«ADAM BOL – MAL TAP...»

04 jeltoqsan 2023 798 0
Оqý rejımi

Islam dini musylman balasyn adal eńbek etip, otbasyn asyraýǵa buıyrǵan. Eńbek etken adam saýap alýmen qatar qoǵamda syı-qurmetke bólenedi. Sonymen qatar muqtaj jandarǵa járdem beretin dárejege jetedi. Mundaıda qazaq halqy «Eńbegimen er syıly» demeı me?

Islam – dúnıe men aqyret tizginin teń ustaýǵa, ıaǵnı qulshylyq jasap, Allanyń meıirimine bólenýge, sondaı-aq mal jınap, ony jaqsylyq jolynda jumsap, saýap alýǵa shaqyratyn din. Quran Kárimdegi qasıetti aıattarda ıman keltirý men eńbek etý, izgi is isteý árdaıym qatar baıandalady. Iaǵnı ıman men eńbek etý, ıgi is isteý – bir-birinen ajyramas uǵym.

Sharıǵatta ǵıbadat istermen qatar adal kásip, otbasy, qoǵam aldyndaǵy jaýapkershilik sekildi dúnıe isteri birge júredi. Alla Taǵala Quranda: «Namazdy oqyp bolǵannan soń jer betine tarap, Allanyń nyǵmetinen ózderińe yryzdyq-nesibe izdeńder. Allany kóp eske alyńdar, tabysqa jetersińder» («Juma» súresi, 10-aıat) dep qulshylyqpen qatar eńbek etýge, adal tabys tabýdy buıyrǵan.

Otbasyn asyraý – er azamattyń moınyndaǵy asyl mindettiń biri. Er adam eńbektenýmen ári otbasyn asyraýmen ótkizgen ár ýaqyty úshin saýapqa keneledi. Onyń otbasy úshin bergen qarajaty qaıyrly sadaqalardyń biri sanalady. Qasıetti hadısterdiń birinde: «Adamnyń jumsaǵan aqshasynyń eń qaıyrlysy – óziniń otbasy úshin jumsaǵan dınary jáne Alla jolynda minetin kóligine jumsaǵan dınary men Alla jolyndaǵy joldastary úshin jumsaǵan dınary», – delingen.

Adal eńbekpen nesibesin tabý – paıǵambarlardyń joly. Adal eńbegimen mal taýyp, óz kúnin kórý – ata-anaǵa, týystarǵa masyl bolǵannan áldeqaıda qaıyrly. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Senderdiń bireýleriń qolyna jip alyp, daladan qushaq otyn arqalap ákelip, sol arqyly Allanyń qalaýymen kún keshkeni adamdardan qaıyr suraǵanynan áldeqaıda jaqsy», – degen. Hákim Abaı «Eńbek etseń erinbeı, toıady qarnyń tilenbeı» dese, taǵy bir óleńinde «Adam bol – mal tap, qýansań qýan sol kezde» dep eńbek etýge, adal tabys tabýǵa shaqyrǵan. Shákárim qajy Qudaıberdiuly: «Adamnyń jaqsy ómir súrýine úsh sapa anyq bola alady. Olar – barlyǵynan basym bolatyn adal eńbek, minsiz aqyl, taza júrek. Bul sapalar adamdy  dúnıege kelgen kúnnen bastap tárbıeleıdi», – deıdi. 

Islam dini masyldyqqa salynýdy quptamaıdy. Adam ata (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) Alla Taǵalaǵa ǵıbadat etýmen qatar egin egip, temir ustasy bolyp, kúnkóris úshin qural-saıman jasap eńbektengeni barshamyzǵa aıan. Qaıyr tilep ómir súrý – naǵyz uıat is. Alla Taǵala aqyl, sana, densaýlyq, jiger bergesin adam bala-shaǵasyn óz adal tabysymen asyrýy kerek. Memleket basshysy, qadirli Qasym-Jomart Toqaev «Ádiletti memleket. Birtutas ult. Berekeli qoǵam» atty Joldaýynda: «Elimizde eńbekqor adam, kásibı maman eń syıly adam bolýǵa tıis. Osyndaı azamattar memleketimizdi damytady. Biz qarapaıym eńbek adamyna qurmet kórsetýimiz kerek. Qandaı kásippen aınalyssań da, ony sapaly atqarý mańyzdy. Jastar naqty bir mamandyqtyń qyr-syryn jetik bilýge umtylǵany jón. Óz salasynyń sheberine árdaıym suranys bolady. Óskeleń urpaq Qazaqstanda ǵana emes, ózge elderde básekege qabiletti bolýy kerek. Kórshi memlekettiń azamattary shetelge baryp, jumys talǵamaı eńbek etip jatyr. Olar bizdiń elde de óte jaqsy tabys taýyp júr. Dál osyndaı jandardan úlgi alý kerek. Shyn máninde, eń bastysy – adal eńbek. Biz muny jete túsinetin urpaq tárbıeleýge tıispiz. Ideologııa jumysynda osyǵan basa mán bergen jón», – dep atap ótken bolatyn.

Rasynda adamdy azdyratyn, jumyssyzdyqqa dýshar etetin jaǵymsyz ádettiń biri – jalqaýlyq. Jalqaýlyq – jaman dert. Ol adam balasyn abyroısyzdyqqa, enjarlyqqa, namyssyzdyqqa ıtermeleıdi. Mundaı keselden qutylý joly – eńbekqorlyq. Osy rette Luqpan hákimniń balasyna aıtqan ósıeti barsha adamǵa ónege bolmaq. Ol: «Ulym, adal kásip etip joqshylyqtan ózińdi saqta. Joqshylyq kórgen adam mynadaı úsh qaıǵyǵa dýshar bolady: birinshiden, dinin álsiretedi, ıaǵnı senimine kir keltiredi. Óıtkeni kedeılik adamdy jaman nıetterge jeteleıdi. Ekinshiden, aqylyn azaıtady. Óıtkeni muqtajdyq adamnyń eńsesin túsirip, esin shyǵarady. Úshinshiden, adamgershiligi álsireıdi. Adamdarǵa jekkórinishti bolady». Iá, Luqpan hákimniń bul ósıeti ómirlik sabaq bolýǵa tıis.

Enjarlyq pen jalqaýlyq jamandyqqa jol ashady. Sol úshin azamat eńbek etýdi ómirlik ustanymyna aınaldyrǵany abzal. Árıne musylman balasy rızyq-nesibeni berýshi Alla ekenine shúbá keltirmeıdi. Alaıda rızyq eńbeksiz kelmeıtinin jaqsy túsinýge tıispiz. Bul rette hazireti Omardyń (Alla oǵan razy bolsyn): «Sizderdiń bireýlerińiz kókten altyn jáne kúmis jaýmaǵanyn kóre tura: «Ýa, Alla! Meni rızyqtandyra kór!» – dep rızyǵyn izdemeı otyrmasyn», – degen sózi eńbek etýdiń qanshalyqty mańyzdy ekenin dáleldeıdi. 

Hákim Abaı qarasóziniń birinde adam boıyndaǵy jaǵymsyz ádetterdi synaıdy. Aqyn onynshy qarasózinde: «Mal tileısińder, nege kerek qylaıyn dep tileısińder? Áýeli qudaıdan tileımisiń? Tileısiń. Qudaı berdi, bergenin almaısyń. Qudaı taǵala saǵan eńbek qylyp mal tabarlyq qýat berdi. Ol qýatty adal kásip qylarlyq orynǵa jumsaımysyń. Jumsamaısyń. Ol qýatty ornyn taýyp saryp qylardy bilerlik ǵylym berdi, ony oqymaısyń. Ol ǵylymdy oqysa, uǵarlyq aqyl berdi, qaıda jibergenińdi kim biledi? ... Erinbeı eńbek qylsa, túńilmeı izdese, ornyn taýyp istese, kim baı bolmaıdy?» dep, adamzat balasyn unamsyz isterden aýlaq bolýǵa, eńbek etip, mal tabýǵa úndeıdi.

Joǵaryda aıtqanymyzdaı, otbasyn asyraý – ákeniń mindeti, bala-shaǵanyń aqysy. Naqtyraq aıtqanda, otaǵasy olardy azyq-aýqat, kıim-keshek, baspanamen, aýyryp qalsa, dári-dármekpen qamtamasyz etýi mindet. «Olardy jaqsylap tamaqtandyryp, kıindirý ákeniń moınynda» («Baqara» súresi, 233-aıat) degen aıat osyny meńzeıdi. Alaıda munyń bári adal jolmen júzege asýy tıis. Sebebi aram jolmen, ıaǵnı bireýdi uryp-soǵyp nemese aldap-sýlap alǵan aqshanyń qaıyry joq. Jaman jolmen kelgen aqshany otbasynyń tamaǵyna jumsaý – óte qaýipti ári kúnáli is.

Adal rızyqty jep ósken bala ádepti, adamgershiligi mol, ózgeniń aqysyn jemeıtin musylman bolyp qalyptasatyny sózsiz. Kerisinshe, balanyń boıynda paıda bolǵan ádepsizdik, qylmystyq iske beıim bolý, úlkenderge qurmetsizdik, jalqaýlyq, tez baıyp ketýge degen umtylys, ózgeniń zatyn ońaı urlap ketý syndy jaǵymsyz minezder onyń jaman jolmen kelgen aqshaǵa tamaqtanýymen tikeleı baılanysty. Jaman nárse jamandyqtyń paıda bolýyna tikeleı áser etetinin áste este shyǵarmaǵan jón.

Osy rette aıta keter jaıt, musylman balasy otbasyn Allanyń bergen rızyq-nesibesi mólsherinde asyraýy shart. Baı, ıaǵnı rızyǵy mol adam sol dárejede otbasyn asyraıdy. Al kedeı, ıaǵnı rızyǵy az adam da sol dárejede otbasyna nápaqa beredi. Eki dárejedegi adam Allanyń bergeninen otbasyna qarajat jumsaıdy. Odan artyǵyna umtylý kúnáǵa jeteleıdi. Allanyń bergen nesibesinen artyq nárseni talap etý durys emes. Muny úıde otyrǵan áıelder jaqsy túsinýi qajet. Artyq qarajat tabam dep sharıǵat tyıym salǵan isti jasaýdyń sońy ókinishti jaǵdaılarǵa dýshar etýi ábden múmkin. Osyǵan mán bergen abzal. Dese de barsha ǵalymdar áıel, bala-shaǵany jetkilikti deńgeıde asyraý kúıeýiniń moınyndaǵy mindet ekenin kesip aıtqan. 

Rasynda erinbeı eńbek etken adamnyń qashan da júzi jaryq bolmaq. Al ózgelerdiń dúnıe-múlkine qyzyqqan adam qor bolady. Bul týraly ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Janymnyń Iesi Allanyń atymen ant eteıin! Qoldaryńa arqan alyp, sonymen aǵash tasyp kún kórýleriń – artyq dúnıe bergen adamnyń aldynda suramshaq atanǵannan áldeqaıda jaqsyraq. Kim biledi, ol adam berer ıa bermes», – degen. Iá, bireýden suraı berý adamdy abyroıdan jurdaı etedi. Sondyqtan jastarǵa aıtarym: meılinshe eńbektenip, reti kelse kásippen aınalysqan jón.

Keıde zamandastarymyz «jalaqy jetpeı jatyr» degen ýáj aıtady. Dese de bir jalaqyǵa qarap qalmaı, qosymsha jumys kózderin qarastyryp, rızyq esikterin ashýǵa eń birinshi ózimiz kirisýimiz kerek. Ol úshin erte turý óte mańyzdy. Halqymyzda «Erte turǵan erkektiń yrysy artyq, erte turǵan áıeldiń bir isi artyq» degen naqyl sóz bar. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Ýa, Alla! Úmbetimniń erte turǵanyna bereke ber!» – dep duǵa jasaǵan eken. Alla Taǵala barshamyzǵa adal eńbekpen tabys taýyp, rızyq-nesibemizdi mol etkeı! Ámın!

 

Naýryzbaı qajy TAǴANULY,

QMDB Tóraǵasy, Bas múftı

«Iman» jýrnaly, №11, 2023 jyl

Pіkіrler Kіrý