Áıel adam bala emizgen ýaqytta nemese súti shyqqan kezde dáreti buzyla ma?
Meniń sizderge qoıar suraǵym: Áıel adam bala emizgen ýaqytta nemese súti shyqqan kezde dáreti buzyla ma?
Ответ
Sharıǵat boıynsha áıel adamnyń bala emizýi, sútiniń shyǵýy dáretin buzbaıdy. Óıtkeni dáretti buzatyn sharttarynan emes. ÁbýHanıfa mázhaby boıynsha dáret tek tómendegi jaǵdaılarda ǵana buzylady.
1. Úlken-kishi dáret, qan, mánı, mázı, ýádı sekildi nájisattyń nemese qandaı bir suıyq, ne qoıý nárseniń shyǵýy.
2. Murynnan nemese deneniń kez-kelgen jerinen qan, iriń sekildi nárselerdiń shyǵýy. Aýyzdan kelgen qan eger túkiriktiń kólemindeı nemese túkirikten kóp bolsa, dáretti buzady. Az bolsa buzylmaıdy. Deneniń basqa jerinen shyqqan qan aınalasyna jaıylsa, dáretti buzady. Paıǵambarymyz (s.a.ý.): «Árbir aqqan qan úshin dáret alý kerek», – deıdi. Eger ıne ushyndaı bir qan shyǵyp, qatyp qalsa dáretke zııandyǵy joq. Tipti ony qolmen súrtip ne úgitip tastaý da dáretti buzbaıdy. Sol sekildi jaradan aqqan iriń men sary sý da qan sekildi.
3. Jel shyǵýy. Hadıste jeldiń shyǵyp-shyqpaǵany jaıly kúmándanǵan adamǵa jeldiń dybysy ıakı ısi sezilmeıinshe, dárettiń buzylmaıtyny jaıly aıtylady [1].
4. Aýzy tolyp qusý. Paıǵambarymyz (s.a.ý.): «Qusý – dáretti buzady», – deıdi [2]. Aýyz tola sý, tamaq, qan, zapyran sekildi qusyqtar dáretti buzady. Qaqyryq túkirik sekildi bolǵandyqtan dáretti buzbaıdy.
5. Namazda daýystap kúlý. Bul – janyndaǵy adamǵa estiletindeı kúlýi. Paıǵambarymyz (s.a.ý.): «Kimde-kim namazda daýystap kúlse, dáretin jańalap, namazyn qaıta oqysyn» deıdi [3].
6. Aqyl-esinen aıyratyn jaǵdaılar dáretti buzady. Uıyqtaý, aqylyna nuqsan kelý, talý, mas bolý sekildi jaǵdaılar. Biraq uıyqtaý máselesi basqa. Eger adam bir nársege súıenip nemese jantaıyp jatsa, ıa bolmasa aıaqtaryn sozyp otyryp uıyqtasa, dáret buzylady. Óıtkeni, mundaı erkin uıyqtaǵan jaǵdaıda jel shyǵý yqtımaly bar. Biraq adam jerge jaqsylap otyryp, eshbir jerge súıenbese nemese namazda qııamda, rúkúǵta, sájdede uıyqtasa, tipti namazdan tys osylaısha uıyqtasa, dáreti buzylmaıdy.
7. Jynystyq qatynasta bolý.
8. Erli-zaıyptylardyń jynys músheleriniń kıimsiz bir-birine tııýleri.
9. Másilerge másih etilgennen keıin turǵynǵa bir kún, bir túnniń, al jolaýshyǵa úsh kúnniń ótýi nemese másih etilgennen keıin sol ýaqyt ishinde másiniń bireýin bolsyn sheshýi.
Úzirli adamnyń alǵan dáretiniń ýaqyty shyǵýy. Belgili bir sebebi bar, mysaly, tisi qanaı beretin adam ár namaz ýaqytynyń ishinde sol ýaqyt úshin dáret alý kerek. Jańa azan oqylǵanda sol ýaqytqa arnalyp alǵan dáreti buzylady da, oǵan jańa ýaqyt úshin qaıta dáret alýy qajet.Táıámmúm jasaǵan adamnyń sýǵa qoly jetýi.
[1] Býharı, Ýdý', 34.
[2] Tırmızı, Taharat, 64.
[3] Záılaı, Hafz Abdýllah ıbn Iýsýp. Nasbýr-Raıá lı Ahadısı Hıdaıá. 1973. 1, 47-54.