropanyń taǵdyryn sheshken tarıhı shaıqas boldy.Shaıqasta Batys Arabııanyń áskerı shapqynshylyǵy hrıstıan evropalyqtardyń birikken kúshimen toqtatyldy. Jeńilgen arabtar ózderiniń astanasy Damaskidegi halıfasyna kúmándana bastady.Talas shaıqasynan bir jyl buryn, ıaǵnı 750 jyly qańtarda Arab ımperııasynyń shyǵys bóliginde Túrgesh-Soǵdymen soǵysqan Horasan lagerindegi arabtar kóterilis jasap, Damask ortalyǵyna shabýyldap, Omeıad áýletiniń halıfasyn óltirip, jańa Abbasıd áýletinen halıfa taǵaıyndady. Tóńkeris jasaǵan kóterilisshiler Horasandaǵy áskerı bazasyn Damaskige kóshirdi, burynǵy halıfatqa qarsy soǵysty jalǵastyrdy, negizgi áskerı kúshterin Soǵdııadan qaıtaryp ákelip, olardy batysqa jiberdi. Osylaısha, Horasandaǵy negizgi armııa batysqa jiberý arqyly Túrgeshke qarsy shabýyl toqtady.

 Soǵysqa jańa kirgen Tań áýleti arabtar óz áskerlerin shyǵaryp alǵan shekara qalalaryn tez arada basyp aldy. Alaıda Tań eliniń Shash qalasyndaǵy aıaýsyz qyrǵyny qala turǵyndaryn arabtardan kómek suraýǵa májbúr etti. Tań eline qarsy Arabtar Tıbetpen odaq quryp, birikken kúshpen soltústikke bettegen jolda Talas ańǵarynda betpe-bet kezdesti.

Tań eli

Tań eli arab shapqynshylyǵynan qashqan kóptegen parsy jáne soǵdy bosqyndaryn qýana qarsy alyp, olardy memlekettik qyzmette paıdalandy. Tıbettiń ıeligindegi Baltıldi (Pamırdi) 747 jyly Tań qolbasshysy Gao Sıantszı ekinshi ret áreketinde jaýlap aldy. Tań eli 748 jyly uzaq jyldar boıǵy soǵys saldarynan álsiregen Túrgeshti basyp aldy. Kelesi 749 jyly Tıbettiń Talıkan qalasyn jaýlap, ózine qosty.

Ol Ystyqkóldiń (Qyrǵyz) soltústiginen aınalyp, Túrgeshtiń Sýıab qalasyn alyp, arabtardyń bıligindegi Shash qalasyna (Tashkent) jaqyndady. Ol qalany basqaryp otyrǵan soǵdylyq basshyny kelissózder júrgizemiz dep aldap qolǵa túsirip, qalany basyp alady jáne qolǵa túsken Shash qalasynyń basshysyn Chanandaǵy patshasyna jiberdi.

Aldanǵanyn bilip kóteriliske shyqqan qala halqyn general Gao Sıantszı aıamaı qyryp, qalany qıratty. Qandy qyrǵynnan qutylyp úlgergen Shash qalasy ákiminiń uly arabtan kómek surady.

Osylaısha, 751 jyldyń basynan arabtar alty aı boıy joryqqa daıyndalyp, Tıbetke birge soǵysýǵa usynys jasady. Pamır men qalalarynan aırylyp qalǵan tıbettikter arabtardyń usynysyn qabyl alyp, ásker jiberdi.

Tań generaly Gao Sıantszı arab-tıbet shapqynshylyǵyn aldyn ala boljap, birtutas kúshti toqtatý úshin ózine táýeldi bolǵan Kók Túriktiń Qarluq aımaǵyn jáne Shash qalasynyń jaýy Ferǵanadan áskerler shyǵartyp, kúshin qalyńdatyp shaıqasqa daıyndala bastaıdy. Shilde aıynda  arabtar men tıbetterdiń birlesken shabýyly bastalyp, Tań eliniń shekarasynan ótip, arabtar Shashqa jáne tıbettikter Ferǵanaǵa bir ýaqytta shabýyl jasady. Arabtar Shash qalasyn jaýlap alyp, alǵa bettegen kezde Talas ózeniniń jaǵasynda Tan-Qarluq áskerlerimen kezdesti.

Soǵdylar

Parsydaǵy zoroastrızmdi ustanatyn Sasanıdter patshalyǵyn 651 jyly arabtar tolyǵymen jaýlap aldy, al ol eldiń sońǵy patshasy Soǵdııaǵa qashyp bara jatqanda óltirildi. Ólgen patshasyn Assırııa ǵurpymen jerlegen patshazada óziniń qoldaýshylarmen birge Soǵdy arqyly Tań áýletine qashyp ketti. Osylaısha arab shapqynshylyǵynan qashqan parsylar men soǵdylyqtardyń dúrbeleńi bastaldy.

Kóp uzamaı arabtar Orta Azııadaǵy zoroastrııalyq-manıheılik Soǵdııa qalalaryna basyp kire bastaýy arqyly arab-soǵdy soǵysy jalǵasa berdi.

Arab álemindegi saıası daǵdarysqa baılanysty soǵys eki ret úzilis jasady. Soǵdy qarsylyǵyn Batys túrik patshalyǵy qoldap otyrdy.

Alaıda 659 jyly Batys túrikter Tań elinen jeńiliske ushyrap, Soǵdııany qoldaı almaı, tolyq ydyrap ketti.Arabtar osy múmkindikti paıdalanyp ilgerileý arqyly 709 jyly Buharany, 712 jyly Horezm men Samarqandty, 713 jyly Shashty (Tashkent), 714 jyly Ferǵana alqabyn basyp alyp, Soǵdııany tolyq baǵyndyrdy. Ary qaraı Qashqarııa men Takla-Makan shólderine sátti ótken qolbasshylaryn keri shaqyryp, Soǵdy terrıtorııasyna áskerin shoǵyrlandyrdy.

Samarqandta manıheılik soǵdy patshasy Devashtıch 720 jyly arabtarǵa qarsy kóterilis jasady, biraq jeńiliske ushyrap, túrgeshterge qarasty Hodjandqa (qazirgi Tájikstan) kóptegen qaýymyn ertip bosyp ketti. 721 jyly arabtar  Soǵdmen kórshiles Túrgeshke basyp kirip, Hodjandtaǵy 3000 soǵdy-túrgesh bosqyndaryn qyryp, Soǵdııa patshasy Devashtıchti tutqyndady. Kóp uzamaı soǵdylyq Devashtıchti arabtar óltirdi. Soǵdylar qarsylyq kórsete almaı, Túrgesh patshalyǵyna qashyp, olarmen birigip arabtarǵa qarsy soǵysty.

Túrgeshter

Túrgeshterdi Sıanbı kezeńinen batysqa qonys aýdarǵan týngýs taıpasy dep sanaıtyn ǵalymdar da bar. Olar keıinirek Nırýndy joıǵan Túrik ımperııasynyń quramyna ótti.

Tań áýletinen bólinip shyqqan Kók Túriktiń Elterisi 693 jyly patsha bolǵan kezde, ony qoldamaǵan Ashına aqsúıekteri Mońǵolııadan Túrgesh provıntsııasyna qonys aýdardy. Kóp uzamaı túrgeshter Ashına taıpasyna qarsy bas kóterip, 699 jyly Sýıab qalasyn Tań elinen tartyp alyp, Túrgesh patshalyǵyn qurǵan.

710 jyly kók túrikter Altaıdan ótip, Óróngó ózeni mańynda Túrgeshti jeńip, ózine biriktirdi. 714 jyly túrgeshter kóterilisin kók túrikter basyp tastady. Kók túrikterdiń ydyraýymen túrgeshter 720 jyly tolyq táýelsizdikke ıe boldy jáne kóp uzamaı soǵdy bosqyndaryn qoldap, Arab soǵysyna qatysty. Osylaısha, túrgeshter Batys túrik soǵdylaryn qoldaýdyń burynǵy rólin jalǵastyrdy.

Túrikter 720 jyly arabtarǵa qarsy soǵdy kóterilisin qoldady, biraq kóterilis basylyp qaldy. Jeńilgen soǵdylyqtar Túrgeshke qashyp kelip, birlesip kúresti. Sonymen arab-soǵdy soǵysy 720 jyldan arab-túrgesh soǵysy bolyp  keńeıgen edi.

724 jyly Arab halıfasy Soǵdy-Túrgeshke qarsy Horasannyń jańa bıleýshisin kóp áskerimen jiberdi, biraq túrgesh-soǵdy kúshterinen orasan zııan shegip, jeńilip qaldy.

Jeńiske jetken birikken kúshter alǵa ozyp, 728 jyly Buhara qalasyn arabtardan bosatty. 729 jyly olar Samarqandqa jetip, soǵdylyqtardy qaladan qýyp shyǵardy. 731 jyly túrgesh-soǵdylyqtar Shash pen Samarqandty arabtardan bosatý úshin soǵysty  jalǵastyra berdi.

Biraq azat etilgen Soǵdy qalalarynyń arasyndaǵy alaýyzdyq arabtarǵa múmkindik berdi. Olar Samarqandqa joryq jasap, Shash qalasyn qaıtaryp alyp, Túrgeshti Soǵdydan qýyp shyǵardy. Kóp uzamaı túrgeshter de soǵdylyqtar sııaqty ishki alaýyzdyqqa ushyrap, ózara qyrqysty.

Túrgeshter qaqtyǵysynyń bir jaǵy arabtardyń shabýylynan qorqyp, batystaǵy Tań memleketinen kómek surap, olardy arab-túrgesh soǵysyna aralastyrady. Tapsyrys boıynsha qolbasshy Gao Sıantszı bastaǵan Tań armııasy 748 jyly Túrgesh shekarasynan ótip, olardyń ortalyǵy bolǵan Sýıab qalasyn basyp aldy. Gao Sıantszı ońtústikke qaraı alǵa jyljyp, arabtardyń Shash qalasyn basyp alyp, onyń turǵyndaryn qyrdy.

Qarluqtar

742 jyly qarluqtar kók uıǵyrlar men basmyldarǵa qosylyp, túrikterge qarsy  shyǵyp, Ashına taıpasynyń túrik patshasyn ustap alyp, óltirdi. Basmıldiń basshysy ózin patsha dep jarııalap, uıǵyrlardyń uıǵyr qarluq basshysyna Iagbý ataǵyn berdi.

Óltirilgen Kók túrik patshasynyń basyn Tań áýletine jiberdi. 745 jyly Qarluqtar uıǵyrlarmen baılanysyn úzip, Túrgeshterdiń sońynan ońtústik-batysqa qaraı (Talasqa qaraı) jyljyp, 746 jyly Túrgeshter qonystanǵan Tarbaǵataıǵa  jetti.

Arabtarmen 26 jyldyq soǵystan qajyǵan túrgeshter kelip jatqan qarluqtarǵa toıtarys bere almady. Alaıda, Tań dınastııasynyń generaly Gao Sıantszııanyń Túrgeshti jaýlap alýy Qarluq pen Tań áýleti arasyndaǵy Kók túrik áýletine qarsy eski qatynastardy qalpyna keltirdi. Tań eliniń arabtarǵa qarsy sheshýshi shaıqasyna túrgeshter óte mol ásker shyǵaryp qosyldy.

Tıbet

712 jyly tıbettikter Baltılge (soltústik Pákistan) qarsy óz ımperııasyn keńeıtý úshin batys joryǵyn júrgizdi. Baltıl 713 jyly Tıbet shapqynshylyǵyn toıtarý úshin Tańdardyń kómegine júgindi. Tań-Baltıl birlesken kúshi Tıbet áskerlerin qyryp, toǵyz qalany Tıbetten qaıtaryp aldy. Alaıda 747 jyly Baltıl patshasy Tıbet patshasynyń hanshaıymyn alyp, Tıbetke baǵynyshty ekendigin jarııalady. Tań odaqtastyqtan bas tartqan Balılge basyp kirip, Tıbet-Baltıl kúshine tótep bere almaı keri shegindi. 747 jyly Tań áýletiniń qolbasshysy Gao Sıantszı Tıbet-Baltılge ekinshi qaıtara shabýyl jasap, Tıbetten Baltıldi bólip aldy. Osylaısha tıbettikter soǵdylyq kórshi  Baltılden aıyrylyp qaldy.

Shaıqas nátıjesi

751 jyly shildede Talasta shaıqasqan kúshterdiń araqatynasy týraly tarıhı derekkózder ártúrli kórsetedi. Kóbinese 50 000 arab-tıbet áskeri jáne 30 000 tań-qarluq áskeri qatysty delinedi, eki tarap ásker sany teń boldy dep sanaıtyn zertteýshilerdiń sózi shyndyqqa jaqynyraq bolýy kerek.

Arabtar jaǵyn qolbasshy Ábý Mýslım basqardy. Tarıhshylar onyń barlyq dindermen qarym-qatynasta ıkemdi bolǵanyn, arab áleminiń qolastyndaǵy kóptegen dinder men ulttardyń máselelerine sabyrlyqpen qaraıtynyn jáne tıimdi kelissózder júrgize alatyndyǵyn atap kórsetken.

Ábý Mýslım Iemen kómekshisi Zııada ıbn Salıhanyń óziniń kelissózder júrgizý sheberligimen Tıbet pen Qarluqty Tańǵa qarsy qupııa kelissózder arqyly óz paıdasyna sheber paıdalana aldy.

Tań-Qarluq áskerin Gao Sıantszy qolbasshy Lı Se jáne Dýan Tszıýshı atty kómekshilerimen birge basqardy. Ol aldyńǵy joryqtardy sátti ótkizgen tájirıbeli general edi. Tań armııasynyń úshten ekisi qytaılar boldy.

751 jyldyń 27 shildesinde tórt kún boıy sozylǵan taraptar arasynda qatty shaıqas bastalyp, besinshi kúni Tań dınastııasynyń odaqtastary bolǵan qarluqtar Gao Sıantszınıdiń áskerı sapynyń janynan kenetten shabýyl jasaı bastady. Tań áskerleri óz ornyn saqtaı almaı,  úreılenip shegine bastaıdy. Arabtar bir demmen qarluqtyń shabýylyn qoldaı otyryp, sheginip bara jatqan Tań áskerlerine  shabýyldaryn tipten kúsheıtedi.

Shaıqastyń nátıjesi besinshi kúni belgili bolyp, qytaı qolbasshylary  qashyp jatqan barlyq sarbazdarǵa eshbir jaza qoldanbaıtynyn aıtyp jınap, Aspan taýynyń artyndaǵy Anjıǵa (Aqsý) qaraı 700 km-ge sheginedi.

Osylaısha Tań eliniń batysqa jasaǵan shabýylyn arabtar toıtaryp, jeńispen aıaqtady. Tutqynǵa túsken 20 000 qytaılyq sarbaz satylyp, Samarqand, Bagdad jáne Damaskidegi qul bazarlaryna taratyldy.

Jeńiske jetken arab qolbasshysy alǵa jyljyp, óz jeńisin qamtamasyz ete almady. Sebebi, sonyń aldynda ǵana Arabııada jańa halıfat memlekettik tóńkeris jasap, eldi eski halıfa áýletinen tolyǵymen tartyp alý úshin Horasandaǵy negizgi kúshterin ortalyqqa aýystyrdy.

Arab shapqynshylyǵy báseńdeýiniń sebepteriniń taǵy biri – dinı qýǵyn-súrginge baılanysty okkýpatsııalanǵan Soǵdııada jergilikti kóterilister qaıta-qaıta bas kóterip turýy. Olardyń narazylyqtary men kúresteri týraly tarıhı jazbalarda az jazylǵan.

QORYTYNDY

  1. Arabtardyń Talastaǵy jeńisi manıheılik, býddızm jáne nestrıan dinine adal bolǵan Soǵdııa memleketi men dinin qalpyna keltirý úshin 100 jyldyq kúresine núkte qoıdy.
  2. Shaıqastan keıin Túrgesh-Arab soǵysy aıaqtalyp, Túrgesh eli tarıh sahnasynan múldem joǵalyp ketti.
  3. Qarluqtar álsiregen túrgeshterdi ıemdenip, tarıh jasaı bastady. Arabtarǵa kómektesken qarluqtar Tań elinen tolyqtaı táýelsiz bolyp, 150 jyldan keıin ıslamdy qabyldady.
  4. Tıbettikter Tań dınastııasyndaǵy terrıtorııalaryn óz baqylaýyna alady. Bul jer keıinirek arabtardyń qolyna ótti. Tań áýletine qarsy arabtar men Tıbettiń saıası odaǵynyń tabysy Orta Azııada býddızmniń kúıreýine ákeldi.
  5. Soǵysta tutqyndalǵan 20 000 adamnyń ishinen qaǵaz tehnologııasyn biletin eki qytaı sarbazy kezdeısoq qolǵa tústi. Odan qaǵaz óńdeýdiń qupııalaryn bilgen arabtar qaǵaz óńdeı bastady. Bul ádis 600 jyl boıy Eýropadan qupııa saqtaldy. Arabtar qaǵazdy damytyp, qoldana bastaǵan kezde ony baǵyndyrǵan Etnıkalyq toptar ózderiniń mádenı muralaryn jaza bastady.
  6. Osy soǵystan keıin Tań patshalyǵynyń abyroıy tústi, burynǵy qudiretinen aıyryldy. Sóıtip Tań patshalyǵynyń dáýreni ótip, quldyraýy bastaldy. Qytaılyqtarǵa Orta Azııany baǵyndyrý ıdeıasynan bas tartýǵa týra keldi.
  7. Arabtardyń shyǵysqa qaraı jyljý shegi qoıyldy. Arabtar da álsirep, osyndaı iri shaıqastan keıin uzaq ýaqyt boıy ózine kele almady. Orta Azııadaǵy olardyń bıligi berik emes, bılik túriktediń qolynda boldy.
  8. Islam túrki halyqtarynyń arasyna tarala bastady. Islamdy memlekettik din retinde moıyndaǵan túrik halyqtary birtutas rýhanı, mádenı birlikke qol jetkizý arqyly ult retinde uıysyp, turaqty, gúldengen memleketterge ıe boldy. Sonyń nátıjesinde túrik dúnıesi Islam álemimen rýhanı tutastyqqa qol jetkizdi. Adamzat mádenıetine Mahmut Qashqarı, Júsip Balasaǵun, Ábý Nasyr ál-Farabı, Qoja Ahmet Iassaýı, Ahmet Iúginekı, Ibn Sına qatarly uly tulǵalardyń danyshpandyq ilimderin bere aldy.

Bul kezeńdegi jetistikter keıinirek dinı qarańǵylyq jutyp qoıǵan kórshiles Eýropaǵa úlken áserin tıgizdi, zertteýshiler ony álemdik tarıhta «Islamnyń altyn  dáýiri» dep te atady.

Amantaı TOIShYBAIULY

Ádebıetter:

  1. Talasyn týlaan býıýý arab, hıatadyn týlgaralt (https://www.tolgoilogch.mn/_5c-fwwj6so)

2.Atlah-Talas shaıqasy: Uly jeńiske 1270 jyl (Álimǵazy DÁÝLETHAN egemen.kz: https://egemen.kz/article/271960-atlakh-talas-shayqasy-uly-dgenhiske-1270-dgyl)
3. Ańyzǵa aınalǵan «Atlah» (Táken MOLDAQYNOV https://www.astana-akshamy.kz/angyzgha-ajnalghan-atlah/)

  1. Atlah shaıqasy ne úshin tabysty boldy?(Erzat Káribaı http://kerey.kz/?p=12150)
  2. 5. Atlah shaıqasy týraly málimet ( https://faktiler.kz/atlah-shajqasy-turaly-malimet/)

 

Pіkіrler Kіrý